2-06-18395/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. detsember 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-18395 Tsiviilasi JS hagi AS vastu ühisvara jagamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja JS Hageja lepinguline esindaja VT Kostja AS Kostja lepinguline esindaja AP Eelistungi toimumise aeg

20. november 2006 RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Jätta JS GÜ 1/170 (üks ühesaja seitsmekümnendik) osa summas 40 000 krooni garaažiboksile nr .

3. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud menetluskulud jätta AS kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6]. Kostja võib esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018 või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber 3100057358.

Asjaolud JS esitas 19.07.2006 hagi AS vastu ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu lahutatud . Pooltel on jäänud jagamata ühisvara: nr GÜ osaku väärtusega 40 000 krooni ning sõiduauto väärtusega 40 000 krooni. Hageja palub jätta temale osak GÜ väärtusega 40 000 krooni ja kostjale sõiduauto.

Kostja esitas 05.09.2006 vastuse, milles hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata.

Kostja esindaja 20.11.2006.a. toimunud eelistungile ei ilmunud. Kostja esindajale on kutse kätte toimetatud ja ta oli istungi toimumise ajast teadlik. Vastavalt TsMS § 307 lg-le 1 loeb kohus, et kutse on kostjale kätte toimetatud. Kostjat on hoiatatud, et eelja kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused Eelistungil jäi hageja oma nõude juurde ja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja ei ilmunud eelistungile ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Abielutunnistusest nähtuvalt registreeriti poolte abielu ja selle kohta on koostatud abieluakt nr (t lk 8). Tulenevalt abielulahutuse tunnistusest on poolte abielu lahutatud ja selle kohta on koostatud abielulahutuse akt nr (t lk 9). on pooled sõlminud abikaasade ühisvara jagamise lepingud. Jagamata on jäänud garaažiboks osaku väärtusega 40 000 krooni ja sõiduauto . Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja väitele, et nimetatud garaažiboks on omandatud abielu kestel. Seega garaažiboks on soetatud abielusuhete ajal ja kuulub ühisvara hulka. Kostja on tunnistanud, et temale jäi sõiduauto . Kostja ei ole vaidlustanud ühisvara väärtust. Perekonnaseaduse (PKS) § 14 lg 1 sätestab, et abielu ajal soetatud vara on abikaasade ühisvara. PKS § 18 lg 1 võidakse ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. PKS § 18 lg-te 3 ja 5 kohaselt jagavad abikaasad ühisvara kokkuleppel ning vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. PKS § 19 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja GÜ 1/170 osa summas 40 000 krooni garaažiboksile nr 103 tuleb jätta hagejale.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 lg 4 kohaselt asja läbivaatamisekulud on menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Vastavalt TsMS § lg-le 1 144 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi kantud menetluskulud tuleb välja mõista kostjalt.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Viivi Villemson Kohtunik