3-05-988/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-05-988 Otsuse kuupäev 22.11.2006 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi X.X. esindaja v.adv. Janek Valdma kaebus Tartu Vangla toimingutest tulenevalt mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 10.000.- krooni. Asja läbivaatamise kuupäev 07.11.2006, avalik kohtuistung Tartu Vanglas Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja X.X., kaebaja esindaja v.adv. Janek Valdma; Vastustaja. Tartu Vangla, esindaja Eva Panksepp Resolutsioon Rahuldada X.X. esindaja v.adv, Janek Valdma kaebus osaliselt. Mõista välja Tartu Vanglalt X.X. kasuks mittevaralise kahju hüvitis 5.000.- krooni (viis tuhat krooni). Mõista välja Tartu Vanglalt X.X. kasuks menetluskulud kokku 2040.- krooni ja kanda see alljärgnevalt: M.S. arveldusarve numbrile 221007182580 Hansapanka summas 150.- krooni (ükssada viiskümmend); D.K. arveldusarve numbrile 1107256073 summas 1890.- krooni (üks tuhat kaheksasada üheksakümmend). Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so. arvates 22.11.2006.

Eelnevast menetluskäigust.

X.X. esindaja on esitanud esialgselt kaebuse haldusasjas 3-309/04, milles vaidlustas Tartu Vanglas eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate kohtlemise juhendi, mis kaebuse esitamise ajal oli kinnitatud Tartu Vangla direktori 07.01.2004 käskkirjaga nr. 1-3/2. Kaebuse menetlemise käigus tunnistas Tartu Vangla direktor 14.04.2004 käskkirjaga nr. 1-3/38 käskkirja nr. 1-3/2 kehtetuks ning kinnitas uue Tartu Vanglas eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate kohtlemise juhendi, st. kehtestatud on erireźiim. Kaebaja on taotlenud tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toimingud, millega kaebajat on hoitud suletud erisektsioonis vahistatute hoones ning piiratud tema liikumist territooriumil, piiratud on hariduse omandamist, kultuurilis-sotsiaalsetest üritustest osavõttu, värskes õhus viibimist, õigust kehakultuuriga tegelemiseks, võimalust toiduainete käitlemiseks, on keeldutud andmast kaebajale viirukiküünlaid usulisteks kombetalitusteks.

Kaebaja on esialgselt taotlenud tunnistada Tartu Vangla poolt kaebaja suhtes nimetatud piirangute tegemine õigusvastaseks ning kohustama kohtlema kaebajat võrdselt teiste kinnipeetavatega. Tartu Halduskohus on rahuldanud 23.02.2004 kaebuse osaliselt, tehes ettekirjutuse X.X. võimaluse õppimise andmiseks ning kambrisse viirukiküünalde lubamise kohta. Tartu Ringkonnakohus on tühistanud kohtuotsusega Tartu Vangla direktori 14.04.2004 käskkirja nr. 1-3/38“Tartu Vanglas eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate kohtlemise juhend kinnitamine“ kuna vangla direktor on ületanud oma pädevust kinnitamaks üldakti sisuga haldusakte.

Lisatud on veel, et õigusjõu on kaotanud ka juhend, mida õigusvastase haldusaktiga on kinnitatud. Kaebaja poolt vaidlustatud toimingute osas ringkonnakohus seisukohta ei võtnud, kuna ära on langenud alus Tartu Vangla kohustamiseks seoses toimingutega , kuna kaebaja on üleviidud ringkonnakohtus toimunud kohtumenetluse ajal Pärnu Vanglasse. Seega on toimingute osas ringkonnakohtu otsusega saadetud asi uuesti läbi vaatamiseks Tartu Halduskohtule. 06.09.2005 on Tartu Halduskohus taas menetlusse võtnud kaebuse haldusasjana 3-360/2005 (uus KIS nr. 3-05-671) kaebaja poolt esitatud toimingute õigusvastaseks tunnistamise nõudes.

