2-06-15488/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

08. november 2006.a Tallinn Tsiviilasja number 2-06-15488 Tsiviilasi TN’i hagi OV’i vastu elatise suuruse vähendamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja TN Hageja lepinguline esindaja MS Kostja OV (T ) Kostjale määratud korras esindaja vandeadvokaat AL Istungi toimumise aeg 18.10.2006.a Istungil osalenud isikud Hageja TN Hageja esindaja MS Kostja OV (T ) Kostjale määratud korras esindaja vandeadvokaat AL RESOLUTSIOON

Jätta TN’i hagi OV’i vastu elatise suuruse vähendamiseks rahuldamata .

Kõik kohtukulud jätta hageja kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Esitatud asjaolud

.a esitas hageja TN kohtule hagi kostja OV’i vastu lapse ülalpidamiseks .a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr väljamõistetud elatise suuruse vähendamiseks.

Esitatud hagiavalduse kohaselt mõisteti Tallinna Linnakohtu .a. otsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr hagejalt välja kostja kasuks EN’i (sünd. ) ülalpidamiseks elatis suurusega 3000 krooni kuus kuni täisealiseks saamiseni, s.o .a Hageja kasvatab üksi .a sündinud MN’it, kelle OS kuus kodust lahkus, kes ei võta osa lapse kasvatamisest ning kelle kohta hagejal puuduvad igasugused andmed. Tulenevalt sellest, et hageja kasvatab üksinda oma MN’it ja tema orienteeruvalt 6000 - 6500 kroonine sissetulek ei võimalda maksta kohtuotsusega väljamõistetud igakuist elatist suuruses 3000 krooni EN’i ülalpidamiseks, palub hageja Tallinna Linnakohtu .a otsusega välja mõistetud elatise suuruse vähendamist 1200 kroonini kuus EN’i ülalpidamiseks kuni täisealiseks saamiseni, s.o .a OV’i kasuks.

Kostja vastuväited

Kostja esitatud vastuväidete kohaselt on kohus .a. kohtuotsusega mõistnud välja hagejalt elatise poja EN’i ülalpidamiseks igakuiselt 3000 krooni.Vahepealse ligi kahe aasta jooksul on elu kallinenud ja lapse kasvades ka lapse vajadused kasvanud., mis osundavad pigem sellele, et elatise suurust tuleks pigem suurendada kui vähendada. Kostja on invaliid, saab töövõimetuspensioni (töövõime kaotus 80 %). Kostja ei tööta, tema sissetulekuteks on sotsiaaltoetused, kasvatab üksinda kolme last, kelledest üks on invaliid.

Kostja arvates hageja eraelu probleemides ei ole tema süüdi ja seepärast ei pea kannatama ka kostja juures elav poolte ühine EN. Samas märgib kostja, et hagejal on õigus oma poja M N’i ülalpidamiseks nõuda elatise maksmist OS’lt, lmitte nõudma elatise vähendamist teise EN ’i suhtes. Hageja raske majanduslik olukord ei ole millegagi tõendatud. Tulenevalt eeltoodust palub kostja jätta .a Tallinna Linnakohtu otsusega välja mõistetud elatise suurusega 3000 krooni kuus EN’i kasuks muutmata.

Kohtu põhjendused

Kohus, kuulanud ära pooled ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et TN’i hagi tuleb jätta rahuldamata.

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. PKS § 61 lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

EN’i sünnitunnistusega on tõendatud, et EN on sündinud .a ning tema vanemateks on TN (isikukood ) ja OT (isikukood ). Tallinna Linnakohtu .a kohtuotsusest tsiviilasjast nr nähtub, et kohus on mõistnud TN’ilt välja elatise EN’i ülal-pidamiseks igakuise elatusrahana 3000 krooni kuus alates .a kuni täisealiseks saamiseni OT kasuks. Pensionitunnistusega nr. on tõendatud, et OV (isikukood ) saab töövõimetuspensioni.

