3-06-766/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 27.11.2006. a Tallinn Haldusasja number 3-06-766 Haldusasi FIE J.S.’i kaebus Ida Maksuja Tollikeskuse 2. veebruari 2006. a. maksuotsuse nr. 12-5/9 ning Maksuja Tolliameti 20. märtsi 2006. a vaideotsuse nr 6-1/41-1 tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev

17. november 2006. a Tallinn Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja FIE J.S., kaebuse esitaja volitatud esindaja vandeadvokaat Küllike Namm, Ida Maksuja Tollikeskuse volitatud esindaja Margo Karu ning Maksuja Tolliameti volitatud esindaja Kaisa Jaaksaar RESOLUTSIOON

1. Tühistada IMTK 2. veebruari 2006 maksuotsus nr. 12-5/9 (HKMS § 26 lg 1 p 1).

2. Jätta kaebus MTA 20. märtsi 2006 vaideotsuse nr. 6-1/41-

1 tühistamise nõudes rahuldamata (HKMS § 26 lg 1 p 6).

3. Mõista IMTK-lt kaebuse esitaja FIE J.S.i kasuks välja menetluskulud ning riigilõiv, kokku summas 33 320 (kolmkümmend kolm tuhat kolmsada kakskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 27.11.2006 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 31 lg 1, 4).

ASJAOLUD

1. 06.06.2005. a korralduse nr 12-2./19 alusel kontrollis Ida maksuja tollikeskus (edaspidi IMTK) FIE J.S. tulumaksu ja sotsiaalmaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigusust maksustamisperioodidel 01.01.1999 – 31.12.2004. Revisjoni käigus selgus, et FIE J.S. oli jätnud 1999. aastal residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu tuludeklaratsiooni vormil E deklareerimata maksustatavat tulu summas 360 000 krooni.

2. 02.02.2006 maksuotsusega nr 12-5/9 määras IMTK FIE-le J.S. täiendavalt tasumiseks tulumaksu summas 93 671 krooni ja sotsiaalmaksu 73 893 krooni.

3. 10.02.2006 esitas J.S. Maksuja Tolliametile (edaspidi MTA) 02.02.2006 maksuotsuse nr 12-5/9 peale vaide, milles palus rahuldada vaie ja tunnistada haldusakt täielikult kehtetuks ning kõrvaldada haldusakti faktilised tagajärjed.

4. 20.03.2006 vaideotsusega jättis MTA vaide rahuldamata, olles seisukohal, et FIE J.S. üritab varjata oma rendimaksetest saadud tulu väidetava, kui tõendama laenulepinguga.

5. 21.04.2006 esitas J.S. maksuhalduri vaideotsuse peale kaebuse Tallinna Halduskohtusse. 23.08.2006 kohtuistungil täpsustas kaebuse esitaja esindaja, et kaebus on esitatud ka Ida Maksuja Tollikeskuse 02.02.2006 maksuotsuse nr.12-5/9 tühistamise nõudes (toimiku nr. 1 lk. 198). Kohus võttis protokollilise määrusega eeltoodud kaebuse menetlusse.

KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

6. Kaebuse esitajal kui eraisikul puudus kohustus hoida alles laenu andmist tõendavaid dokumente. Eraisikule ei pane ka maksukorralduse seadus (MKS) mingit kohustust säilitada dokumente laenu andmise kohta, seega ei ole kaebuse esitaja rikkunud maksukohustuslase kaasaaitamiskohustust, hävitades eraisikuna antud laenu tagastamisel saadud dokumendid.

7. X OÜ esindajate poolt seletustele lisatud ordereid ei saa tõenditena käsitleda. X OÜ tasus rendi eest esitatud arvete alusel ja tegi seda panga vahendusel. Esimese arve väljastas FIE J.S. X OÜ-le 01.04.1999 (arve nr 010499) ning edaspidi toimus see kogu aeg sama skeemi järgi. Summa 360 000 krooni aga maksti välja kassa väljamineku orderite alusel, mille aluseks olevaid arveid ei ole X OÜ esitanud ei kaebuse esitajale ega ka maksuametile. Kuna pooled olid rendilepingus kokku leppinud igakuistes rendimaksetes ja X OÜ neid makseid tasus, siis on põhjendamatu käsitleda summat 360 000 krooni rendituluna, täpsustamata, millise perioodi eest renti maksti.