Kuna kohustamise nõue Tartu Vanglale ettekirjutuse tegemiseks, et X.X.le kohaldataks teiste kinnipeetavatega võrdsed tingimused , on ära langenud, on kaebaja lisanud täienduseks kaebuse põhjendatud huvina , et soovib esitada taotluse kahju hüvitamise nõudes . Kaebaja on esitanud Tartu Halduskohtule 31.10.2005 kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes summas 10.000.- (haldusasi nr. 3-489/05, uus KIS nr. 3-05-988) tulenevalt haldusasjas 3-05-671 lahendamisele kuuluvate vangla toimingutest. Haldusasjas nr. 3-05-988, so. käesolevas asja, kohus menetluse peatas, kuni haldusasjas 3-05-671 kohtulahendi jõustumiseni.

Kaebaja on vaidlustanud haldusasjas nr. 3-05-671 alljärgnevaid Tartu Vangla toiminguid ja taotleb toimingute õigusvastasuse tuvastamist:

1. diskrimineeriv hoidmine suletud erisektsioonis ning liikumisõiguse piiramine;

2. kultuurilis-sotsiaalsetest üritustest osavõtu piiramine;

3. värskes õhus viibimise ja kehakultuuriga tegelemise osas ebavõrdne kohtlemine;

4. usuliste kombetalituste piiramine;

5. ebavõrdne kohtlemine elutingimustes;

6. hariduse omandamise piiramine; Kohtuistungil on olnud kaebaja esindaja seisukohal, et toimingute sisu tuleneb haldusaktist, mis käesolevaks ajaks on ringkonnakohtu poolt tühistatud, sellisel juhul ei saa vaadelda toiminguid iseseisvana. Kuna toimingutele aluseks olnud haldusakt on tühistatud, on langenud ära eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate eraldi kohtlemise kord. Eraldihoidmisega diskrimineeritakse kaebajat võrreldes teiste kinnipeetavatega. Tartu Ringkonnakohus kohtuotsusega 10.05.2005 on tühistatud Tartu Vangla direktori 14.04.2004 käskkirja nr. 1-3/38, millega on kinnitatud „Tartu Vanglas eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate kohtlemise juhend“ , kuna nimetatud käskkirja kinnitamisel on vangla direktor ületanud oma pädevust. Kuna käskkiri on antud pädevust ületades ja on seetõttu tühistatud, on käskkiri õigustühine olnud selle kehtestamise hetkest. Kaebaja seisukohalt on vangla piiranud tema usulisi kombetalitusi sellest ajast, mil kaebaja paigutati Tartu Vanglasse, so. 23.09.2003, kuni Pärnu Vanglasse paigutamiseni 01.04.2005. Ülejäänud toimingud, mida kaebaja on vaidlustanud , tulenevad käskkirjast 1-3/38, mis on antud 14.04.2004, seega ülejäänud toiminguid on teostanud vangla nimetatud kuupäevast alates kuni kaebaja Pärnu Vanglasse paigutamiseni, so. kuni 01.04.2005.

Asja materjalidest nähtuvalt on vangla juhindunud X.X., kui eluaegset vangistust kandva kinnipeetava puhul, eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate kohtlemise juhendi sätetest (edaspidi „juhend“), millest tulenevalt on määratud eelvangistushoone neljandasse sektsiooni paigutatud eluaegse vangistusega karistatud kinnipeetavate liikumine avatud sektsiooni tingimustes, nende saatmine väljapool sektsiooni, järelevalve korraldamine, loenduse ja telefonikõnede läbiviimine, samuti õppetöö ja usulise tegevuse korraldamine. Eluaegse vangistusega karistatud kinnipeetaval on võimaldatud juhendi järgi liikuda sektsiooni piires äratusest kuni öörahuni ning lubatakse kasutada graafiku alusel sektsiooni spordinurka jalutusboksis. Liikumisel väljaspool sektsiooni on keelatud eluaegset vangistust kandvatel isikutel suhtlemine teiste isikutega ükskõik millisel viisil see toimuks, tagatud on iseseisev õppimine kambris, mitte üldistes õppetundides. Jalutamine on lubatud igal päeval vastavalt vangistusosakonna töökorraldusele.

