3-06-1662/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-06-1662 Otsuse kuupäev 27.11.2006 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi XXXXXa kaebus Tartu Linnavalitsuse 06.juuni 2006.a. korralduse nr 898 osalise tühistamise nõudes ning nõudes kohustada Tartu Linnavalitsust väljastama kaebajale seadusele vastavad projekteerimistingimused. Asja läbivaatamise kuupäev 12.10.2006; 08.11.2006 Menetlusosalised Resolutsioon Kaebuse esitaja XXXXX; Vastustaja Tartu Linnavalitsus

Tühistada Tartu Linnavalitsuse 06.juuni 2006 korralduse nr 898 punkt 1 ja kohustada Tartu Linnavalitsust lahendama XXXXXa projekteerimistingimuste taotlus uuesti. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. Välja mõista Tartu Linnavalitsuselt XXXXXa kasuks menetluskulud summas 3500 (kolm tuhat viissada) krooni.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik Tartu Linnavalitsus andis 11.01.2005 korralduse nr 35, mille p-ga 1.2 määrati XXXXXXXXXX üksikelamu laienduse projekteerimistingimused ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale. XXXXX esitas korralduse nr 35 punktiga 1.2 kinnitatud p-de 3.3, 3.6, 3.10, 3.11,3.12, 3.14, 3.16, 3.20, 5.3 ning 6 osas vaide, taotledes nende punktide osas korralduse tühistamist. Tartu Linnavalitsuse 07.04.2005 korraldusega nr 497 rahuldati osaliselt vaie ning muudeti projekteerimistingimuste p-i 3.6. XXXXX esitas halduskohtusse kaebuse, milles taotles linnavalitsuse 11.01.2005 korraldusega nr 35 määratud projekteerimistingimuste tühistamist kõikide eeltoodud punktide osas, samuti linnavalitsuse 07.04.2005 korralduse nr 497 tühistamist. Riigikohtu 04.05.2006 otsusega haldusasjas nr 3-3-1-28-06 rahuldati XXXXXa kaebus täielikult. Riigikohus tühistas Tartu Linnavalitsuse 11.01.2005 korralduse nr 35 p-ga 1.2 kinnitatud XXXXXXXXXX üksikelamu laienduse projekteerimistingimuste punktid 3.3, 3.6,3.10, 3.11, 3.12, 3.14, 3.16, 3.20, 5.3 ja 6 ning linnavalitsuse 07.04.2005 korralduse nr 497 ning kohustas Tartu Linnavalitsust lahendama projekteerimistingimuste tühistatud punktide osas XXXXXa taotlus uuesti.

XXXXX pöördus 15.05.2006 Tartu Linnavalitsuse poole taotlusega väljastada talle seadustele vastavad projekteerimistingimused hiljemalt 22.05.2006.a. 06.06.2006 võttis Tartu Linnavalitsus vastu korralduse nr 898, mille p-ga 1 tunnistas kehtetuks Tartu Linnavalitsuse 11.01.2005.a korralduse nr 35 punkti 1.2 tervikuna ning pga 2 tunnistas kehtetuks Tartu Linnavalitsuse 07.04.2005 korralduse nr 497. Vastuseks XXXXXi projekteerimistingimuste taotlusele saatis linnavalitsus kaebajale 10.07.2006 kirjaga nr 7-1.3/PTH-04-450 juhised elamu laiendamise projekti koostamiseks. 21.08.2006 esitas XXXXX kaebuse Tartu Halduskohtusse, taotledes Tartu Linnavalitsuse 06.06.2006 korralduse nr 898 p 1 tühistamist ning linnavalitsusele ettekirjutuse tegemist asja uueks läbivaatamiseks ning seadusele vastavate projekteerimistingimuste väljastamiseks.

Kaebuse põhjendused

Kaebaja märgib, et XXXXXXXXXX kinnistu omanikuna pöördus ta 15.05.2006.a taotlusega Tartu Linnavalitsuse (TLV) poole väljastada seadustele vastavad projekteerimistingimused tähtaegselt s.o hiljemalt 22.05.06 (15 päeva Riigikohtu otsuse kättesaamisest). Käesoleva ajani pole TLV taotlusele vastanud ei kirjalikult ega suuliselt. Kaebuse esitaja märgib, et ta ei ole kunagi taotlenud projekteerimistingimuste täielikku tühistamist.

TLV arhitektuuri ja ehituse osakonna 10.07.07 kirjas nr 7-1.3/PTH-04-450 "Projekteerimistingimuste taotlus: XXXXXXXXXX üksikelamu laiendus" leitakse, et projekteerimistingimuste koostamine pole nõutav, esitades sama seaduste ja normdokumentidega ning Riigikohtu otsusega vastuolevaid tingimusi ehitise projekteerimiseks. Kirjas on viidatud samadele dokumentidele, mille alusel TLV projekteerimistingimused 14.01.05 väljastas.

XXXXX leiab, et vaidlustatud korraldus on täielikult motiveerimata ja õigusvastane, kuna see ei tulene kehtivast õigusest ja Riigikohtu eelpool nimetatud kohtuotsusest nr. 3-3-1-28-06 ning on otseselt kinnistu omaniku õigusi ja tegevust kitsendava iseloomuga. Vaidlustatud haldusakt rikub kaebaja kui elamuomaniku õigust ehitada (rekonstrueerida) sobiva suuruse ja kehtivate seaduste ja ehitusnormidega kooskõlas olevat elamut.

Vastavalt kehtivatele normdokumentidele on projekteerimistingimused ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks ja TLV kontrollib ehitusprojekti vastavust projekteerimistingimustele jm nõuetele. Kinnistu omanikuna pole kaebaja kavandanud ehitustegevust, millega kaasneks detailplaneeringu koostamise vajadus, mis leiab kinnitust ka projekteerimistingimuste taotluses. Projekteerimistingimuste väljastamisega viivitamine ei põhine seaduslikul alusel ning põhjustab kaebajale täiendavaid ning põhjendamatuid kulutusi. XXXXXXXXXX elamu rekonstrueerimiseks on kaebaja võtnud suure pangalaenu, aga kuna viibib projekti valmimine ja ehitustegevuse alustamine, siis toob see kaebajale kaasa täiendavaid kulutusi. Viibib elamu ühendamine linna veeja kanalisatsioonitorustikuga. Samuti on hoone katus amortiseerunud ja rekonstrueerimise viibimisel vajab kapitaalset remonti, suurenevad auto garažeerimise kulud (garaaž vajab rekonstrueerimist) jpm. HMS § 56 lõiked 2 ja 3 seavad haldusorganile haldusakti motiveerimise kohustuse, s. t. kohustuse põhjendada otsustust nii õiguslikele alustele viidates kui ka sidudes need viited faktiliste asjaoludega. Seda ei ole Tartu Linnavalitsus teinud. Vaidlustatud korralduse kirjeldav osa koosneb ainult määrusega asja juurde võetud varasema haldusasja asjaolude ja otsuste kirjeldusest. Korraldusest ei selgu linnavalitsuse seisukoht projekteerimistingimuste tühistamise vajaduse ja põhjendatuse kohta. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et üksikelamu laiendamine on ehitamine ning ilmselt ka selles, et selleks tuleb eelnevalt koostada projekt. Ehitusseaduse § 19 lg 1 kohaselt on ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused. Antud juhul peab linnavalitsus väljendama konkreetse seisukoha – kas kaebaja kinnistu suhtes kehtib detailplaneeringu koostamise kohustus või mitte. Kui ei kehti, tuleb väljastada projekteerimistingimused. Kui Linnavalitsus ei näe vajadust ka projekteerimistingimusi väljastada, tuleb see selgesõnaliselt põhjendada. Kaebaja ei soovi, et hiljem leitaks, et projekteerimistingimused on seaduse kohaselt siiski vajalikud. Kaebajal ei ole võimalik aru saada, millele linnavalitsuse muutunud seisukoht võrreldes varasemaga, põhineb. Kujunenud olukorras ei ole kaebajal kindlust, et tema tegevus on seaduslik ega too kaasa täiendavaid vaidlusi.

Vastustaja vastuväited

Tartu Linnavalitsus, tutvunud kaebuse läbivaatamisel dokumentaalsete tõenditega ja kaebuse esitaja väidetega, ei nõustu kaebusega ning leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja kaebuse rahuldamiseks puudub seadusest tulenev võimalus. Haldusorgan on XXXXXile saadetud vastuses märkinud, et Riigikohus kohustas oma otsuses Tartu Linnavalitsust lahendama projekteerimistingimuste taotluse uuesti tühistatud punktide osas. Samas viitas Riigikohus nimetatud otsuses võimalusele, et kui projekteerimistingimuste vaidlusaluste punktide tühistamisel osutub võimatuks kehtima jätta ülejäänud osa, saab Tartu Linnavalitsus kaaluda ka ülejäänud projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamist ja lahendada XXXXXi projekteerimistingimuste väljastamise taotluse tervikuna uuesti.

Arvestades Riigikohtu 04. mai 2006. a otsust nr 3-3-1-28-06 tunnistas Tartu Linnavalitsus 06. juuni 2006. a korraldusega nr 898 kehtetuks XXXXXXXXXX üksikelamu laienduseks määratud projekteerimistingimused PTH-04-450. XXXXX taotles projekteerimistingimusi üksikelamu laiendamiseks. Projekteerimistingimuste taotleja on taotluses märkinud kavandatava tegevuse lühikirjeldusena: elamu lamekatuse asendamine viilkatusega, ehitise aluse pinna laiendamine. Ehitusseaduse § 19 lõikes 1 ei ole sätestatud üksikelamu laiendamiseks koostatava ehitusprojekti alusena projekteerimistingimusi. Tartu Linnavalitsus on seisukohal, et ei ole võimalik määrata kaebuse esitaja poolt soovitud seadustele vastavaid projekteerimistingimusi ehitise laiendamiseks, kui selliste projekteerimistingimuste määramist ei ole seaduses sätestatud. Kaebuse esitaja on haldusasjas nr 3-210/05 esitatud kaebustes korduvalt rõhutanud, et Tartu Linnavalitsuse poolt määratud projekteerimistingimustega PTH-04-450 on rikutud tema kui kodaniku ja omaniku õigusi ning esitatud põhjendamatuid piiranguid. Tartu Linnavalitsuses võeti arvesse XXXXXi poolt Eesti Vabariigi kohtutele haldusasjas nr 3-210/05 esitatud korduvaid kaebusi XXXXXXXXXX üksikelamu laiendamiseks määratud projekteerimistingimuste kohta, Tartu Linnavalitsusele esitatud etteheiteid isiku põhiõiguste ja vabaduste ning muude õiguste piiramises projekteerimistingimuste määramisel, s.h. elamu omaniku õigus laiendada elamut sobivas suuruses ja kehtivate ehitusnormidega kooskõlas ning Riigikohtu seisukohta otsuses nr 3-3-1-28-06, mille kohaselt kohalik omavalitsus peab projekteerimistingimustes reguleerima üksnes neid küsimusi, mille reguleerimiseks on tal seadusest, määrusest või kohaliku omavalitsuse määrusest tulenev õigus. Võttes aluseks Riigikohtu eelmärgitud otsuse ja tuginedes ehitusseaduse § 19 lõikes 1 sätestatule saadeti kaebuse esitajale Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna

10. juuli 2006. a kirjaga nr 7-1.3/PTH-04-450 juhised XXXXXXXXXX üksikelamu laiendamise projekti koostamiseks. Eelmärgitud kirjaga on kaebuse esitajale teatatud XXXXXXXXXX üksikelamu laiendamise projekti koostamiseks üldnõuded, juhindumiseks õigusaktid, arhitektuurinõuded ja vajalikud kooskõlastused. Haldusorgani poolt on kaebuse esitajale selgesõnaliselt teatatud, et vastavalt ehitusseadusele projekteerimistingimuste koostamine ei ole nõutav. Riigikohus oma otsuses nr 3-3-1-28- on kohustanud Tartu Linnavalitsust lahendama uuesti XXXXXi projekteerimistingimuste taotlust. Otsusega ei ole haldusorganit kohustatud väljastama projekteerimistingimusi. Tartu Linnavalitsus on seisukohal, et 06. juuni 2006. a korraldus nr 898 vastab täielikult Riigikohtu otsusele nr 3-3-1-28-06 ning XXXXXi projekteerimistingimuste taotlus on vastavalt kehtivatele õigusaktidele lahendatud. Ehitusseaduse § 19 lg 1 kohaselt ei ole sätestatud ehitise laiendamise korral projekteerimistingimusi ehitusprojekti koostamise aluseks ja sellest lähtudes Tartu Linnavalitsus ei määranud XXXXXile seaduses sätestamata projekteerimistingimusi. Seadusandja on projekteerimistingimused

sätestanud ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti alusena, mitte ehitise laiendamiseks koostatava ehitusprojekti alusena.

Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.

Tartu Linnavalitsuse 06.06.2006 korralduse nr 898 punktiga 1 tunnistati kehtetuks linnavalitsuse 11.01.2005 korralduse nr 35 punkt 1.2, milles määrati projekteerimistingimused ehitusprojekti koostamiseks kaebajale kuuluva XXXXXXXXXX üksikelamu laiendamiseks. Kaebaja on seisukohal, et vaidlustatud linnavalitsuse korraldus on täielikult motiveerimata. Kaebajale ei ole selgitatud, miks linnavalitsus on oma seisukohta projekteerimistingimuste väljastamise vajaduse osas muutnud. Kaebajal puudub kindlus järgneva tegevuse osas.

XXXXX on XXXXXXXXXX elamu lamekatuse asendamise viilkatusega ja ehitise aluse pinna laiendamiseks projekteerimistingimuste taotluse linnavalitsusele esitanud 15.12.2004. Tartu Linnavalitsus 11.01.2005 korraldusega nr 35 väljastas kaebajale elamu laiendamiseks projekteerimistingimused.

Vaidlustatud 06.06.2006 korraldusega on kehtetuks tunnistatud 11.01.2005 väljastatud projekteerimistingimused tervikuna, kuid uusi projekteerimistingimusi väljastatud ei ole. Vaidlustatud korralduses on ajalises järjestuse välja toodud kogu XXXXXa taotluse menetlemise eelnev käik , kuid korralduses puudub täielikult põhjendus, miks on peetud vajalikuks ja millele põhineb otsus 11.01.2005 korralduse nr 35 punkt 1.2 tervikuna kehtetuks tunnistamiseks. Haldusaktis puudub ka selgitus, kas ja millal kaebuse esitaja projekteerimistingimuste taotlus edaspidi lahendatakse.

HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Nagu märgitud, vaidlustatud korraldus ühtki selgitust, miks varasemalt väljastatud projekteerimistingimused tervikuna tühistatakse, ei sisalda, ei ole tehtud ka viidet ühelegi teisele dokumendile, kus vastav põhjendus sisalduks. Vastavalt Riigikohtu halduskolleegiumi praktikas korduvalt väljendatud seisukohtadele on haldusakti motiveerimine abinõu selleks, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult, ja vajaduse korral oma õigusi kaitsta. Antud juhul on kaebuse esitaja põhjendatult märkinud, et talle on jäetud selgitamata, miks on linnavalitsus oma seisukohti projekteerimistingimuste väljastamise vajaduse osas muutnud ning miks kogu senine pikaajaline, aega ja vahendeid kulutatud menetlus on põhjendamatult toimunud. Linnavalitsuse korralduses ei ole näidatud, kas nende seisukoha muutus on tulenenud seadusandluse ja linnavalitsuse õigusaktide muutusest või ainult seaduse erinevast tõlgendamisest tulenevalt.

Ebaõige on vastustaja seisukoht, et projekteerimistingimuste tervikuna kehtetuks tunnistamine ei riku kaebaja õigusi ega huve. XXXXX on 15.12.2004 esitanud linnavalitsusele taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks. Vaidlustatud korraldusega on jäetud aga antud taotlus tervikuna lahendamata. Korraldusega on jäetud taotluse esitaja teadmatusse, selles pole viidet ei ehitusseadusele ega linna ehitusmäärusele, mis oleks võinud sellise otsustuse õiguslikuks aluseks olla. Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-28-06 on kohustatud Tartu Linnavalitsust lahendama XXXXXa taotlus projekteerimistingimuste tühistatud punktide osas uuesti. Riigikohus on märkinud ka, et taotluse uuel läbivaatamisel võib tekkida vajadus projekteerimistingimuste tervikuna tühistamiseks, kuid sel juhul tuli linnavalitsusel XXXXXa projekteerimistingimuste väljastamise taotlus tervikuna uuesti läbi vaadata. Antud juhul on projekteerimistingimused tervikuna tühistatud, kuid ei nähtu, et taotlust oleks sisuliselt uuesti läbi vaadatud. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus vastustaja on varem samade faktiliste andmete alusel ning samas õiguslikus olukorras projekteerimistingimused isikule väljastanud, tuleb sellest keeldumine seda põhjalikumalt motiveerida.

10.07.2006 on arhitektuuri ja ehituse osakond oma kirjaga esitanud kaebajale XXXXXXXXXX üksikelamu laiendamise projekti koostamiseks juhised, mis koosnevad üldnõuetest, arhitektuurinõuetest ja vajalikest kooskõlastustest. Kirjas on viidatud, et vastavalt ehitusseaduse § 19 lõikele 1 ja planeerimisseaduse § 9 lõikele 10 ei ole üksikelamu laiendamiseks projekteerimistingimuste koostamine nõutav. Ehitusseaduse § 2 lg 6 kohaselt on ehitamine: 1) ehitise püstitamine, 2) ehitise laiendamine, 3) ehitise rekonstrueerimine, 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine, 5) ehitise lammutamine. Ehitusseaduse § 19 lg 1 käsitleb tõepoolest ainult ehitusprojekti koostamist ehitise püstitamise korral. Kuid Tartu Linnavolikogu poolt 19.06.2003 kehtestatud Tartu linna ehitusmääruse § 21 näeb ette et ehitusprojekti koostamise alusteks on muuhulgas kehtiv detailplaneering (p 1) ja projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral (p 4). Ehitusmääruse § 22 lg 2 p 1sätestab samas, et taotlus projekteerimistingimuste määramiseks esitatakse arhitektuuri ja ehituse osakonnale hoonete uusehituseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks. Seega nägi kehtiv linna ehitusmäärus ette ka ehitise laiendamise korral projekteerimistingimuste väljastamise taotluse esitamise kohustust, ning seega ka selle taotluse lahendamise vajadust. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Tartu Linnavalitsuse 06.06.2006 korraldus nr 898 on täielikult motiveerimata, seega õigusvastane ning kuulub tühistamisele. Vastustajal tuleb kaebuse esitaja projekteerimistingimuste väljastamise taotlus uuesti läbi vaadata ja teha selle kohta motiveeritud lahend.

Kaebuse esitaja on taotlenud linnavalitsusele ettekirjutuse tegemist asja uueks läbivaatamiseks ja viivitamatult seadusele vastavate projekteerimistingimuste väljastamiseks. Kohus ettekirjutuse tegemist uute projekteerimistingimuste viivitamatuks väljastamiseks ei pea antud etapis põhjendatuks. Kaebuse menetlemise ja läbiarutamise käigus on kaebuse esitaja pool pidanud oma õiguste rikkumiseks asjaolu, et vastustaja on jätnud vaidlustatud korralduse motiveerimata, mistõttu on kaebajal ebaselgus, milles ta on varem eksinud ning puudub kindlus edaspidiste nõuete ja tegevuse osas. Seega on kaebajal peale motiveeritud haldusakti saamist võimalik otsustada, kas tema poolt taotletud projekteerimistingimuste mitteväljastamine rikub tema õigusi või mitte. Ka kohtul pole antud juhul võimalik kontrollida, millistest kaalutlustest on vaidlustatud korraldus vastu võetud ning kas kohtumenetluse ajal esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti akti andmisel.

Kaebuse esitaja on esitanud taotluse välja mõista vastustajalt menetluskulud 5980 krooni, sealhulgas õigusabi kulud 5900 krooni ja riigilõiv 80 krooni. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kaebus rahuldatakse osaliselt, jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuna kohus kaebuse rahuldas osaliselt, loeb kohus põhjendatuks välja mõista Tartu Linnavalitsuselt kaebuse esitaja kasuks menetluskulud 3500 krooni.

Eda Muts kohtunik