8. Vastavalt Ida-Viru Maksuameti 13.06.2000 ettekirjutusele kontrollis Ida-Viru Maksuamet FIE J.S. füüsilise isiku tulumaksu ja sotsiaalmaksu arvestuse ning tasumise õigsust revisjoniülesande nr 135 raames. Revisjoni tulemusel ei leitud, et J.S. üritab varjata rendimaksetest või mujalt majandustegevusest saadavat tulu.

9. Maksuamet on jõudnud äratundmisele, et J.S.i ja X OÜ vahel 31.03.1999 sõlmitud rendileping nr 0699 on majanduslikult sisult rendiseaduse alusel rendileping. Lepingu sõlmimisel kehtinud rendiseaduse § 16 kohaselt võib lepingu tingimusi muuta poolte kokkuleppel. Antud juhul oli lepingu tingimuste muutmine kajastatud lepingu nr 0699 lisas. Nimetatud lisa, mille MTA luges meelevaldselt rendilepingu nr 0699 lisaks, on tegelikult 31.03.1999 koostatud dokument. See dokument ei oma mingisugust juriidilist jõudu, kuna rendileping sõlmiti alles 2 kuud hiljem. Juhul, kui MTA on seisukohal, et tegemist on siiski rendilepingu nr 0699 lisaga, siis peab see olema koostatud kolmes eksemplaris, millest üks peab olema Hansapanga valduses. Jääb arusaamatuks, miks ei ole MTA teinud järelepärimist Hansapangale, et veenduda, kas selline lisa tõepoolest koostati. MTA-st väljastati kaebaja nõudmise peale ainult osaline väidetavalt rendilepingu nr 0699 lisa koopia.

VASTUSTAJATE SEISUKOHT

10. Kuivõrd vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitajale kui ettevõtjale maksti X OÜ poolt rendilepingu lisa alusel avansiline makse summas 360 000 krooni, lasub kaebuse esitajal kohustus vastupidise tõendamiseks esitada vastuväiteid kinnitavad tõendid. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti, kusjuures MKS § 56 lg 2 järgi saab maksukohustuslane tõendamisel kasutada seaduses sätestatud tõendeid. Vastustaja andmetel ei ole kaebuse esitaja esitanud maksumenetluse käigus ühtegi tõendit, mis tõendaks, et maksusumma on määratud valesti.

MKS § 58 ja raamatupidamise seaduse § 12 lg 1 panevad maksukohustuslasele kohustuse säilitada maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul. Kuna maksuhaldur peab saama kontrollida deklareeritud andmete õigsust, pidi kaebuse esitaja arvestama tulude ja kulude tõendamise vajadusega.

11. Kuivõrd maksumenetluse käigus ei esitanud maksukohustuslane maksuhaldurile dokumentaalseid tõendeid laenulepingute sõlmimise kohta O. S. ja V. S., siis ei ole nende ütlustega tõendatud, et kaebuse esitaja on nimetatud eraisikutelt laenu saanud. Väidetavat laenu saamist eelnimetatud eraisikutelt J. K.i jaoks ei saa seostada omavahel, kuna puuduvad väidetava laenu andmist tõendavad dokumendid kui ka väidetavate laenusaajate kinnitus selle kohta, et J.K. on .J S.lt laenu saanud. Ei saa lähtuda kaebuse esitaja paljasõnalistest ütlustest eraisikutelt võetud ja antud laenu kohta, kuna tehingute toimumise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi § 273 sätestas, et laenuleping summaga üle 50 rubla (võrdub 5 krooni) peab olema sõlmitud kirjalikus vormis.

FIE J.S.i tegevusalana on äriregistris märgitud mitteeluruumide rendile andmine, mistõttu käsitles maksuhaldur kaebuse esitaja mitteeluruumide rendile andmise tehinguid kui füüsilisest isikust ettevõtja pool tehtud tehinguid. Maksuhalduri taolist seisukohta kinnitab ka FIE J.S.i ja OÜ Aknameister vahel sõlmitud mitteeluruumi rendileping nr 0999, millega FIE J.S. andis rentnikule kasutamiseks ruumid, mille ta Hoiupanga Liisingu AS-ilt järelmaksuga ostis ning mille ruume rentis ka X OÜ-le. Seega antud juhul FIE J.S., hävitades rendilepingu lisa, pole maksumenetluses täitnud kaasaaitamise kohustust nõuetekohaselt.