Tulenevalt Vangistusseaduse § 12 lg 1 on kehtestatud vanglas eraldihoidmise printsiip, millest tuleb vanglas juhinduda isikute eraldi paigutamisel ning seega on „juhendist“ lähtumine vangla poolt kaebaja eraldi hoidmisel EVK erisektsioonis kaebaja suhtes õigusvastane. Tulenevalt Vangistusseaduse § 8 üldtingimuste kohaselt on lubatud liikuda kinnipeetavatel äratusest kuni öörahuni vabalt kinnise vangla territooriumil sisekorraeeskirjadega sätestatud korras. Tulenevalt Vangistusseaduse § 34 lg 6 suunab ja soodustab vangla kinnipeetavaid hariduse omandamisel. Vangistusseaduse § 55 lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale võimalus tegeleda kehakultuuriga ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt võimaldatakse kinnipeetavatele jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Vangistusseaduse § 62 kohaselt tagab vangla juhtkond kinnipeetava usuliste vajaduste rahuldamise. Asja materjalide kohaselt on kaebaja suhtes kohaldatud arvates 14. aprillist 2004 kehtestatud Tartu Vanglas eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate kohtlemise juhendi sätteid, mis on kaasa toonud kaebaja hoidmise EVK erisektsioonis, mistõttu on piiratud kaebaja vanglasisest liikumisõigust, hariduse omandamist, kultuurilis-sotsiaalsetest üritustest osavõttu, värskes õhus viibimist , kehakultuuriga tegelemist, millest tulenevalt ei ole koheldud kaebajat võrdselt teiste kinnipeetavatega, kelle kohta kuuluvad kohaldamisele eeltoodud Vangistusseaduse sätted.

Ka haldusasja nr. 3-309/04 lahendamisel on halduskohus leidnud, et vangla ei ole taganud kaebajale hariduse omandamist vastavalt VangS § 34 lg 6 sätetele ning piiranud usuliste vajaduste rahuldamist. Kohus on leidnud, et kaebajale tuleb mõistlikus koguses lubada kambrisse viirukiküünlaid, kuna nimetatud asjade olemasolu kambris ei sea ohtu vangla üldist sisekorda ja vangla julgeolekut. Tulenevalt VangS § 62 on kohustus tagada kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamiseks selleks vajalike asjade hoidmine enda juures ja võimalus kohtuda vaimulikuga.

Kaebaja poolt loetletud toimingud, mis baseeruvad Tartu Ringkonnakohtu poolt tühistatud Tartu Vangla direktori käskkirjale „Tartu Vanglas eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate kohtlemise juhend“ sätetele , on õigusvastased, kuna vanglal puudus seaduslik alus kaebaja suhtes rakendada eraldihoidmise printsiipi EVK erisektsioonis ning sellest tulenevaid piiranguid kaebaja suhtes kohaldada.

Kohus on tunnistanud haldusasjas 3-05-671 kaebaja poolt vaidlustatud toimingud arvates 14.04.2004 kuni 01.04.2005, mis on sooritatud Tartu Vangla poolt tuginedes Tartu Vangla direktori 14.04.2004.a. käskkirjale nr. 1-3/38 , õigusvastaseks. Kohtuotsus on jõustatud 18.09.2006 riigikohtu määrusega.

Käesoleva asja vaidlus. Haldusasjas nr. 3-05-988 on X.X. esindaja vandeadvokaat Janek Valdma tulenevalt pärast Tartu Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamist nõudnud mittevaralise kahju hüvitamist summas

