3-06-1571/31 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht

22. november 2006 Tallinn Haldusasja number 3-06-1571 Haldusasi OÜ P kaebus Tallinna Linnavalitsuse 28. juuni 2006. a korralduse nr 1448-k ja Tallinna Maa-ameti 6. juuli 2006. a käskkirja nr 9-1/103 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 25. septembri 2006. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ P määruskaebus Menetlusosalised Kaebaja OÜ P Vastustaja Tallinna Linnavalitsus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 25. septembri 2006. a määrus ja lugeda OÜ P kaebus Tallinna Maa-ameti 6. juuli 2006. a käskkirja nr 9-1/103 tühistamiseks tähtaegseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul selle saamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ P esitas 4. augustil 2006 halduskohtule kaebuse, milles taotleti selgesõnaliselt 28. juuni 2006. a korralduse nr 1448-k tühistamist. Tallinna Halduskohtu 23. augusti 2006. a määrusega võeti kaebus menetlusse. 5. septembril 2006 esitatud kaebuse täienduses palus OÜ P tühistada ka Tallinna Maa-ameti 6. juuli 2006. a käskkirja nr 9-1/103.

2. Tallinna Halduskohtu 25. septembri 2006. a määrusega loeti OÜ P täiendav kaebus Tallinna Maa-ameti 6. juuli 2006. a käskkirja nr 9-1/103 peale kohtule esitatuks tähtaja rikkumisega ja jäeti tähtaja ennistamise taotlus rahuldamata. Kohus leidis, et 4. augustil 2006 esitatud kaebus ei sisaldanud taotlust käskkirja tühistamiseks, samuti ei olnud tasutud riigilõiv käskkirja tühistamise kaebuse eest. Esialgse kaebusega taotles osaühing üksnes linnavalitsuse korralduse tühistamist. Käskkirja tühistamise kaebus esitati 5. septembril 2006 ega ole seega esitatud 30 päeva jooksul haldusaktist teadasaamisest. Kaebetähtaeg on sätestatud õiguskindluse kaitseks ja sama põhimõtet tuleb arvestada ka kaebetähtaja ennistamisel. Kaebetähtaja ennistamiseks välja toodud põhjendused ei ole käsitatavad objektiivse asjaoluna, mõjuva põhjusena, kestva takistusena vms. Kaebuse esitajal oli abiks professionaalne õigusabi osutaja. Seega pidi kaebaja

3-06-1571 2(3) jõudma õigeaegselt otsusele, kas käskkiri rikub tema subjektiivseid õigusi või mitte. Kaebuse ese ja taotlus olid selgelt väljendatud. Kaebaja nõustus tasuma uuelt kaebuselt riigilõivu uue määra järgi. Varasema puuduse kõrvaldamise puhul tulnuks tasuda riigilõivu endises määras, s.o 10 kr.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

3. OÜ P määruskaebuses palutakse halduskohtu määrus tühistada ja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Määruskaebuse kohaselt ei ole esialgselt esitatud kaebuse lõpus tõepoolest viidet käskkirjale, kuid kaebuse punktis 4 on selgelt ja ühemõtteliselt vaidlustatud käskkiri selles sätestatud tähtaja osas. Käskkiri on antud korralduse alusel ja täitmiseks ning neid tulebki vaadelda ja hinnata koos. Käskkiri ei oma tähtaja osas eraldiseisvalt sisulist tähendust. Pakkumise tingimused on sätestatud ja pakkumine viiakse läbi siiski korralduse alusel, käskkirjaga määrati korralduse täitmiseks ja alusel üksnes tähtaeg pakkumiste esitamiseks. Kaebuse esitaja rõhutas juba 17. augustil 2006 toimunud istungil, et vaidlustas sisuliselt ka pakkumise esitamise tähtaja. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kohus ei pea lähtuma kaebuse sõnastusest, vaid protsessiosalise tahtest. Kui kohus leiab, et kaebuse sõnastus on ebaselge, peab kohus laskma kaebust täpsustada ja välja selgitama kaebuse esitaja taotluse. Kaebust täpsustati omal initsiatiivil