12. X OÜ ja kaebuse esitaja vahel sõlmitud rendilepingu ajal kehtinud raamatupidamise seaduse § 8 lg 1 järgi kinnitab majandustehingu toimumist raamatupidamisarvestuse algdokument. Algdokumendina saab käsitleda ka väljamineku orderit kui iseseisvat ja tehingu toimumist tõendavat raamatupidamisdokumenti. Väljamineku orderite maksuametile esitamise tõttu ja pidanud maksuhaldur vajalikuks nõuda X OÜ-lt väljamineku orderite aluseks olevate arvete esitamist, kuivõrd ainult arved raamatupidamisdokumendina ei tõenda tehingu toimumist. Väljamineku orderite koopiad, mida on kajastatud isiku raamatupidamises, on piisavaks tõendiks tehingu toimumise kohta. Kaebuse esitaja märgib, et X OÜ esitatud väljamineku orderitel puuduvad numbrid, mis on vastustaja hinnangul aga väär. Maksuametile X OÜ poolt 17.05.2005 esitatud taotlusega olid koheselt ka lisatud nummerdatud väljaminekute orderite koopiad. Seoses raamatupidamisarvestuse algdokumendile esitatavate nõuetega märkis Riigikohtu halduskolleegium 3. aprilli 2002. a otsuse (3-3-1-15-02) punktis 14, et „Ainuüksi vorminõude rikkumine ei tähenda, et tegemist ei ole raamatupidamisarvestuse algdokumendiga. Tõendiks ei saa lugeda vormiveaga raamatupidamisarvestuse algdokumenti siis, kui maksumaksja (antud juhul kolmas isik) ei kõrvalda sellest veast tekkinud mõistlikku kahtlust, et tegemist on pettusega.“ X esitaud rendileping, selle lisa ja väljamineku order on piisavaks tõendiks, et X OÜ tasus kaebuse esitajale rendilepingu lisas toodud summa.

13. Põhivaidlus käib käesoleval juhul asjaolu üle, kas X OÜ poolt esitatud kassaorderite alusel

360 000 krooni saamist saab seostada J.S.i füüsilisest isikust ettevõtja majandusliku tegevusega. Vaidlust ei ole selle üle, kas rendilepingu nr 0699 lisa on ka tegelikkuses allkirjastatud J. K. ja J.S.i poolt. Lepingu nr 0699 lisas on täpselt viidatud lepingu kuupäevale ja numbrile. Kui lepingu lisa oleks koostatud 2 kuud varem nagu kaebuse esitaja väidab, siis kuidas oleks saanud pooled lepingu lisa jaanuarikuus allkirjastades viidata märtsikuus koostatavale lepingule. Loogiline on maksuhalduri maksuotsuses toodud järeldus, et allkirjastamisel on pooled mingil põhjusel kuupäevaga eksinud ning lisa tegelik koostamise kuupäev on samuti 31.03.1999. X OÜ esindajad kinnitavad maksuhalduri järeldust, mille kohaselt J. K. dubleeris ekslikult J.S.i poolt esimesena kirjutatud kuupäeva.

14. Vastustaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et kaebuse esitaja valduses ei ole rendilepingu lisa põhjusel, et see on tema poolt hävitatud. Kaebuse esitaja selgitab 28.07.2005 antud seletuses, et X OÜ-lt laenu tagasi saamisel hävitas ta tasumist tõendava dokumendi (samas eelnevalt väites, et laen oli eraisikult ja raha andmist kinnitavad dokumendid puuduvad). Kõnealuse tehingu toimumise ajal kehtinud MKS § 12 lg 1 kohaselt oli maksumaksja kohustatud õigusaktides sätestatud korras pidama oma tegevuse arvestust, säilitama dokumente ning esitama maksuhaldurile maksudeklaratsioone. Deklareerimiskohustusega kaasnes vältimatult kohustus vajadusel tulusid ja kulusid tõendada. Kaebuse esitaja on registreeritud maksukohustuslaste registris füüsilisest isikust ettevõtjana alates 07.10.1998. Seega ei ole tõenäoline, et kaebuse esitaja ei andnud endale aru, et hävitades kassaordereid, puudub tal hiljem võimalus tõendada, et nimetatud tehing ei ole käsitletav tema ettevõtlusega.

