2-06-16492/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus; osaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. detsember 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-16492 Tsiviilasi JS hagi MS vastu abielu lahutamiseks, ühisvara jagamiseks ja lapsele elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja JS Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat IS Kostja MS Eelistungi toimumise aeg

22. november 2006 RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega ühisvara jagamise ja elatise saamise osas.

2. Jagada poolte ühisvara järgmiselt:

2.1 Jätta MS sõiduauto registrimärgiga nr maksumusega 129 800 krooni ning k maksumusega 10 000 krooni, k maksumusega 1 000 krooni, m maksumusega 500 krooni, r maksumusega 300 krooni, v maksumusega 100 krooni, v maksumusega 500 krooni, el koos õ 1 000 krooni, k maksumusega 200 krooni, t maksumusega 600 krooni, j maksumusega 500 krooni, p maksumusega 200 krooni, v maksumusega 200 krooni, s maksumusega 200 krooni, p maksumusega 2 000 krooni, a maksumusega

2 000 krooni, r maksumusega 1 000 krooni, k maksumusega 500 krooni, r maksumusega 9 000 krooni, s maksumusega 10 000 krooni, p maksumusega 1 000 krooni, k maksumusega 500 krooni, k maksumusega 6 000 krooni, 2 f maksumusega kokku 6 000 krooni, a –v k maksumusega 3 500 krooni, t maksumusega 6 000 krooni, t maksumusega 300 krooni, -m maksumusega 3 000 krooni, s maksumusega 500 krooni, e k 1 000 krooni, k maksumusega 250 krooni, v maksumusega 600 krooni, P maksumusega 1 400 krooni, p maksumusega 3 000 krooni, a maksumusega 300 krooni, v maksumusega 1 000 krooni, v maksumusega 500 krooni, m s maksumusega

500 krooni, r –p maksumusega 300 krooni, m r maksumusega 200 krooni, d maksumusega 2 500 krooni, k maksumusega 500 krooni ning p k - r p p maksumusega 20 000 krooni.

2.2 Välja mõista MS rahaline hüvitis poole vara väärtuses summas 105 000 (ükssada viis tuhat) krooni JS kasuks.

3. Välja mõista MS elatis 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuus JS kasuks JF S (isikukood ) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates .a. kuni JFS täisealiseks saamiseni .a., kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool V V kehtestatud kuupalga alammäära.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Menetluskulud, sealhulgas EV kantud menetluskulud jätta MS kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6]. Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda .

Asjaolud JS esitas hagi MS vastu abielu lahutamiseks, ühisvara jagamiseks ja lapsele elatise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt on abikaasade ühisvara maksumuseks kokku 275 500 krooni, millest sõiduauto maksumus on 180 000 krooni ning koduse vara väärtus 95 500 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista rahaline hüvitis enam saadud vara arvelt pooles vara väärtuses, s.o. 137 750 krooni ning elatis poja ülalpidamiseks 3 000 krooni kuus.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja esitas kohtule vastuse, milles hagi ei tunnista ning palub kostjal esitada koduse vara maksumuse arvestus, kuid nõustus elatisega 1 800 krooni kuus. Kostja hindas sõiduauto väärtuseks 110 000 krooni (ilma käibemaksuta).

eelistungil esitas hageja esindaja vastuse kostja vastusele. Koduse vara hulka kuuluvad: k maksumusega 10 000 krooni, k maksumusega 1 000 krooni, m maksumusega 500 krooni, r maksumusega 300 krooni, v maksumusega 100 krooni, v maksumusega 500 krooni, e koos õ 1 000 krooni, k maksumusega 200 krooni, t maksumusega 600 krooni, j maksumusega 500 krooni, p maksumusega 200 krooni, v maksumusega 200 krooni, s maksumusega 200 krooni, p maksumusega 2 000 krooni, arvutilaud maksumusega 2 000 krooni, r maksumusega 1 000 krooni, k maksumusega 500 krooni, r maksumusega 9 000 krooni, s maksumusega 10 000 krooni, p maksumusega 1 000 krooni, k maksumusega 500 krooni, k maksumusega 6 000 krooni, 2 f maksumusega kokku 6 000 krooni, a-v k maksumusega

3 500 krooni, t maksumusega 6 000 krooni, t maksumusega 300 krooni, m maksumusega

3 000 krooni, s maksumusega 500 krooni, e k 1 000 krooni, k maksumusega 250 krooni, v maksumusega 600 krooni, p maksumusega 1 400 krooni, p maksumusega 3 000 krooni, a maksumusega 300 krooni, v maksumusega 1 000 krooni, v maksumusega 500 krooni, m s maksumusega 500 krooni,rp maksumusega 300 krooni, m r maksumusega 200 krooni, d maksumusega 2 500 krooni, k maksumusega 500 krooni ning p k - r p p maksumusega

20 000 krooni. Kokku moodustab kodune vara hageja arvates 80 900 krooni.

Kostja .a. toimunud eelistungile ei ilmunud. Kostjale on kutse kätte toimetatud ja ta oli istungi toimumise ajast teadlik. Vastavalt TsMS § 307 lg-le 1 loeb kohus, et kutse on kostjale kätte toimetatud. Kostjat on hoiatatud, et eelja kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused Eelistungil hageja palus hagi rahuldada ühisvara jagamise ja elatise saamise osas tagaseljaotsusega. Hageja palus kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks elatis 1 800 krooni kuus ning soovis jätta vara kostjale ja saada rahalist hüvitist 105 000 krooni, arvestades sõiduauto käibemaksu.

Kostja ei ilmunud eelistungile ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 450 lg 1 kohaselt kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.

Abielutunnistusest nähtuvalt on poolte abielu sõlmitud ja selle kohta on koostatud abieluakt nr (t lk 7). Nähtuvalt sõiduauto tehnilise passi koopiast on sõiduauto registreeritud kostja nimele . Seega on sõiduauto omandatud abielu kestel. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §

14 lg-le 1 on ühisvara abielu kestel abikaasade omandatud vara. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja väitele, et nimetatud sõiduauto ja kodune vara on omandatud abielu kestel ning on poolte ühisvara. Hageja on nimetanud sõiduauto hinnaks 129 800 krooni ning koduse vara hinnaks 80 900 krooni.

PKS § 18 lg-te 3 ja 5 kohaselt jagavad abikaasad ühisvara kokkuleppel ning vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. Pooled ei ole kokku leppinud ühisvara jagamise viisis. Kostja ei ole hagiavaldusele vastanud ega seega hageja nõudele vastu vaielnud. Samuti ei ole kostja ilmunud eelistungile. Hageja on taotlenud jagada ühisvara võrdsetes osades. PKS § 19 lg-te 1 ja 4 kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Seetõttu leiab kohus, et ühisvara tuleb jagada vastavalt hageja nõudele, lähtudes poolte võrdusest. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et sõiduauto maksumusega 129 800 krooni (koos käibemaksuga) ning kodune vara kogumaksumusega

80 900 krooni tuleb jätta kostjale ning välja mõista kostjalt hageja kasuks rahaline hüvitis poole ühisvara väärtuses summas 105 000 krooni. Kostjale jätta kodusisustus järgmiselt: k maksumusega 10 000 krooni, k maksumusega 1 000 krooni, m maksumusega 500 krooni, r maksumusega 300 krooni, v maksumusega 100 krooni, v maksumusega 500 krooni, e koos õhupuhastajaga 1 000 krooni, k maksumusega 200 krooni, t maksumusega 600 krooni, j maksumusega 500 krooni, p maksumusega 200 krooni, v maksumusega 200 krooni, s maksumusega 200 krooni, p maksumusega 2 000 krooni, a maksumusega 2 000 krooni, r maksumusega 1 000 krooni, k maksumusega 500 krooni, r maksumusega 9 000 krooni, s maksumusega 10 000 krooni, p maksumusega 1 000 krooni, k maksumusega 500 krooni, k maksumusega 6 000 krooni, 2 f maksumusega kokku 6 000 krooni, a-v k maksumusega 3 500 krooni, televiisor maksumusega 6 000 krooni, televiisorilaud maksumusega 300 krooni, m maksumusega 3 000 krooni, s maksumusega 500 krooni, ek 1 000 krooni, k maksumusega

250 krooni, v maksumusega 600 krooni, p maksumusega 1 400 krooni, plaadid maksumusega

3 000 krooni, a maksumusega 300 krooni, v maksumusega 1 000 krooni, vaip maksumusega

500 krooni, ms maksumusega 500 krooni, r maksumusega 300 krooni, r maksumusega 200 krooni, d maksumusega 2 500 krooni, k maksumusega 500 krooni ning pk - r p p maksumusega 20 000 krooni.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg

2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär on 3 000 krooni alates 01.01.2006. PKS § 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Kohus määrab elatise suuruseks

1 800 krooni, mis vastab seadusega kehtestatud elatise miinimummäärale.

Vastavalt PKS § 70 lg-le 2 kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Hagiavalduse kohaselt kostja ei ole nõus tasuma poja ülalpidamiseks igakuiselt vabatahtlikult elatist. Tulenevalt eeltoodust, tuleb kostjal maksta elatist 1800 krooni kuus JES (isikukood ) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates .a. kuni JES täisealiseks saamiseni .a., kusjuures igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool VV kehtestatud kuupalga alammäära.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt TsMS § lg-le 1 144 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud ühisvara jagamise osas tuleb välja mõista kostjalt.

Vastavalt riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p-le 2 oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudes. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 2 kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus on rahuldanud hagi elatise maksmise nõudes. Vastavalt TsMS § 129 lg-le 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Viivi Villemson Kohtunik