2-05-2729/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTsiviilasi nr 2-05-2729
Legislator headnote
AI generated2-05-2729/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Tsiviilasi nr 2-05-2729
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Tsiviilasi nr 2-05-2729
1(4)
KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Katrin Saar Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2006. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-2729 Tsiviilasi Lehola Maamajanduse Teabe-Laenuühistu hagi S.R vastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Lehola Maamajanduse Teabe-Laenuühistu (registrikood xxx, Piiri 5, 76610 Keila); Hageja esindaja advokaat Martin Pärn (Advokaadibüroo Nielson & Pärn OÜ Raua 19-7, 10124 Tallinn); Kostja S.R (isikukood xxx, xxx)
RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista S.R võlgnevus summas 72.680 (seitsekümmend kaks tuhat kuussada kaheksakümmend) krooni Lehola Maamajanduse Teabe-Laenuühistu kasuks. 3. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatule täitmisele.
Menetluskulude jaotus
Mõista S.R menetluskuludena Lehola Maamajanduse Teabe-Laenuühistu kasuks välja riigilõiv summas 5.750 (viis tuhat seitsesada viiskümmend) krooni, rahvastikuregistri väljavõtte eest 25 (kakskümmend viis) krooni ja hageja õigusabikulude eest 3.634 (kolm tuhat kuussada kolmkümmend neli) krooni.
Mõista S.R menetluskuluna riigituludesse tekkinud postikulud summas 75 (seitsekümmend viis) krooni ja 20 senti.
Raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15. päeva jooksul.
Tsiviilasi nr 2-05-2729
2(4) Edasikaebamise kord
Hageja ei saa käesoleva tagaseljaotsuse peale kaevata.
Kostjal on õigus esitada Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kautsjoni summas 1.000 (üks tuhat) krooni Rahandusministeeriumi arvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034799018 või Hansapangas nr 221013921094, Harju Maakohtu viitenumbrile 3100057358.
Asjaolud
Harju Maakohtu menetluses on Lehola Maamajanduse Teabe-laenuühistu (edaspidi „hageja“) hagi S.R vastu võla nõudes.
18. 02. 2000. a. laenulepingu nr 70 (edaspidi „leping“) alusel laenas hageja kostjale 24 kuuks 33.300 krooni.
Laenu tagastamise tähtaeg oli 21. 02. 2002. a. Kostja kohustus laenulepingu punkt 3.2. alusel tasuma hagejale laenu kasutamise eest intressi 2,5% kuus laenusumma jäägilt, tähtajaks tasumata laenu eest 5% kuus, tähtajaks tasumata laenuintresside eest viivist 0,5% päevas iga tasumisega viivitatud päeva eest.
Seisuga 02. 07. 2002. a. võlgnes kostja hagejale 44.262 krooni. Kostja kohustus võla tasumise kokkuleppe alusel tasuma võlgnevuse osade kaupa kokkuleppes toodud tähtaegadel. Kostja ei ole kokkuleppe alusel tasunud hagejale ühtegi makset ja võlgneb hagejale kokku 94.354 krooni. Võlgnevus koosneb tagastamata laenust 26.425 krooni, laenuintressidest 9.915 krooni, tähtajaks tasumata laenu intressidest 51.519 krooni ja tähtajaks tasumata laenuintresside viivistest 6.495 krooni.
07. 11. 2006. a. toimunud kohtuistungil vähendas hageja oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista laenu põhiosa 26.425 krooni, millele lisanduvad intressid summas 9.915 krooni ja viivised summas 36.340 krooni, kokku 72.680 krooni. Samuti palus hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtukulud.
07. 11. 2006. a. määratud kohtuistungile kostja ei ilmunud ega teavitanud kohut oma mitteilmumise põhjustest. Kostja on kohtukutse istungile kätte saanud 20. 09. 2006. a., mil see on kostja aadressil vastu võetud J. Seppori poolt kostjale edasiandmiseks. Kohtukutses on kostjat hoiatatud kohtuistungile ilmumata jäämise õiguslikest tagajärgedest, sh tagaseljaotsuse tegemise võimalikkusest. Kohtuistungile ilmunud hageja esindaja palus asjas teha tagaseljaotsuse.
Kohtuotsuse põhjendused
Tsiviilasi nr 2-05-2729
3(4) Poolte vahel on 18. 02. 2000. a. sõlmitud laenuleping. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) §-i 11 järgi kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. a., selle tekke ajal kehtinud seadust.
Laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 272 lg 1 järgi annab laenulepingu üks pool teise poolele omandusse raha, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha tagastama. TsK § 173 lg. 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. TsK § 174 järgi ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Vastavalt TsK § 190 lg.1 võidakse kohustise täitmine vastavalt lepingule tagada leppetrahviga (viivisega). Leppetrahviks (viiviseks) loetakse lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral (TsK § 191 lg.1).
Vastavalt VÕSRS §-ile 12 lg 1 kohaldatakse enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele alates 1. juulist 2002. a. tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut.
Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (VÕS § 101 lg 1 p. 1, 6). Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi vastavalt lepingu sätetele (VÕS § 113 lg 1).
Laenulepingu punkt 3.2. alusel kohustus kostja tasuma hagejale laenu kasutamise eest intressi 2,5% kuus laenusumma jäägilt ja tähtajaks tasumata laenu eest 5% kuus. Hageja poolt tasumata laenusumma on 26.425 krooni.
Kostja ei ole kohtu poolt määratud istungile ilmunud, kuigi oli teadlik istungi toimumise ajast, mistõttu kohus leiab, et hagi tuleb TsMS § 410 alusel hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.
TsMS RakS § 3 kohaselt kohaldatakse enne 01. 01. 2006. a. jõustunud TsMS-i alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 14 (kuni 31. 12. 2005. a. kehtinud redaktsioonis) järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 (kuni 31. 12. 2005. a. kehtinud redaktsioonis) järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 5.750 krooni. Samuti on hageja tasunud 25 krooni rahvastikuregistri väljavõtte ja 3.998 krooni õigusabi eest. Hageja taotleb kostjalt nimetatud menetluskulude väljamõistmist. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 5.750 krooni., 25 krooni rahvastikuregistri väljavõtte ja 3.634 krooni hageja õigusabi kulude eest (s.o 5% rahuldatud hagist summas 72.680 krooni).
Tsiviilasi nr 2-05-2729
4(4) Kostjalt kuulub väljamõistmisele TsMS § 54 lg 4 (kuni 31. 12. 2005. a. kehtinud redaktsioonis) järgi postikulu 75 krooni ja 20 senti riigituludesse.
Katrin Saar Kohtunik