15. Kuivõrd kaebuse esitaja ei esitanud maksuhaldurile tõendeid J. K.i ja J.S.i vahelise laenulepingu sõlmimise kohta, jäävad tema väited paljasõnalisteks ja tõendamatuteks, samas kui X OÜ esindajate seletustele lisanduvad tõenditena dokumendid (rendileping nr 0699, orderid). Eeltoodust lähtuvalt on vastustaja seisukohal, et FIE J.S. üritab varjata oma rendimaksetest saadud tulu, suutmata seda aga ühegi tõendiga kinnitada, mistõttu tuleb kaebuse esitaja kaebus jätta rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT

16. Vaidlusküsimused

Käesolevas haldusasjas on poolte vahel vaidlus selle üle, kas FIE J.S. oleks pidanud 1999. aastal deklareerima residendist füüsilise isiku ettevõtlusest saadud tulu tuludeklaratsioonis vormil E maksustatavat tulu, summas 360 000 krooni või mitte. Vastustaja IMTK asus maksuotsuses seisukohale, et J.S.i poolt OÜ-lt X sularahas 31.03.1999, 06.05.1999, 03.06.1999, 09.06.1999 ning 28.06.1999 kassa väljamineku orderite (toimiku nr. 1 lk. 64-68) alusel saadud raha, kogusummas 360 000 krooni, näol on tegemist OÜ X rendimaksetega FIE-le J.S., mis on jäetud raamatupidamises kajastamata. Eeltoodust tulenevalt suurendas maksuhaldur FIE J.S.i ettevõtlustulusid 360 000 krooni võrra. Kaebuse esitaja väitel ei ole eeltoodud summa näol tegemist 31.03.1999 rendilepingu nr. 0699 alusel tehtud rendimaksetega, vaid kaebuse esitaja poolt OÜ X juhatuse liikmele J. K.le antud laenu tagasimaksetega.

Samuti on poolte vahel vaidlus selle üle, kas IMTK poolt 15.06.2005 alustatud FIE J.S.i revisjoni, mille käigus kontrolliti FIE J.S.i tulumaksu ja sotsiaalmaksu arvestamise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel 01.01.1999 – 31.12.2004, näol oli tegemist ebaseadusliku kordusrevisjoniga või mitte.

Kohus annab kõigepealt hinnangu vaidlusaluse maksumenetluse käigus läbiviidud revisjoni seaduslikkuse kohta. Kui FIE J.S.i suhtes pandi toime ebaseaduslik kordusrevisjon, puudub kohtul vajadus anda täiendavat hinnangut J.S.i poolt X OÜ kassa väljamineku orderite alusel saadud sularaha, 360 000, saamise õiguslikule alusele ning maksuotsus kuulub tühistamisele.

17. FIE J.S.i suhtes teostatud revisjoni seaduslikkus

01.07.2002 jõustunud Maksukorralduse seaduse (MKS) § 102 lg 3 sätestab: „Revisjoni tulemusel tehtud või muudetud maksuotsust, mille muutmist või kehtetuks tunnistamist ei saa enam vaidemenetluses ega halduskohtumenetluses taotleda, võib uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu muuta või kehtetuks tunnistada ainult juhul, kui see asjaolu on tuvastatud seoses: 1) MKS §-des 152-154 sätestatud väärteoga, mis on toime pandud tahtlikult ja mille kohta on jõustunud lahend; 2) kuriteoga, milles on alustatud kriminaalmenetlust.“ Seega kui puuduvad MKS § 102 lg 3 punktides 1 ja 2 sätestatud erandid, on maksukohustuslase korduv kontrollimine MKS § 102 lg 3 alusel välistatud. MKS § 163 lg 1 kohaselt enne maksukorralduse seaduse jõustumist tekkinud maksukohustusega seotud maksusumma määramisel ja enammakse tagastamisel kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatut. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et ka juhul, kui varasem revisjon on läbi viidud varem kehtinud MKS-i alusel, milles MKS § 102 lõikele 3 analoogiline säte puudus, tuleb kehtiva MKS-i alusel kohaldada korduvate kontrollimenetluste piiranguid.

Kohtule on esitatud Ida-Viru Maksuameti FIE J.S.i revisjonitoimik (toimiku nr. 1 lk. 221-250; toimiku nr. 2 lk. 1-67). Eeltoodud revisjonitoimikust nähtuvalt on 15.05.2000 revisjoniülesandega nr. 96 viidi läbi FIE J. S. üldrevisjon füüsilise isiku tulumaksu, käibemaksu ning sotsiaalmaksu arvestamise ja tasumise õigsuse osas. Revisjoniülesande kohaselt olid revideeritavaks perioodiks aastad 1998 ja 1999 (toimiku nr. 1 lk. 223). Revisjonitoimikus oleva 07.03.2001 kontrollakti kohaselt vastavad andmed raamatupidamise algdokumentidele. Kontrollaktis leitakse, et revisjoni käigus ei tuvastatud rikkumisi maksude arvestamise ja tasumise osas (toimiku nr. 1 lk. 227-229). Maksuotsust FIE J.S.i suhtes ei koostatud.

IMTK 06.06.2005 korraldusega nr. 12-2.1/19/3405 alustati FIE J.S.i suhtes revisjoni tulumaksu ja sotsiaalmaksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks ajavahemikul 01.01.1999 kuni 31.12.2004 (toimiku nr. 1 lk. 69-70).

Seega võib järeldada, et mõlema revisjoni puhul oli kattuvaks perioodiks aasta 1999. Samas kui 2000. aastal läbi viidud revisjoni tulemusena kaebuse esitajale 1999. aasta eest maksu ei määratud, siis 02.02.2006 maksuotsusega määrati kaebuse esitajale seoses 1999. aastal maksustatava tulu deklareerimata jätmisega tasumiseks tulumaks ning sotsiaalmaks.

MKS § 102 lg 3 p-d 1 ja 2 võimaldavad korduvrevisjoni teostamist seoses uue asjaolu või tõendiga, kui asjaolu on tuvastatud: 1) MKS §-des 152-154 sätestatud väärteoga, mis on toime pandud tahtlikult ja mille kohta on jõustunud lahend või 2) kuriteoga, milles on alustatud kriminaalmenetlust. Käesoleval juhul MKS § 102 lg 3 p-s 1 sätestatud alus puudub.

17.11.2006 toimunud kohtuistungil asus IMTK volitatud esindaja seisukohale, et korduv revisjon 1999. aasta osas oli õigustatud MKS § 102 lg 3 p 2 alusel, kuna Ida Politseiprefektuuris oli J.S.i kriminaalasi seoses kelmusega. IMTK esindaja leidis, et MKS §

102 lg 3 p 2 ei viita sellele, et tegemist peab olema maksukuriteoga (toimiku nr. 2 lk. 96).

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudus IMTK-l õiguslik alus ka MKS § 102 lg 3 p 2 alusel korduvrevisjoni teostamiseks. Nagu nähtub Ida Politseiprefektuuri 14.06.2005 teatisest kriminaalmenetluse alustamise kohta, registreeriti 14.06.2005 Ida Politseiprefektuuri infosüsteemis POLIS nr. 01413 all pr Svetlana Kiprušenkova avaldus selle kohta, et ajavahemikul maist 2002. a. kuni maini 2005. a. FIE J.S. tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel sai OÜ-lt X 516 000.95 krooni rendilepingu alusel, mis oli sõlmitud 31.03.1999 OÜ X ja FIE J.S.i vahel. Teatise kohaselt alustati esitatud avalduse alusel 14.06.2005 kriminaalmenetlust nr. 05240100196 KarS § 209 lg 2 p 2 tunnustel (toimiku nr. 1 lk. 82).

Kõigepealt märgib kohus seda, et IMTK 06.06.2005 revisjonikorralduse andmise ajal ei olnud Ida Politseiprefektuur veel J.S.i suhtes kriminaalmenetlust alustanud. Seega ei saanud 14.06.2005 J.S.i suhtes kriminaalmenetluse alustamine õigustada IMTK poolt 06.06.2005 korduvrevisjoni teostamist. Teiseks ei saa kohus nõustuda IMTK volitatud esindaja seisukohaga, mille järgi ei oma MKS § 102 lg 3 p 2 alusel tähtsust, millise kuriteoga on tegemist. Kohus on seisukohal, et MKS § 102 lg 3 p-st 2 tuleneb üheselt, et kuritegu peab olema varasema revisjoni tulemusel tehtud maksuotsust mõjutavaks asjaoluks. Käesoleval juhul alustati J.S.i suhtes kriminaalmenetlust kelmuse, mis oli väidetavalt toime pandud ajavahemikus 2002-2005, tunnustel. Seega ei puudutanud väidetav kelmus maksustamisperioodi 1999 ning tegemist ei olnud ka maksukuriteoga. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest 27.07.2005 nähtub, et kriminaalmenetlus J.S.i suhtes lõpetati 27.07.2005 ilma, et oleks tuvastatud kuriteo tunnuseid (toimiku nr. 1 lk. 83-84). Eeltoodud kaalutlustest lähtuvalt on kohus seisukohal, et IMTK alustas FIE J.S.i poolt maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks 1999. aasta suhtes maksurevisjoni õigusvastaselt, mistõttu õigusvastane on ka maksuotsus, mis tuleb tühistada.