10.000.- krooni. Kaebaja on läbi elanud hingelise kannatuse – solvangud, hirm, nördimus, mure, kaotusvalu, heaolu langus, mis on tingitud püsivast piirangust isiku suhtes. Piirangud on seisnenud selles, et ebaõiglaselt on hoitud kaebajat erisektsioonis ja ei ole võimaldatud kaebajal vanglasiseselt liikuda ulatuses, mis kinnipeetavale on ette nähtud, ei võimaldatud kehakultuuriga tegeleda, piiratud oli värskes õhus viibimine , ei ole võimaldatud täita usulisi kombetalitusi, piiratud on hariduse omandamist ning kaebajat on hoitud ebaseaduslikult käeraudades. Kohtuistungil lisab kaebaja esindaja, et kaebaja olukorda saab kompenseerida ainult rahaliselt, mis annaks talle mingisuguse hüve ja looks materiaalse heaolu mingiks perioodiks. Kaebaja ei nõustu vastustaja poolt pakutava avaliku vabandusega. Vastustaja esindaja palub kaebajal vastu võtta Tartu Vangla vabandused tulenevalt kohtuotsuse kohaselt õigusvastaseks tunnistatud toimingutest. Vastustaja on seisukohal, tuginedes kohtupraktikale võib mittemateriaalse kahju hüvitamist asendada avaliku vabandusega sellisel viisil, kuidas kaebaja seda soovib.

Kohtu seisukohad:

Põhiseaduse § 25 tähenduses on igaühel õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud mittemateriaalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Tulenevalt Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib nõuda mittevaralise kahju hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise või au või hea nime teotamise korral. Mittevaralise kahju hüvitamine hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatust. Isikul, kelle õigusi on rikutud halduse õigusvastase avalik-õigusliku tegevusega, on õigus nõuda sellega tekitatud kahju hüvitamist.

Antud juhul on jõustunud kohtuotsusega (haldusasi nr. 3-05-671) tuvastatud , et vangla on juhindunud X.X., kui eluaegset vangistust kandva kinnipeetava puhul, eluaegset vangistust kandvate kinnipeetavate kohtlemise juhendi sätetest (edaspidi „juhend“), mis seadsid kaebajale ebaõiglaselt piirangud, mida kaebaja kohtu kaudu vaidlustas. Juhendi alusel tehtud toimingud (X.X. kui eluaegset vangistust kandva kinnipeetava hoidmine eraldi sektsioonis, tema liikumisvabaduse piiramine sellest tulenevalt jne.) on õigusvastased, kuna pädevust ületades antud haldusakt on kehtetu algusest peale.

Antud asjas on tuvastatud Tartu Vangla poolt õigusvastane käitumine kaebaja suhtes, millega on kaasnenud kaebaja heaolu langus, kaebaja väärikuse alandamine, kuna kitsendatud on kaebaja õigusi perioodil 14.04.2004 kuni 01.04.2005, seega loeb kohus mittevaralise kahju nõude põhjendatuks. (Olemas on põhjuslik seos kaebaja suhtes õiguste rikkumise ja tagajärje vahel). Kui vangla ei oleks kehtestanud kaebaja suhtes piiranguid , st kohaldanud „juhendi „ sätteid, ei oleks pidanud kaebaja kohtu poole pöörduma oma õiguste kaitseks. Kuna on tegemist isiku (kaebaja) inimväärikuse alandamisega ja isiku (kaebaja) õiguste piiramisega , on kohus seisukohal, et tegemist on põhiõigustega, mis laieneb ka kinnipeetavatele.

Isik, kellele on karistusena määratud reaalne vanglakaristus ning tema suhtes kohaldatakse põhiõiguste piiranguid, ei anna see õigustust sekkuda isiku põhiõigustesse rohkem, kui see tuleneb seadusesätetest. Mittevaralise kahju puhul ei ole kindlaks määratud kindlat summat kahju hüvitamisel ning tuleb arvestada, et rahaline hüvitis ei saa tekkinud mittevaralist kahju kuidagi kaotada, vaid ainult tasakaalustab kaotuse ühe õigushüve raames võiduga teises. Antud kohtuasjas on esitatud mittevaralise kahju nõue 10.000.- krooni, kohus peab põhjendatuks vähendada summat 5000.- kroonile, pidades nimetatud hüvitist proportsionaalseks ja vastavaks vangla õigusvastaste toimingutega ning arvestades kohtupraktikat, kus mõisteti kaebaja (kinnipeetava) kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 10.000.- krooni seoses asjaoluga, et isik paigutati ilma õigusliku aluseta mittenõuetekohasesse kartserisse, mida pidasid kohtud kaebaja suhtes raskeks rikkumiseks, moraalse kahju nõudeks oli selles asjas nõutud 50.000.- krooni (Riigikohtu lahend 3-3-1-2-06).

