2-06-30155/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mai Grauberg Määruse tegemise aeg ja koht

23. novembril 2006.a Tallinnas, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-30155 Tsiviilasi AV hagi AS vastu 2900 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AV Kostja AS Resolutsioon

Jätta AV hagi AS vastu 4400 krooni väljamõistmiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Menetluse käik esitas AV Harju Maakohtule hagiavalduse AS vastu 2900 krooni väljamõistmiseks. Avaldusest nähtuvalt soovib hageja kostjalt varalise kahju hüvitamist summas 2900 krooni, mis on tekkinud hagejale seoses sülearvuti mittekasutamisega. Hageja leiab, et kostja ei kõrvaldanud piisavalt kiiresti sülearvuti puuduseid, venitas parandamise protsessi ning ei soovinud vahetada sülearvutit uue vastu. Hageja ei suutnud seetõttu sooritada eksameid, kuna osa eksamite ettevalmistamiseks vajalikest materjalidest saadeti hageja e-mailile ning sülearvutis oli peamine osa õppematerjalidest. Kostja kohtule esitatud vastuses hagi ei tunnista. Kostja leiab, et kulud, mida hageja kostjalt leiab on tekkinud seoses hageja õpingutega, mitte arvuti kasutamisega või mittekasutamisega.

Kohtumääruse põhjendused TsMS § 423 lg 2 p 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust.

VÕS § 127 lg 2 alusel ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mis ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 127 lg 4 alusel isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Seega tuleb lepingulise kahju hüvitamise nõude korral vaadata, kas lepingurikkumine oli vajalikuks tingimuseks kahjuliku tagajärje saabumisele ning kas ei esine hüvitise piiramise aluseid, s o rikutud kohustuse eesmärgi arvestamine ning lepingulise kahju ettenähtavus. Kohus leiab, et kostja lepingurikkumine ei ole hagejale tekkinud kahju vajalikuks põhjuseks ehk asjaolu, et hageja ei sooritanud eksameid ei saa tuleneda asjaolust, et kostja lepingut rikkus, mistõttu ei saa seda lugeda kahju vajalikuks põhjuseks ning kostja vastutus on välistatud. Samuti märgib kohus, et eksamite mittesooritamisega tekkinud varalist kahju ei ole võimalik lepingu sõlmimise hetkel ette näha ning sellise kahju ärahoidmine ei saanud olla lepingu sõlmimise eesmärgiks. Kohus on seisukohal, et avalduses märgitud asjaolude alusel ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik, mistõttu jätab kohus TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel AV hagi AS vastu 2900 krooni varalise kahju väljamõistmiseks läbi vaatamata. Kohtunik