18. Kaebus MTA vaideotsuse peale

Maksukorralduse seaduse (MKS) § 151 lg 1 kohaselt on maksukohustuslasel või muul menetlusosalisel, kelle taotlus jäi vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. MKS § 151 lg 1 p 3 kohaselt võib kaebuse esitada muu hulgas vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult.

25.04.2006 ning 08.05.2006 määrustega (toimiku nr. 1 lk. 30 ja 35) jättis kohus kaebuse käiguta ning leidis, et kaebuse esitajal tuleb täiendavalt põhjendada seda, kuidas rikub MTA vaideotsus tema õigusi või kaebusest vaideotsuse peale loobuda. Kaebuse esitaja 19.05.2006 vastuses kohtumäärusele vaidemenetluse esemest sõltumatuid õigusi, mida vaideotsusega rikuti, välja tuua ei osanud. Kuigi kaebuse esitaja leidis oma vastuses, et ta on pöördunud kohtusse MKS § 151 lg 1 p 1 alusel haldusakti või selle osa kehtetuks tunnistamiseks, mille kehtetuks tunnistamist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud, jäi ta endiselt vaideotsuse tühistamise taotluse juurde.

Kohus on seisukohal, et kuivõrd vaideotsusega jäeti IMTK maksuotsus muutmata ja kaebuse esitaja vaie rahuldamata ning kaebuse esitajale tasumiseks täiendavalt maksu ega intressi ei määratud, on vaideotsus tehtud sama eseme suhtes, mille suhtes on tehtud ka maksuotsus, mistõttu vaideotsus ei saa rikkuda kaebuse esitaja õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Vaideotsuse vaidlustamise aluseks ei saa olla vaideotsusega vaide õigusvastane rahuldamata jätmine. Vastasel juhul kuuluksid kõik vaideotsused, millega jäetakse isiku vaie rahuldamata, automaatselt halduskohtus vaidlustamisele ning MKS § 151 lg 1 sõnastus kaotaks oma väljundi ja tähenduse. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kui kohus leiab, et vaidlustatud haldusakt ei riku kaebuse esitaja õigusi, siis jätab kohus pärast asja kohtuistungil läbivaatamist oma otsusega kaebuse rahuldamata ega anna hinnangut akti õiguspärasusele (Riigikohtu halduskolleegiumi määrused 29.01.2001 nr. 3-3-1-64-00 ning 3-3-1-65-00). Asjaolu, et ka Riigikohus ei pea reeglina vaideotsust isiku õigusi rikkuvaks, nähtub Riigikohtu halduskolleegiumi 05.12.2005 otsusest asjas nr. 3-3-1-56-05, kus kohus küll rahuldas isiku kassatsioonkaebuse (kassatsioonkaebuse taotluseks oli nii maksuotsuse kui ka vaideotsuse tühistamine), kuid tühistas ometigi ainult maksuotsuse, mitte vaideotsuse. Seega jätab kohus kaebuse vaideotsuse peale rahuldamata.

19. Menetluskulude väljamõistmine

HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd sisuline vaidlus puudutab maksuotsuse seaduslikkust ning kohus kaebuse selles osas rahuldab, tuleb kaebuse esitaja taotlus käesolevas haldusasjas kantud menetluskulude, summas 28 320 krooni ning riigilõivu, summas 5000 krooni, IMTK-lt kaebuse esitaja kasuks väljamõistmiseks rahuldada. Kaebuse esitaja poolt Advokaadibüroole Küllike Namm OÜ õigusabi kulude tasumine on tõendatud kohtule esitatud 27.10.2006 arve nr. 6384, 26.05.2006 arve nr. 6198, 25.08.2006 arve nr. 6308 ning eeltoodud arvetele lisatud pangakonto laekumiste alusel (toimiku nr. 2 lk. 88-93).

Tiina Pappel kohtunik