Õige on kaebaja väide, et ta on püüdnud kohtuväliselt oma probleeme lahendada, kuid vangla jäi jäigalt omale seisukohale ja ei püüdnud kohtuväliselt kaebaja taotlusi rahuldada. Kitsendused, mis seonduvad vangla toimingutega 14.04.2004 kuni 01.04.2005 ja usuliste kombetalituste piiramine alates 23.09.2003 kuni 01.04.2005, on toonud kaasa kaebaja õiguste rikkumise. Riigivastutuse seaduse § 13 lg 1 sätestab asjaolud, mis tuleb arvesse võtta hüvituse suuruse määramisel. Antud juhul hindab kohus RVS § 13 lg 1 p. 3 tulenevat õiguste rikkumise raskust. Tulenevalt RVS § 9 lg 2 kohaselt mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õigusrikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Antud juhul on kohus seisukohal, et X.X. kaebus kuulub rahuldamisele mittevaralise kahju hüvitamise nõudes 5000.- krooni , mis kuulub väljamõistmisele Tartu Vanglalt avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest. Kohus on lähtunud käesoleva asja lahendamisel HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 4.

Menetluskuludest: HKMS § 83 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud) ja kohtuvälised kulud. HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

1. Kuna kaebaja on tasunud riigilõivu 300.- krooni haldusasjas 3-05-671(tl.14,15, tasunud on M.S.) seoses põhjendatud huvi alusena esitatud kahju nõude taotlusega, kuulub sellest summast väljamõistmisele kaebaja kasuks 150.- krooni, kuna kaebus on mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldatud pooles ulatuses (so. 5000.- -st 3%= 150.-) Tulenevalt HKMS § 92 lg 2 alusel jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

2. Samas taotletakse õigusabikuludena välja mõista 1500.- + käibemaks 270.- , so. 1770.- krooni, mis on tasutud haldusasjas nr. 3-05-671 (tl. 14,15, summa tasujaks on M.S.) , millele lisandub käesolevas asjas täiendavalt menetluskulud 1890.- (kohtuistungil osalemine 1 tund, so. 1500.- + käibemaks 270.- ja sõidukulu 120.-, kokku 1890.-)) OÜ Advokaadibüroo Valdma ja Partnerid konto väljavõtte kohaselt on D.K. tasunud õigusabikulusid 12.098.- suuruses summas X.X.le õigusabi osutamise eest. Taotlus on summa kanda nimetatud isiku arvele, kes on tasunud ka õigusabikulud. Kohus peab usaldusväärseks, et kogusumma 12.098.- krooni hulgas on tasutud õigusabikulud ja sõidukulu seotud käesoleva asja vaidlusega(1890.-)

Kohus peab põhjendatuks välja mõista Tartu Vanglalt õigusabikulud haldusasjas 3-05-671 tasutud riigilõivu, mis antud juhul on vähendatud 150.- kroonile ning kanda nimetatud summa M.S. arveldusarvele ning summa 1890.-, mis tuleb kanda D.K. arveldusarvele, kuna õigusabi kulu kandjaks ei ole kaebaja ise vaid kolmandad isikud. Kaebaja poolt taotletud õigusabikulud 1500.- ja käibemaks 270.- krooni (tasutud haldusasja 3- 05-671 raames)jätab kohus välja mõistmata, kuna haldusasjas 3-05-671 on kohtulahendiga ringkonnakohus 29.06.2006 lahendanud õigusabi menetluskulude küsimuse ning mõistnud välja kaebaja kasuks 10.052.- krooni ning nentinud, et ülejäänud osas tuleb jätta menetluskulud kaebaja poole kanda.

Kohtunik Mare Priks