Hageja palub muuta Tallinna Linnakohtu otsusega välja mõistetud elatisraha suurust ning vähendada temalt väljamõistetud elatise suurust ja mõista temalt välja kostja kasuks igakuine elatis EN ülalpidamiseks summas 1 200 krooni. Hageja on esitanud kohtule MN (sünd. .a.) sünnitunnistuse, mille järgi on lapse vanemateks TN (isikukood ) ja OS (isikukood ). Hageja viitab oma raskele majanduslikule olukorrale, mille järgi tema igakuine orienteeruv töötasu on 6000 – 6500 krooni ja teise lapse MN’i on enam kui aasta tagasi kodunt lahkunud ning jätnud väikese poja hageja kasvatada ning lapse kasvatamiseks ülalpidamist ei anna.

Kostja vaidleb hagile vastu ja leiab, et ei ole mingit põhjust EN’i (sünd. .a) ülalpidamiseks .a. kohtuotsusega väljamõistetud elatise suuruse vähendamiseks, pigem juba selle suurendamiseks, kuna elu on eelmise otsuse tegemisest möödunud pea kahe aasta jooksul oluliselt kallinenud ja lapse kasvamisega tema vajadused suurenevad. Kostja on töövõimetusinvaliid ( 80 % töövõime kaotus) ja ta ei ole oma tervisliku seisundi tõttu võimeline töötama. Kostja sissetulekuteks on ainult sotsiaaltoetused ja tema juures kasvab kolm last, kelledest üks on invaliid.

Kohus leiab, et hageja nõue on alusetu ja põhjendamatu ning hagi tuleb jätta rahuldamata.

PKS § 61 lg. 2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja on töövõimeline 39 aastane mees, vastupidist ei ole ta kohtule tõendanud, kes peab suutma käesoleval ajal teenida niipalju, et suudab anda piisaval määral oma lastele ülalpidamist. Asjaolu, et hageja teise M’i on kodust lahkunud ja hageja suusõnalisel väitel ei osale lapse ülalpidamisel, ei anna põhjust vähendada kaks aastat tagasi väljamõistetud 9. aastase õppiva ülalpidamiseks määratud elatusraha suurust. Tähelepanuta ei saa jätta asjaolu, et E’u OV on on invaliid (80 % töövõime kaotus), saab töövõimetuspensioni ning oma tervisliku seisundi tõttu ei ole võimeline töötama.

Mis puutub poolte varalisse seisundisse, siis vastavalt kinnistusameti registripäringule on hageja kahe Tallinnas asuva korteriomandi omanik ning vastavalt sõidukite detailandmete päringule kuulub hagejale kaks sõidukit, milledest kaubik Mercedes-Benz on omandatud ..a. Kostja ainsaks varaks on temale kui töövõimetule ja kolme alaealist last kasvatavale isikule Tallinna linna poolt antud 1-toaline korter. Seega on hageja varaline seisund oluliselt parem kostja varalisest seisundist, kusjuures hageja ei ole pidanud vajalikuks taotleda ülalpidamist poeg M’i ….lt. Seetõttu tulebki TN’il kanda suuremat ülalpidamiskohustust E’u ülalpidamisel kui lapse , kelle juures poolte ühine laps elab.

Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg. 1 p. 7 ja § 19 lg. 1 kohaselt tulumaksu.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et hageja nõue on alusetu, põhjendamata ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Linnakohtu .a. otsusega tsiviilasjas nr hagejalt kostja kasuks välja mõistetud igakuine elatusraha suurus 3000 krooni poja EN’i (sünd. ) ülalpidamiseks kuni täisealiseks saamiseni, s.o .a., tuleb jätta muutmata.

TsMS § 179 lg. 1 kohaselt tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist võib kohtumääruse alusel nõuda ka tagantjärele, kui määrus on maksma kohustatud isikule kätte toimetatud ühe aasta jooksul pärast kohtulahendi jõustumist või menetluse lõppemist muul põhjusel. TsMS § 179 lg. 4 kohaselt riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata Justiitsministeeriumile või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutusele.

Taimi Kollom Kohtunik