2-06-9308/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

23. november 2006. a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-9308 Tsiviilasi JŠ hagi AŠ vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: MŠ esindaja JŠ Kostja: AŠ Kohtuistungi toimumise aeg 24.10.2006. a Istungil osalenud isikud Hageja esindaja: JA Kostja esindaja: JV RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi osaliselt.

Välja mõista AŠ`ilt JŠ kasuks igakuine elatis 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni MŠ`i ülalpidamiseks alates .a. kuni MŠ`i täisealiseks saamiseni s.o .a.

Käesolev kohtuotsus on viivitamata täidetav.

Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Nõuda kostjalt pärast käesoleva otsuse jõustumist EV kasuks menetluskuluna sisse riigilõiv summas 1 250 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o . a.

Esitatud asjaolud .a esitas JŠ maksekäsu kiirmenetluse avalduse AŠ`i vastu lapse MŠ`i elatisnõudes 1800 krooni kuus alates .a. .a. tehti võlgnikule makseettepanek. Seoses sellega, et võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite ja JŠ ei soovinud menetluse lõpetamist, andis Harju Maakohtu kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse avalduse üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. .a määrusega võttis Harju Maakohus JŠ hagi AŠ vastu elatise nõudes menetlusse.

Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu .a. Kooselust sündis .a. MŠ ja .a. D Š . Alates .a. maist kuni käesoleva ajani elavad pojad hagejaga tema vanemate ülalpidamisel. Kostja ei ole oma seadusest tulenevat laste ülalpidamiskohustust täitnud. Kuni .a. oli hageja lapsehoolduspuhkusel. Kuna kostja ei ole hagejat rahaliselt piisavalt toetanud, on nii lapsed kui hageja ise raskes majanduslikus olukorras ning osaliselt hageja vanemate ülalpidamisel. Alates .a. oli hageja sunnitud tööle asuma osalise tööajaga, kuna täistööajaga töötamie ei ole võimalik kahe lapse kasvatamisel. Hageja kuupalk moodustab 2500 krooni (bruto). Hagimenetluse raames otsustas hageja suurendada lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatisraha suurust ning leiab, et kostja on talle MŠ`i ülalpidamiseks kohustatud igakuiselt tasuma 3580 (7179 : 2) krooni. Hageja palub kostjalt hageja kasuks poja ülalpidamiseks välja mõista igakuise elatise summas 3580 krooni kuni tema täisealiseks saamiseni .a. ja jätta kohtukulud kostja kanda.

.a esitas kostja vastuse hagile, kus teatas, et ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et elatisraha lastele nõutakse sisse ainult sel juhul, kui lapsevanem ei täida iseseisvalt lapse ülalpidamiskohustust. Kostja leiab, et on tõendamata, et tema poegade materiaalsest abistamisest osa ei võta. Kostja kinnitab, et käesoleval ajal ta aitab materiaalselt poegade ülalpidamist ja osaleb nende kasvatamises. Kostja nõustub elatist tasuma 1800 krooni kuus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.

Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.

Kohus, kuulanud ära poolte esindajad ja tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega, leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval ajal 3000 krooni. Seega ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1500 krooni kuus.

Kostja on osalenud lapse ülalpidamisel, kuid mitte regulaarselt ja piisavas suuruses. Kohtule esitatud kontoväljavõttega perioodil – (t lk 16-30) on tõendatud, et kostja on ostnud sel perioodil lastekaupu summas 424 krooni, samuti on perioodil – .a. maksnud elatist viiel korral aastas. Nimetatu aga ei ole piisav võrreldes lapsele tehtavate kulutustega. Kohus leiab, et laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks

regulaarne, st igakuiselt ja piisav. Kostja on elatist tasunud ebaregulaarselt, mistõttu ei ole ta oma ülalpidamiskohustust vajalikul määral täitnud ning elatise väljamõistmine on põhjendatud.

Hageja on esitanud laste kulude kalkulatsioonis andmed, mille kohaselt lapsele kulub tal kuus 7179 krooni. Kostja nõustub maksma elatist kuus 1800 krooni. Hageja taotletud elatusraha määr vastab küll lapse vajadustele, kuid arvestades, et kostja ülalpidamisel on ka teine laps ning kostja sissetulekuks on tema väitel umbes 10 000 krooni, siis leidis kohus, et on põhjendatud ühele lapsele mõista välja 1800 krooni kuus kuni lapse täiealiseks saamiseni. PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, s.o .a.

Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt ning kostjalt kuulub välja mõistmisele elatis lapse ülalpidamiseks 1800 krooni kuus.

TsMS § 468 lg 3 ja § 445 lg 3 järgi tuleb elatise otsuses määrata kindlaks otsuse täitmise viivitamatus hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus leiab, et otsus kuulub täitmisele viivitamatult poja ülalpidamiseks igakuiselt 1800 krooni.

Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda.

Seoses hagi osalise rahuldamisega ning arvestades kostja osalist hagi õigeksvõttu, peab kohus õiglaseks jätta käesolevas asjas kummagi poole menetluskulud poole enda kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 kohaselt oli hageja käesoleval juhul hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. RLS § 37 lg 1 kohaselt tulnuks riigilõivu tasuda vastavalt hagi hinnale. Kooskõlas TsMS § 129 lg 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Käesoleval juhul on hagihinnaks seega 16 200 krooni (9 x 1 800) ning RLS § 37 ning seaduse lisa 2 järgselt tasumisele kuuluv riigilõiv 1250 krooni.

TsMS § 179 lg 1 alusel kuulub tasumata või vähem tasutud riigilõiv ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, sissenõudmisele Eesti Vabariigi kasuks pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist. Vastavalt TsMS § 162 lg

1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskuluna on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muu hulgas käsitletav ka riigilõiv. Järelikult kuulub riigilõiv summas 1250 krooni pärast kohtuotsuse jõustumist käesolevas asjas kostjalt riigi kasuks sissenõudmisele.

Lukiina Vismann kohtunik