2-06-28950/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohtu nimetus

Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Otsuse tegemise aeg ja koht 22.11.2006.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-28950 Tsiviilasi

Menetluse liik

AS hagi PNi vastu 7248.85 krooni nõudes

Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS Hageja lepinguline esindaja TT Kostja PNi

Resolutsioon Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Välja mõista PNi´lt 7248.85 krooni AS kasuks. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kogu ulatuses kostja PNi kanda.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

Hageja nõue esitas AS hagi PNi vastu võlanõude. Hagiavalduse kohaselt poolte vahel on sõlmitud .a. Järelmaksukaardi kasutamise leping, mille kohaselt võimaldas hageja kostjale krediidilimiiti summas 7000 krooni, lepingu alusel väljastatud krediitkaardiga tehtud tehingute krediteerimiseks. Kostja endale võetud lepingulisi kohustusi ei täitnud vaatamata meeldetuletustele. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku summas 7248.85 krooni ja kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 2, §

76 lg 1,2, § 101 lg 1 p 1, 4, § 108 lg 1, § 158 lg 1, TsMS § 162 lg 1, § 403 lg 1 ja § 405 lg 1.

Menetluse käik Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai kirjaliku vastuse esitamise nõude kätte 21.10.2006. Kostja vastust 30 päeva jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks.

Asja materjalidest nähtuvalt kostja võlgnevus hageja AS ees moodustab kokku 7248.85 kr, millest põhivõlgnevus on 6958.68 krooni, intressivõlgnevus 40.17 krooni, leppetrahv 200.00 krooni ja menetlustasu 50.00 krooni.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles, p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 7248.85 krooni.

Menetluskulud TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt TsMS § lg-le 1 144 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt.

TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohus selgitab, et kaja esitamisel kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 nõuetele ning kajaga koos peab kostja esitama kohtule kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda .

Liili Lauri Kohtunik