5. septembril 2006 ja veelkord 13. septembril 2006.

b) Esialgses kaebuses oli tasumata teise nõude pealt riigilõiv ja hoolimata kaebuses esitatud põhjalikust motivatsioonist haldusakti vaidlustamiseks oleks kaebuse korrektsuse huvides võinud tuua käskkirja vaidlustamissoovi eraldi esile ka kaebuse lõpposas. Halduskohtumenetluse uurimisprintsiibist lähtudes kuuluksid puudused kohtu juhendamisel kõrvaldamisele. Kohus määras tasumisele kuuluva riigilõivu summa 11. septembri 2006. a määruse punktis 3. Kaebuse esitaja lähtus riigilõivu tasumisel kohtu poolt etteantud summast. Kui menetlusosaline on tasunud ettenähtust enam riigilõivu, on õigus seda tagasi taotleda. 70 krooni tagasinõudmiseks on dokumentide vormistamine kulukam, kui selle tulemusena tulevikus tagasisaadav summa.

4. Tallinna Linnavalitsuse vastuses palutakse jätta määruskaebus rahuldamata. OÜ P esitas 5. septembril 2006 käskkirja tühistamiskaebuse tähtaega rikkudes. Tähtaja ennistamiseks puuduvad alused. Kohus saab kaebust läbi vaadata üksnes taotluses märgitud ulatuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esialgses kaebuses puudus käesolevas asjas taotlus Tallinna Maa-ameti käskkirja vaidlustamiseks. See ei tähenda aga, et kaebaja oleks 5. septembri 2006 täienduses esitanud käskkirja peale uue kaebuse, vaid kaebaja esitas sisuliselt avalduse kaebuse täiendamiseks uue taotlusega, st avalduse kaebuse muutmiseks. Kaebuse muutmine on HKMS § 19 lg 8 kohaselt lubatud kuni kohtuvaidluseni halduskohtus, kui ülejäänud protsessiosalised annavad selleks nõusoleku või kui kohus peab seda otstarbekaks.

Riigikohtu halduskolleegium on 3. mai 2004. a määruses haldusasjas nr 3-3-1-14-04, p 11 asunud seisukohale, et kaebuse muutmise teel kaebusele lisatud taotlus tuleb lugeda tähtaegseks vähemalt neil juhtudel, kui uue taotluse esitamine oleks olnud tähtaegne esialgse kaebuse esitamise hetkel ja uus taotlus on hõlmatud esialgse kohtusse pöördumise eesmärgiga. Seejuures peab kaebaja olema jätnud taotluse esialgses kaebuses esitamata eksimuse tõttu ja ei tohi olla oma õigusi kuritarvitanud. Nende tingimuste esinemise korral tuleb kohtul lugeda kaebuse muutmine otstarbekaks ja kogu kaebuse tähtaegsuse kontrollimisel juhinduda esialgse kaebuse esitamise kuupäevast, mitte kaebuse muutmise kuupäevast.

3-06-1571 3(3)

6. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebuse muutmise otstarbekuse ja tähtaegsuse kohta kohtupraktikas väljakujunenud tingimused olid käesolevas asjas täidetud. Kaebuse esitamise hetkel

4. augustil 2006 oleks kaebus ka käskkirja tühistamise taotluse osas olnud tähtaegne. Kaebaja tegelik tahe 4. augustil 2006 kaebust esitades oli vaidlustada konkursitingimused ja Maa-ameti käskkirja vaidlustamine on hõlmatud selle eesmärgiga. Usutav on, et kaebaja ei näinud esmase kaebuse esitamisel vajadust taotleda ka käskkirja tühistamist. Seega oli taotlus jäänud esitamata eksimuse, mitte pahatahtlikkuse tõttu. Kohus ei saa eeldada, et advokaat suudab kaebetähtaja jooksul eksimatult hinnata kõiki haldusaktidevahelisi seoseid mitmeastmelises haldusmenetluses.

Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus