3-05-1007/34 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-05-1007 Otsuse kuupäev 22.november 2006 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi

E. S. kaebus Võru linnapea 13.04.2005 käskkirja nr 20.1-1.1/74 osaliselt õigusvastaseks tunnistamiseks ja saamata jäänud palga ning ravikindlustushüvitise nõudes ja Võru linnapea 18.11.2005 käskkirja nr 20.1- 1.1/265 peale. Asja läbivaatamise kuupäev 08.12.2005, 21.12.2005, 19.01.2005, 27.02.2006, 28.03.2006, 13.04.2006, 31.07.2006, 06.09.2006, 02.11.2006 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja E. S , vastustaja Võru Linnavalitsuse esindajad vandeadvokaat R. M. ja S. P. Resolutsioon 1.Jätta kaebus rahuldamata. 2.Mõista välja riigieelarve vahendite arvelt tasu õigusabi osutamise eest ja riigi õigusabi kulud summas 19 570 (üheksateist tuhat viissada seitsekümmend) krooni ja 30 senti Advokaadibüroo Bachmann & Partnerid OÜ advokaadile T. R. Tartu Halduskohtus asja kohtulikuks menetlemiseks ettevalmistamise ja isiku esindamise eest halduskohtumenetluses haldusasjas 3-05-1007. 3.E. S. (isikukood: ……………, elukoht: P. pst 5-36 Valga 68204) tasuda riigi õigusabi tasu ja kulud 19 570 (üheksateist tuhat viissada seitsekümmend) krooni ja 30 senti osamaksetena (12) võrdsete summadena 1630 (üks tuhat kuussada kolmkümmend) krooni ja 86 senti, üks kord kuus kuu 20.-ndaks kuupäevaks ühe aasta jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest. Riigi õigusabi tasu ja kulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole 10220034800017, viitenumber 2800074739, selgitus: haldusasi 3-05-1007, AS-s SEB Eesti Ühispank. 4.Välja mõista E. S. Võru Linnavalitsuse kasuks tunnistajatasu 280 (kakssada kaheksakümmend) krooni. 5.Võru Linnavalitsuse õigusabi kulud jätta Võru

Linnavalitsuse enda kanda. 6.Otsus saata riigieelarve vahendite arvelt Advokaadibüroo Bachmann & Partnerid OÜ-le riigi õigusabi kulude välja mõistmise osas täitmiseks Advokatuurile. Otsus teha teatavaks kaebuse esitaja E. S, vastustaja Võru Linnavalitsusele, saata teadmiseks advokaat T. R, Rahandusministeeriumile ja Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusosalised esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Võru linnapea 13.04.2005 käskkirjaga nr 20.1-1.1/74 nimetati E. S. Võru Linnavalitsuse keskkonna vanemspetsialisti ametikohale osalise tööajaga (0,375 kohta) alates 13.04.2006 ja määrati E. S. palgaastmeks 19, palgamäär 7160.-.

04.09.2006 Võru Linnavalitsuse keskkonnanõunik L. K. teatisest E. S. nähtub, et linnapea oli nõus kompenseerima sõidukulud ja isikliku mobiiltelefoni kasutamise kulud. Samas kinnitab

L. K, et E. S asus täistööajaga tööle alates 01.09.2005.

Võru linnapea 07.09.2005 käskkirjaga nr 20.1-1.1/223 kehtestati alates 07.09.2005 keskkonna vanemspetsialist E. S. täistööaeg (1,0 ametikohta), palgaaste 14, palgamäär 7160 krooni.

01.11. 2005 esitas E. S. kohtule kaebuse, milles taotleb tunnistada õigusvastaseks Võru linnapea käskkirjas 13.04.2005 nr 20.1-1.1/74 olev palgamäär 7160 krooni ja hüvitada õigusvastase haldusaktiga tekitatud kahju 12609 krooni ja hüvitada sõidukulud ja isikliku mobiili kasutamise kulud 6100 krooni.

03.11.2005 määrusega jäeti E. S. kaebus käiguta kaebuses esinevate puuduste tõttu.

11.11.2005 täpsustas E. S. kaebuses toodud kahjunõuet.

11.11. 2005 määrusega võttis kohus E. S. kaebuse Võru linnapea 13.04. 2005 käskkirja nr 20.1-1.1/74 osaliselt õigusvastaseks tunnistamiseks ja saamata jäänud palga 7545 krooni ning ravikindlustushüvitise 5044 krooni nõudes menetlusse (haldusasi 3-494/05).

Võru linnapea 18.11.2005 käskkirjaga nr 20.1-1.1/265 muudeti linnapea 13.04.2005 käskkirja nr 20.1-1.1/74 p. 3 ja sõnastati see alljärgnevalt “Määran E. S. palgaastmeks 14, palgamäär 7160.- kr kuus täistööaja eest.

19.12. 2005. esitas E. S. kohtule kaebuse Võru linnapea käskkirja nr 18.11. 2005 nr 20.1- 1.1/265 peale. Kohus registreeris asja haldusasjana 3-586/05. 20.12. 2005 määrusega võttis kohus E. S. kaebuse Võru linnapea 18.11. 2005 käskkirja nr 20.1.1/265 peale menetlusse.

Kohtu 21.12.2005 määrusega liideti haldusasjad 3-494/05 (E. S. kaebus Võru linnapea 13.04. 2005 käskkirja nr 20.1-1.1/74 osaliselt õigusvastaseks tunnistamiseks ja saamata jäänud palga 7545 krooni ning ravikindlustushüvitise 5044 krooni nõudes) ja haldusasi 3-586/05 (E. S.

kaebus Võru linnapea 18.11. 2005 käskkirjale nr 20.1-1.1/265) ühte menetlusse ja jäeti haldusasja numbriks 3-494/05, mis on uue registratsiooni järgi registreeritud numbri 3-05- 1007 all.

21.12.2006 täpsustas E. S. kaebuse nõuet ravikindlustushüvitise ja saamata jäänud palga osas.

04.01.2006 määrusega võimaldati E. S. riigi õigusabi kohustusega täielikult hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud võrdsete osamaksetena ühe kalendriaasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

E. S. asus õigusabi osutama AB Bachmann & Partnerid vandeadvokaadi vanemabi T. R.

28.03.2006 kohtuistungil esitas vastustaja Võru Linnavalitsuse esindaja taotluse menetluse lõpetamiseks Võru linnapea 13.04.2005 käskkirja nr 20.1-1.1/74 osalise õigusvastaseks tunnistamise osas kaebetähtaja rikkumise tõttu. Taotlust kordas vastustaja 13.04.2006 istungil.

24.04.2006 esitas E. S. esindaja vastuväited Võru Linnavalitsuse taotlusele menetluse lõpetamise osas.

05.05.2005 esitas E. S. esindaja kohtule taotluse täpsustuse.

25.05.2006 määrusega kohus võttis menetlusse E. S. kaebuse täienduse, millega E. S. taotleb Võru Linnavalitsuselt välja mõista saamata jäänud palgalt viivis summas 10 703,41 krooni.

30.10.2006 määrusega kohus kohustas Võru Linnavalitsust tasuma Tartu Halduskohtu tagatiste kontole tunnistaja E. S. kohtukulu 280.- krooni.

30.10.2006 määrusega kohus maksis tunnistaja E. S. välja tunnistaja sõidukulu Tartu Halduskohtu tagatiste kontolt.

02.11. 2006 kohtuistungil E. S. loobus riigi õigusabist. 02.11. 2006 määrusega kohus lõpetas

E. S. riigi õigusabi andmise.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

2.Kaebaja leiab, et palgaastmele mittevastav palgamäär ja asjaolu, et teenistusse võtmise käskkirjas ei ole näidatud avaliku teenistuse staaži pikkust või selle puudumist ametisse nimetamise päeva seisuga, on oluline isiku edasise teenistuse kajastamisel ning rikub sellega kaebuse esitaja õigusi.

Kaebuse esitajal on põhjendatud huvi teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tuvastamiseks, kaebuse esitaja on esitanud lähtudes 19. palgaastmest saamata jäänud palga nõude ning sellega seoses ka 13.04.2005. a käskkirjas palgamäära õigusvastasuse tuvastamise nõude, nimetatud nõuetega on seotud ka teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tuvastamise nõue.

Kaebaja on seisukohal, et kaebus on nimetatud nõudes esitatud tähtaegselt. Arvestades, et käskkiri on antud 13.04.2005. a ning kaebuse esitaja sai sellest teada 09.09.2005. a, on 13.04.2005. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõue esitatud tähtaegselt.

Kaebuse kohaselt E. S. Võru Linnavalitsuse keskkonna vanemspetsialisti ametikohale teenistusse nimetamise käskkirjas oli näidatud palgaaste 19, mis vastab vanemametniku palgaastmele. Kaebaja peab nimetatud palgaastet õigeks. 13.04.2005. a käskkirjas on ekslikult näidatud palgaastmele 19 mittevastav palgamäär. Kaebuse esitaja on seisukohal, et lähtudes Võru Linnavolikogu 16. juuni 2004. a otsusega kinnitatud Võru Linnavalitsuse teenistujate palgamäärade ja palgatingimuste punktis 6 toodud palgaastmestikust, on kaebuse esitaja palgamäär 10 400 krooni täistööaja eest.

Palgaastmel ei ole üksnes formaalne tähendus. Ka Võru Linnavalitsuse teenistujate palgamäärad ja tingimused punkti 2.3 kohaselt on palgaaste näitarv, mis seob ametikoha sellele vastava palgamääraga ning punkti 2.4 kohaselt ametipalk on palk, mis määratakse teenistujale tulenevalt tema ametikohast ja ametikohale ettenähtud palgaastmest.

Teenistusse asumisel teadis kaebuse esitaja, et ta asub teenistusse 19. palgaastmel ning saab kätte ligikaudu 8000 krooni, millele brutosummas vastav töötasu on 10 400 krooni.

Kuigi 13.04.2005. a käskkirjas on formaalselt täidetud nõue palgaastme ja palgamäära näitamise kohta ametisse nimetamise käskkirjas, on käskkirja andmisel Võru linnapea eksinud palgamääras. Seega on kaebuse esitaja ametisse nimetamise käskkirjas toodud ebaõige palgamäär, mis kaebuse esitaja ametisse astumisel pidanuks olema 19. palgaastmele vastav

10 400 krooni ning nimetatud käskkiri on palgamäära osas õigusvastane. 13.04.2005. a käskkirjas ei ole näidatud avaliku teenistuse staaži pikkust või selle puudumist ametisse nimetamise päeva seisuga, mis on ATS § 24 lg 2 p 7 nõuete rikkumine.

18. novembri 2005. a käskkirjaga nr 20 muudeti 13.04.2005. a käskkirja punkti 3, sõnastades selle „Määran E. S. palgaastmeks 14, palgamäär 7160.-kr kuus täistööaja eest.“ Kuna nimetatud käskkirjaga muudetava käskkirja punktis 3 oli nähtud kaebuse esitaja palgaastmeks 19, siis sellega muudeti õigusvastaselt isiku palgaastet ilma tema nõusolekuta.

E. S. leiab, et 13.04.2005. a käskkiri on palgamäära osas õigusvastane, siis on õigusvastane ka toiming, millega on parandatud 13.04.2005. a käskkirja palgamäära osas. Antud ilmse ebatäpsuse parandamisega muudetakse haldusakti sisu. Ebatäpsuse parandamisega ei tohi muutuda haldusakti tegelikku sisu, vaid see toob haldusorgani tahte selgemalt esile. Tuleb arvestada, et kuna palgaaste on üheks palgatingimuseks, siis lähtudes sellest on palgatingimuse selline muutmine ilma ametiisiku nõusolekuta õigusvastane. Palgatingimuseks palgaseaduse § 4 lg 1 mõttes tuleb lugeda ka palgaastmed ja laiendada palgaseaduse seda sätet palgaastmete alandamisele, isegi kui samaaegselt suurendatakse astmepalka.

Seega on 18.11.2005. a käskkiri õigusvastane. Kuna palgaastme selline alandamine puudutab otse ja vahetult ametiisiku palgatingimusi ning seega ka teenistustingimusi, on kaebuse esitajal põhjendatud õigustatud huvi nimetatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamise suhtes.

Kaebuse esitaja palganõue 19. palgaastme järgi sisaldab nõuet palga, mida kaebuse esitajale vastustaja oli kohustatud arvestama ja tasuma, lähtudes Võru linnapea 13.04.2005. a käskkirjas nr 20.1-1.1/74 toodud palgaastmest, ning kaebuse esitajale tegelikult makstud palga vahe osas.

13.04.2005. a käskkirjas toodud palgaastmest tulenevalt pidanuks kaebuse esitaja palgamäär olema alates 13. aprillist 2005. a 10 400 krooni täistööaja eest. Kaebuse esitajale on makstud palka lähtudes 13.04.2005. a käskkirjas ebaõigesti märgitud palgamäärast 7160 krooni täistööaja eest.

Lisaks sisaldab kaebuse esitaja poolt antud haldusasjas esitatud saamata jäänud palga nõue ka nõuet kaebuse esitaja poolt juuni, juuli ja septembri 2005. a eest arvestamata ja maksmata palga kohta.

Kaebuse esitaja oli 2005. a aprillis, mais ja juunis igal kuul tööl kuus tööpäeva (sh 10. ja 16. juunil 2005. a), juulis oli kaebuse esitaja tööl kahel tööpäeval (14. ja 15. juulil 2005. a) ning alates septembrist töötas ta täistööajaga. Kaebuse esitajale on täielikult tasustamata töötamine

10. ja 16. juunil 2005. a, 14. ja 15. juulil 2005. a ning 1. ja 2. septembril 2005. a.

Seejuures tuleb arvestada, et kaebuse esitaja teenistuslehel ei kajastu nimetatud tööpäevad puudumiste all. Ka on oluline, et kaebuse esitajat ei ole karistatud töölt mõjuva põhjuseta puudumise eest, tema käest ei ole selle kohta nõutud sellekohaseid seletuskirju.

Kaebuse esitaja poolt nimetatud päevadel faktiliselt töötamise kõrval ei oma tähendust, et tööajatabelis ei kajastu mitte kõigil nimetatud päevadel töötamine. 2005. a septembri kohta esitatud tööajatabelite järgi oli kaebuse esitaja tööl 1. ja 2. septembril 2005. a, sama kinnitas vastustaja ka 21.11.2005. a esitatud kirjalikus seletuses, kuid hiljem asus seisukohale, et kaebuse esitaja ei olnud 1. ja 2. septembril 2005. a tööl.

Asjaolu, et kaebuse esitaja puudus nimetatud tööpäevadel, ei tõenda see, et keskkonna vanemspetsialisti teenistusülesanded olid osaliselt pandud teistele teenistujatele. Teistele teenistujatele olid teenistusülesanded pandud põhjusel, et kaebuse esitaja oli teenistuses osalise tööajaga.

Kaebuse esitaja oli tööl 10. ja 16. juunil 2005. a. Kaebuse esitaja töötas juunis 2005. a Võru Linnavalitsuses 0,375 koormusega, mis tähendas töötamist kahel päeval nädalas (neljapäeviti ja reedeti) ning mis oli samal koolis töötamise kõrvalt võimalik. Kaebuse esitaja oli Võru Linnavalitsuses tööl 14. ja 15. juulil 2005. a.

Vastustaja poolt koostatud tööajagraafikus on valesti märgitud kaebuse esitaja puudumine kogu juuli 2005. a ulatuses, kaebuse esitajal oli juulis 2005. a töövabastus haiguslehe alusel ajavahemikel 01.07.-13.07.2005. a ning 21.07.-31.07.2005. a. Seega oma tavapärastel tööpäevadel neljapäeval, 14. juulil 2005. a ja reedel, 15. juulil 2005. a oli kaebuse esitaja tööl.

Kaebuse esitajal on vastustaja ebaõige käskkirja ja ebaõigete andmete tõttu saamata jäänud töötasu kokku 8 009,65 krooni. Lisaks nimetatud saamata jäänud palga nõudele on kaebuse esitajal PaS § 35 ja ATS § 37 lõike 4 alusel ka viivise nõue palga maksmisega viivitamise eest

29. mai 2006. a, s.o kaebuse esitaja teenistusest vabastamise päeva seisuga kokku 11 544,43 krooni.

Kaebuse esitaja on 2006. a olnud haiguslehel alates 1. jaanuarist kuni 25. jaanuarini ning

27. jaanuarist kuni 26. maini 2006. a.

Kaebuse esitajal on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist ühe kalendripäeva eest 80% ühe kalendripäeva keskmisest tulust. Kuna kaebuse esitajale on vastustaja poolt 2005. a vähem makstud palka 7862,38 krooni, siis 2006. a haigushüvitise arvutamise aluseks olev sotsiaalmaksuga jagatav summa on nimetatud 7862,38 krooni võrra väiksem. Seega ühe kalendripäeva keskmine tulu on vastustaja poolt vähemmakstud sotsiaalmaksuga maksustatava tulu tõttu 39 krooni võrra väiksem. Seejuures on kalendripäeva keskmise tulu arvestamisel aluseks võetud 200 kalendripäeva, sest kaebuse esitaja oli 2005. a haiguslehel

165 kalendripäeva ja vastavalt RKS § 55 lõikele 2 arvatakse maha päevade arv, millal kindlustatud isik oli töövõi teenistuskohustuste täitmisest või majandusvõi kutsetegevusest ajutiselt vabastatud töövõimetuslehe alusel (s.o 365 kalendripäeva – 165 kalendripäeva).

Vastustaja poolt 2005. a vähemmakstud palga tõttu jääb kaebuse esitajal 2006. a töövõimetuslehtede alusel töövõimetuse aja eest 01.-25.01.2006. a ja 27.01-26.05.2006. a saamata 145 kalendripäeva eest haigushüvitist 4524 krooni (80% korrutisest

145 kalendripäeva*39 krooni).

Kaebuse esitajal ei ole antud juhul võimalik olnud kasutada teisi õiguslikke vahendeid kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks. Arvestades, et kaebuse esitajale tehti tema teenistusse võtmise käskkiri (13.04.2005. a käskkiri) teatavaks alles 09.09.2005. a ning et kohtusse pöördus kaebuse esitaja juba 01.11.2005. a, on kaebuse esitaja teinud kõik, et kahju ära hoida. Vaatamata kaebuse esitamisele, ei ole vastustaja siiski maksnud kaebuse esitajale õigeaegselt saamata jäänud töötasu 2005. a eest, mistõttu ka kaebuse esitajale on vastustaja poolt 2006. a tekitatud kahju saamata jäänud ravikindlustushüvitise ulatuses.

E. S. palub kohtul tunnistada Võru linnapea käskkirjas 13.04.2005. a nr 20.1-1.1/74 olev palgamäär 7160 krooni õigusvastaseks; tunnistada Võru linnapea käskkiri 18.11.2005 nr 20.1- 1.1/265 õigusvastaseks; tunnistada teenistusse võtmise eeskirjade rikkumist; välja mõista Võru Linnavalitsuselt E. S. kasuks 19. palgaastme järgi saamata jäänud palk 8 009,65 krooni ja viivis 11 544,43 krooni; välja mõista Võru Linnavalitsuselt E. S. kasuks tulenevalt 19. palgaastme järgi maksmata jäänud palgast tulenevalt saamata jäänud ravikindlustushüvitis 4524 krooni; kohtukulud, sh riigi õigusabi kulud, jätta vastustaja kanda.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

3.Kaebuse esitaja ei ole põhjendanud, milles seisneb tema põhjendatud huvi teenistusse võtmise eeskirjade tuvastamise taotluse esitamisel. Selge ei ole, kas kaebuse esitajal on teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tuvastamise suhtes majanduslik huvi või muu põhjendatud huvi.

E. S. nimetati Võru Linnavalitsuses keskkonna vanemametniku ametikohale alates 13.04.2005. a. palgamääraga 7160 krooni, millele vastab palgaaste 14. E. S. palga arvestamisel lähtuti nimetatud palgamäärast. Kaebuse esitaja ei vaidlustanud tema ametisse nimetamise käskkirja palgamäära osas viie kuu jooksul. Seega nõustus E. S. oma palgaga (palgamääraga).

Vanemspetsialist on vastavalt Võru Linnavolikogu 11.03.2005. a. otsusega nr 193 muudetud Võru Linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu punktile 1.1.1.1 vanemametnik. Võru Linnavolikogu 16.06.2004. a. otsusega nr. 41 kinnitatud Võru Linnavalitsuse teenistujate palgamäärade ja palgatingimuste punkti 6 kohaselt on vanemametniku palgamäär 5080 kuni 10400 krooni, sõltuvalt palgaastmest.

E. S. nimetati ametisse samadel palgatingimustel, mis kehtisid samal ametikohal varem teenistuses olnud ametnikul. Võrreldes eelmise ametniku teenistusülesandeid, E. S. ametisse nimetamise ajal kehtinud Võru Linnavalitsuse keskkonna vanemspetsialisti ametijuhendit, siis on tema ja E. S. teenistusülesanded samasisulised. Samuti ei ole oluliselt erinevad eelmise ametniku ja E. S. teenistusülesanded, kui võrrelda neid alates 07.09.2005. a. kehtivate Võru Linnavalituse keskkonna vanemspetsialisti ametijuhendi teenistusülesannetega.

Vastustaja on seisukohal, et E. S. palka on arvestatud ja makstud õiguslikku jõudu omavate käskkirjade alusel õigesti, mistõttu saamata jäänud palga ja sellelt arvutatud viivise nõue ei kuulu rahuldamisele

Nõudeid seoses palgaga hakkas E. S. esitama alles 2005. a. septembris samaaegselt nõuete esitamisega kuluhüvituste maksmiseks. E. S. lubas pöörduda kohtusse juhul, kui tema nõudeid seoses kuluhüvitustega ei arvestata. Seega on käesolev kaebus esitatud pahatahtlikult eesmärgiga põhjustada vastustajale ebamugavusi ja tekitada kahju.

Kaebuse esitaja on 31.07.2006 toimunud kohtuistungil väitnud, et tööle asumisel oli tal palgaastmena kokku lepitud palgaaste 19, palga suurusest ta ei teadnud ja summadest ei ole räägitud. Samal istungil väitis E. S, et tal oli kokkulepe palga saamiseks summas 8000 krooni.

Vastustaja on kaebuse esitajale arvestanud ja maksnud palka vastavalt vaidlustatud käskkirjas toodud palgamäärale õigesti. Kuigi ametisse nimetamise käskkirjas on trükiviga palgaastme osas, ei oma selline viga kaebuse esitajale palga arvestamisel ja maksmisel tähendust, sest kohaliku omavalitsuse ametniku palgatingimuste osas on prevaleerivaks palgamäär palgaastme ees. Palgamäära prevaleerimine palgaastme ees on põhjendatud palgaseaduse § 3 lg-ga 1, § 4 lg-ga 1, avaliku teenistuse seaduse § 81 lg-ga 2 ja lg-ga 3. Samuti on palgamäära prevaleerimine palgaastme ees põhjendatud kohaliku omavalitsuse ametnike osas avaliku teenistuse seaduse §-ga 11, mille kohaselt ei ole kohaliku omavalitsuse ametnike palgaastmete kehtestamine kohustuslik, kohustuslik on vaid palgamäära kehtestamine.

Ametisse nimetamise 13.04.2005. a. käskkirjas nr. 20.1-1.1/74 oli trükiviga palgaastme numbris, mis on parandatud 18.11.2005. a. käskkirjaga nr. 20.1-1.1/265. 13.04.2005. a. käskkiri on kehtiv ja omab õiguslikku jõudu. Kaebuse esitaja ei taotle käskkirja tühistamist osaliselt ega täielikult. Kaebuse esitaja on korduvalt rõhutanud, et ta ei taotle nimetatud käskkirjade tühistamist, vaid käskkirjade osalise õigusvastasuse kindlakstegemist. Seega on palka arvestatud ja makstud vastavalt käskkirjas fikseeritud palgamäärale õigesti ja puudub alus käskkirja osaliselt õigusvastaseks tunnistamiseks, samuti palganõude ja saamata palgalt arvutatud viivisenõude rahuldamiseks, samuti saamata jäänud ravikindlustushüvitise nõude rahuldamiseks.

Jätkuvalt on kehtiv ka 07.09.2006. a. käskkiri nr. 20.1-1.1/223, millega kehtestati E. S. täistööaeg palgamääraga 7160 krooni, palgaastmega 14. Samas on kaebuse esitaja rahanõuete aluseks perioodid, mis järgnevad 07.09.2006. a. käskkirjale.

Kuna palga arvestamisel ja maksmisel on prevaleeriv palgamäär, siis ei ole trükiviga sellise tähendusega, mis tooks kaasa käskkirjaga kehtestatud palgamäära õigusvastaseks tunnistamise.

Kaebuse esitaja seisukoht, et 13.04.2005. a. käskkiri on õigusvastane, põhineb E. S. väärarusaamal, justkui oleks tema palka võrreldes palgamäärale vastava palgaastmega vähendatud. Kaebuse esitaja arusaam ei ole objektiivne. Tegelikkuses, nagu eelnevalt selgitatud, ei ole kaebuse esitaja palgaastet vähendatud, oluliseks palgatingimuseks on tööle asumisest alates olnud palgamäär.

E. S. ametissenimetamise käskkirjas sisalduv palgamäär on kooskõlas Võru Linnavolikogu 11.03.2005. a. otsusega nr. 193 muudetud Võru Linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu punktiga 1.1.1.1 ja Võru Linnavolikogu 16.06.2004. a. otsusega nr. 41 kinnitatud Võru Linnavalitsuse teenistujate palgamäärade ja palgatingimuste punktiga 6. Samuti on käskkirjas sisalduv palgamäär kooskõlas palgaseaduse § 4 lg-ga 1.

Kaebuse esitaja on põhjendanud 13.04.2005. a. käskkirja õigusvastasust asjaoluga, et käskkirjast puudub ATS § 24 lg 2 p 7 kohane viide. Samas ei ole palgamäära õiguspärasuse ja vastava staažimärke puudumise vahel piisavat seost, mille alusel saaks nimetatud puudusest tuleneda palgamäära õigusvastasus. Samuti ei riku staažimärke puudumine kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi.

Väidetavalt vähem makstud palgalt arvestatud viivisenõue on aegunud.

Väidetavalt saamata jäänud palgalt arvutatud viivisenõue on vastavalt PaS § 2, ITLS § 6 lg 1 aegunud. ITLS § 6 lõiget 1 on võimalik sisustada vaid selliselt, et aegumist tuleb kohaldada kõikide perioodide osas, mis eelnevad viivisenõude esitamisele enam kui neli kuud. Viivisenõude esitas kaebuse esitaja esmakordselt 05.05.2006. a. Seega, isegi juhul, kui kaebuse esitajale oleks makstud palka ettenähtust vähem, siis saab kaebuse esitaja nõuda viiviste tasumist vaid palga osas, mis kuulus maksmisele pärast 05.01.2006. a. Käesoleval juhul sisaldab viivisenõue aga varasemaid perioode.

E. S. ei ole tõendanud, et temale oleks arvutatud palka kehtestatud palgamäära järgi valesti. E.

S. ei käinud tööl 10.06.2005. a., 16.06.2005. a., 2005. a. juulis ega 01.09.2005. a. ja 02.09.2005. a.

E. S. väited 10.06.2005. a. ja 16.06.2005. a. töötamise kohta ei ole usaldusväärsed, on paljasõnalised ja tõendamata.

Tööajagraafiku kohaselt E. S. 2005. a. juulis ei töötanud, vaid oli kõikidel päevadel haige. E.

S. väljastatud töövõimetuslehe nr 0000819 kohaselt oli kaebuse esitaja töövõimetusperiood 28.06.2005. a. kuni 13.07.2005. a.

Kaebuse esitaja poolt esitatud bussipiletid 01.09.2005. a. ja 02.09.2005. a. ei tõenda töötamist samadel kuupäevadel. Bussipiletitelt ei nähtu, kes selliste piletite alusel on sõitnud. Küll aga nähtub bussipiletitelt, et need on soodustusega 30% ja ühe sooduspileti hind on 49 krooni. Teises E. S. ja vastustaja vahelises vaidluses haldusasjas nr. 3-457/05 nõudis E. S. sõidukulude hüvitamist bussipileti täismääras, kusjuures ühe taotletud hüvitatava bussipileti hind oli 70 krooni. Järelikult ei saa käesolevas asjas esitatud bussipiletite näol olla tegemist E.

S. bussipiletitega ning töötamine 01.09.2005. a. ja 02.09.2005. a. ei ole tõendatud.

Kaebuse esitaja poolt esitatud tõendid 01.09.2005. a. ja 02.09.2005. a. töötamise kohta ei ole usaldusväärsed.

Kaebuse esitaja ei ole taotlenud temale makstud palga suuruse kehtestanud 13.04.2005. a. käskkirja kehtetuks tunnistamist. Kaebuse esitaja ei ole taotlenud ravikindlustushüvitise suuruse arvestamise aluseks olevate maksudeklaratsioonide muutmist. Kaebuse esitaja ei ole näidanud, et Eesti Haigekassa, s.o isik, kes on kohustatud ravikindlustusseaduses sätestatud aluste esinemisel ravikindlustushüvitise välja maksma, oleks keeldunud ravikindlustushüvitist kaebaja poolt taotletud määras välja maksmast.

E. S. ei ole õigeaegselt kasutanud teisi õiguslikke vahendeid kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks. Kaebuse esitaja ei taotle enda ametisse nimetamise käskkirja või selle osa kehtetuks tunnistamist. E. S. sai palka, kuid ei esitanud palga suhtes pretensioone ega tundnud huvi selle vastu, kas talle on palka õigesti makstud . E. S. ei ole põhjendanud, kas ja milliseid õiguskaitsevahendeid on kahju kõrvaldamiseks rakendatud või miks ei ole võimalik teisi õiguskaitsevahendeid peale kahju hüvitamise nõude kasutada.

Asjaolu tõttu, et E. S. ei tundnud õigeaegselt huvi tema ametisse nimetamise käskkirja ja makstud palga õigsuse vastu ning ei ole vaidlustanud tema ametisse nimetamise käskkirja või selle osa (s.t käskkiri ametisse nimetamise ja palgamäära kehtestamise kohta on kehtiv), ei ole täidetud RVS § 7 lõikest 1 nimetatud kahju hüvitamise eeldused. Seega ei kuulu kahju hüvitamise nõue rahuldamisele isegi juhul, kui kohus tuvastab, et esineb kahju.

E. S. väidetav kahju seisneb selles, et olles 2006. a. haiguslehel, jääb tal 2005. a. väidetavalt vähem teenitud palga tõttu saamata osa ravikindlustushüvitisest. E. S. on 2006. a. käinud tööl ainult ühel päeval. Ülejäänud tööpäevadel on E. S. olnud haiguslehel või ei ole muul põhjusel tööle ilmunud. Samas ei ole E. S. terviseseisund, mis ei võimalda ilmuda tööle, takistanud kaebuse esitajat osalemast 2006. a. kohtuistungitel. Samuti ei ole E. S. taotlenud kohtuistungi edasilükkamist tervislikel põhjustel ega muul viisil oma tegevusega viidanud, et tal esineb terviserike, mis takistab tööd tegemast.

Juhul, kui kohus leiab, et kahju hüvitamise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, siis on kahju hüvitamine mõistlikult vastuvõtmatu olukorras, kus isik ei käi tööl ja põhjustab järjepideva haiguselehel viibimisega kahju suurenemist, kuid leiab aega ja võimalusi aktiivselt ja isiklikult kohtus käimiseks.

Kindlustushüvitise arvutamise aluseks on 2005. a. makstud sotsiaalmaksult arvutatud tulu. E.

S. on kohtule avaldanud, et Võru Linnavalitsus ei olnud 2005. a. tema ainus töökoht. Juhul, kui E. S. on palka makstud vähem teiste tööandjate poolt või kui teiste tööandjate poolt E. S. makstud palgalt ei ole sotsiaalmaksu makstud, siis sõltub E. S. makstava ravikindlustushüvitise arvutamise aluseks oleva tulu suurus kolmandate isikute tegevusest. Samas on kaebuse esitaja kahjunõude arvutamisel lähtunud ainult vastustaja poolt väidetavalt vähem makstud palgast.

Kaebuse esitaja on kohustatud hüvitama vastustaja õigusabikulud. Vastustaja poolt kantud kohtukulud käesolevas haldusasjas koosnevad õigusabikuludest summas 36 068, 50 krooni.

Vastustaja palub jätta E. S. kaebus rahuldamata ja mõista E. S. vastustaja kasuks välja vastustaja poolt kantud kohtukulud.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS 4.Tegemist on tähtaegsete ja lubatavate kaebustega. Kaebuse esitaja on kaebused esitanud kohaliku omavalitsuse ametnikuna. Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 160 lõige 1 sätestab, et ametnikul on halduskohtumenetluse seadustiku paragrahv 7 1. lõikes sätestatud ühekuulise tähtaja jooksul õigus esitada kaebusi halduskohtule teenistusalastes küsimustes antud käskkirjade, korralduste ja otsuste ning sooritatud toimingute peale. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt võib ametnik halduskohtus nõuda käskkirja, korralduse, otsuse või toimingu täielikult või osaliselt seadusevastaseks tunnistamist.

Kaebused on kooskõlas ka HKMS § 6 lõike 3 punktides 1 ja 2 sätestatuga, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist ja avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist. HKMS § 9 lõike 5 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Arvestades, et esimene vaidlustatav käskkiri on antud 13.04.2005. a ning vastustaja ei ole tõendanud, et kaebuse esitaja sai sellest teada varem kui 09.09.2005.a, siis on 13.04.2005. a käskkirja õigusvastasuse tuvastamise nõue esitatud tähtaegselt.

Lubatavaks ja tähtaegseks saab lugeda ka 19.12.2005.a esitatud kaebuse 18.11.2005.a käskkirjale. Kohus, hinnates asjas kogutud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et kaebused tuleb jätta rahuldamata, kuna vaidlustatud haldusaktid ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi. Kuna vaidlustatud haldusaktide puhul on tegemist õiguspäraste haldusaktidega ja kuna asjas kogutud tõenditega ei ole tõendatud, et kaebuse esitajal oleks saamata jäänud palka, siis jääb rahuldamata ka saamata jäänud palga nõue, viivise nõue ja ravikindlustushüvitisega seonduv nõue.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 22 lõike 1 punkti 36 kohaselt kuulub volikogu ainupädevusse valla või linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine. ATS § 11 lõige 1 sätestab, et kohaliku omavalitsuse ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab kohaliku omavalitsuse volikogu. ATS § 24 lõike 2 punkt 3 sätestab, et ametisse nimetamise käskkiri või korraldus peab sisaldama muuhulgas ametikoha nimetust, palgaastet, palgamäära ja lisatasusid.

Kohus nõustub kaebuse esitaja esindajaga, et asjas esineb formaalne vastuolu nimetatud sättega, mis on aga kõrvaldatud 18.11.2005.a käskkirjaga (III kd tl 4). Võru Linnavalitsuse teenistujate palgaastmed ja palgamäärad on kinnitatud Võru Linnavolikogu 16.06.2004.a otsusega nr 141 (I kd tl 29-35), mis kehtib Võru Linnavolikogu 12.01.2005.a otsusega nr 181 (I kd tl 36- 38) muudetud redaktsioonis. Kaebuse esitaja oli Võru linnapea 13.04.2005.a käskkirja nr 20.1-1/74 (I kd tl 2) kohaselt nimetatud ametisse ametnikuna Võru linna teenistusse keskkonna vanemspetsialisti ametikohale.

Nimetatud volikogu otsuste kohaselt on keskkonna vanemspetsialisti ametikoht liigitatud vanemametnike kategooriasse ja vanemametnikele on palgaastmeteks kinnitatud 10 kuni 19 palgamääraga 5080 krooni kuni 10400 krooni. Vaidlusalusele 14. palgaastmele vastab palgamäär 7160 krooni ja 19. palgaastmele vastab palgamäär 10400 krooni. E. S. ametisse nimetamise käskkirjas sisalduv palgamäär on kooskõlas Võru Linnavolikogu 11.03.2005.a otsusega nr

193 (I kd tl 39) muudetud Võru Linnavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu punktiga

1.1.1.1. Võru Linnavolikogu 16.06.2004.a otsuse nr 141 Lisa 2 p 2.4 (I kd tl 32) kohaselt on ametipalk palk, mis määratakse teenistujale tulenevalt tema ametikohast ja ametikohale ettenähtud palgaastmest ning mida on teenistujal õigus saada alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani. Otsuse Lisa 2 p 2.3 kohaselt on palgaaste näitarv, mis seob ametikoha sellele vastava palgamääraga. Nimetatud punktid sätestavad seega, et nende punktidega kaitstavaks õigushüveks on teenistujale määratav palk ehk töötasu ametipalga näol, mida on teenistujal õigus saada alates teenistusse astumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani. Kohtu seisukohta toetab ka Palgaseaduse (PalS) § 4 lõige 1 koostoimes PalS § 3 lõikega 1, mille kohaselt töölepingus kokkulepitud palgatingimusi on lubatud muuta ainult poolte kokkuleppel ja palgatingimustena käsitatakse käesolevas seaduses palgamäära, lisatasu ja juurdemakset summana, mille hulka on arvutatud seaduse alusel kinnipidamisele kuuluvad maksud. Analoogne regulatsioon on riigiteenistujate puhul ATS §

81 lõigetes 2 ja 3, mille kohaselt nimetatakse ametipalgaks palgaastmele vastavat palgamäära ja palgamäär on ametniku palgaastmele vastav käesoleva seaduse § 9 3. lõike alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud või selle alusel diferentseeritud rahasumma. Seega on määravaks palgamäär kui rahasumma palgaastme ehk näitarvu suhtes. Asjas kogutud tõenditega on üheselt tõendatud vastustaja tahe palgata kaebuse esitaja teenistusse palgamääraga 7160 krooni, mitte palgamääraga 10400 krooni. See asjaolu tuleneb üheselt ka Võru linnapea 07.09.2005.a käskkirjast nr 20.1-1.1/223 (I kd tl 41), millega kehtestati E. S. täistööaeg ja Võru linnapea 18.11.2005.a käskkirjast nr 20.1-1.1/265 (I kd tl 68).

Vastasel korral ei oleks vastustaja pidanud vajalikuks kahte viimati nimetatud käskkirja anda. Kohus ei pea tõenäoliseks kaebuse esitaja selgitust, et ta ei saanud aprillist kuni septembrini töötasu saades aru, et talle makstakse tegelikult kokkulepitust vähem palka. Mis puudutab Võru linnapea 18.11.2005.a käskkirja nr 20.1-1.1/265, siis on see käskkiri antud õigustatult Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-le 59 tuginedes. Nimelt sätestab HMS § 59, et haldusorgan parandab seadusega haldusakti muutmiseks ettenähtud menetluskorda järgimata haldusaktis kirjavea ja muu ilmse ebatäpsuse, mis ei mõjuta haldusakti sisu.

Haldusorgan teeb haldusakti parandamise teatavaks haldusakti adressaadile. Kuna Võru linnapea 13.04.2005.a käskkiri nr 20.1-1/74 sisaldas kirjaviga, kus numbri 14 asemel oli ekslikult trükitud 19, siis on vastustaja toiminud täpses kooskõlas HMS §-s 59 sätestatuga. Kaebuse esitaja esindaja on õigesti osundanud haldusõiguse teooriale, et ebatäpsuse parandamine ise ei ole haldusakt, vaid toiming, kuna ta ei vasta sellisele haldusakti tunnusele, nagu suunatus isiku õiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Ebatäpsuse parandamine ei muuda haldusakti tegelikku sisu, vaid toob haldusorgani tahte selgemalt esile.

Kuna 18.11.2005.a käskkiri ei muutnud 13.04.2005.a haldusakti tegelikku sisu, mis nähtub eelkõige 07.09.2005.a käskkirjast, siis on kaebuse esitaja esindaja õigesti osundanud, et käesolevas asjas on pelgalt toimunud vastustaja kui haldusorgani tahte selgem esile toomine, millega ei ole piiratud kaebuse esitaja õigusi sõltumata sellest, kas see on toimunud haldustoiminguga või haldusaktiga. Asjas kogutud tõendid ei kinnita ka fakti, et teenistusse võtmise õigust omav ametnik oleks omal äranägemisel alandanud kohaliku omavalitsuse ametniku palgaastet määramata ajaks, kuna kaebuse esitajale ei ole teenistuse ajal Võru Linnavalitsuses kunagi makstud palka 19 palgaastme järgi.

PalS § 5 1 lg 3 sätestab, et töötajal on õigus nõuda sama või võrdväärse töö eest võrdset tasustamist ning võrdse tasustamise põhimõtte rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kuna kaebuse esitaja palgamäär on nendest kolmest käskkirjast tulenevalt sama ja kuna palk ei ole vähenenud, siis ei ole aprillis ja novembris antud käskkirjad kaebuse esitaja õigusi rikkuvad, kuna rikutud ei ole kaebaja õigust nõuda sama või võrdväärse töö eest võrdset tasustamist, mistõttu on välistatud võrdse tasustamise põhimõtte rikkumisega tekitatud kahju tekkimine.

PalS § 4 lõige 2 sätestab, et palka korraldavate seaduste, valitsuse määruste, kollektiivlepingu või töölepingu muutumisel on tööandja kohustatud muutma töötajate palgatingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast. Kuna 18.11.2005.a käskkiri ei ole faktiliselt muutnud kaebuse esitaja palga suurust, siis ei ole vaidlusalune käskkiri kaebaja õigusi rikkuv ka palgaastme muutmisest etteteatamata jätmise motiivil. Kuna mõlemad vaidlusalused käskkirjad on õiguspärased haldusaktid, siis puudub nendest käskkirjadest tulenevalt ka alus saamata jäänud palganõude, viivisenõude ja ravikindlustushüvitisega seonduva nõude rahuldamiseks.

Kuna puudub ametiasutuse õigusvastane tegevus, siis puudub ka alus väidetava kahju hüvitamisele.

Kohus nõustub kaebuse esitaja esindajaga, et ATS § 24 lõike 2 punkti 7 kohaselt peab ametisse nimetamise käskkiri vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele ja sisaldama muuhulgas avaliku teenistuse staaži pikkust või puudumist ametisse nimetamise kuupäeva seisuga. Kuna aga kaebuse esitaja nõue ei seondu tema avaliku teenistuse staažist tuleneva töötasu nõudega, siis ei pea kohus seda rikkumist sedavõrd oluliseks, et sellega peaks kaasnema 13.04.2005.a käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemine. Pealegi on vastustaja õigesti leidnud, et palgamäära õiguspärasuse ja vastava staažimärke puudumise vahel ei ole piisavat seost, mille alusel saaks nimetatud puudusest tuleneda palgamäära õigusvastasus.

Samuti ei riku staažimärke puudumine kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Seetõttu ei ole põhjendatud ka kaebuse esitaja nõue teenistusse võtmise eeskirjade rikkumise tuvastamiseks käesoleva haldusasja raames. 5.Asjas kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et kaebuse esitajale on tasustamata töötamine 10. ja 16.juunil 2005.a, 14. ja 15.juulil 2005.a ning 1. ja 2. septembril 2005.a. ATS § 59 lõige 1 sätestab, et teenistuja peab oma teenistuskohustusi täitma täpselt, õigeaegselt, kohusetundlikult, otstarbekalt ja omakasupüüdmatult, lähtudes avalikest huvidest.

Teenistuskohustused on kindlaks määratud käesoleva seaduse, muude seaduste, samuti määruste ja ametijuhendite ning muude õigusaktidega. ATS § 59 lõikes 1 sätestatu tähendab teisisõnu seda, et teenistusse nimetamisel sõlmivad ametnik ja ametiasutus sisuliselt kokkulepe, mille kohaselt teenistuja kohustub tegema omavalitsusele tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, omavalitsus aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle kehtivas õiguses ettenähtud töötingimused. Asjas kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja oleks teenistujana täitnud kohustust teha omavalitsusele tööd, alludes omavalitsuse juhtimisele ja kontrollile ja et omavalitsusel oleks tekkinud omakorda kohustus maksta teenistujale töö eest tasu 10. ja 16.juunil 2005.a, 14. ja 15.juulil 2005.a ning 1. ja 2. septembril 2005.a tehtud töö eest.

E. S. teenistusleht ( I kd tl 69) on koostatud E. S. poolt vastustajale esitatud töövõimetuslehtede alusel, mille tõttu ei saa see tõenda tõendada kaebuse esitaja poolt töötamist, vaid ta tõendab neid perioode, mil kaebuse esitaja teenistussuhe oli peatunud seoses töövõimetusega. Kohus nõustub kaebuse esitaja esindajaga, et vastustaja poolt on asja menetluse kestel esitatud vastuolulisi andmeid kaebuse esitaja töötamise kohta sel perioodil, kuid tõendid nende kogumis kõrvaldavad need vastuolud. Võru linnapea 25.04.2005.a ja 15.072005.a käskkirjadega (I kd tl 186 ja 187) on tõendatud, et kaebuse esitaja teenistusülesanded on pandud osaliselt linnavalitsuse teistele ametnikele. 15.07.2005.a käskkirja on tinginud kindlasti muuhulgas ka asjaolu, et kaebuse esitaja oli mitme kuu jooksul pikalt töövõimetuslehel.

Kaebuse esitaja töö iseloom Võru Linnavalitsuse keskkonna vanemspetsialistina eeldas arvutiga töötamist. Kaebuse esitaja poolt Võru Linnavalitsuses kasutatavas arvutis 10.juunil 2005.a muudetud failide nimekiri (I kd tl 225) ei viita, et kaebuse esitaja oleks sel päeval arvutit kasutanud. Seega ei ole tõendatud kaebuse esitaja poolt 10.06.2005.a töötamine, mida kinnitab ka väljavõte Võru Linnavalitsuse 2005.a juuni kuu tööajaja töötasu arvestuse tabelist (I kd tl 54), mille kohaselt kaebuse esitaja 10.06.2005.a tööl ei olnud. Võru Linnavalitsuses 16. juunil 2005.a töötamise asemel on kaebuse esitaja sel päeval viibinud hoopis Valga Põhikooli õppenõukogu istungil.

Nimelt on Valga Põhikooli direktori 28.08.2006.a vastusega Advokaadibüroole Ots & Co ( II kd tl 112) ja Valga Põhikooli 16.06.2005.a õppenõukogust osavõtjate nimekirjaga (II kd tl 113) tõendatud, et kaebuse esitaja osales sel päeval kella 12.00-st kuni 12.30-ni õppenõukogus, mida kaebuse esitaja on kinnitanud oma allkirjaga. Viimasel kohtuistungil kinnitas kaebuse esitaja, et õppenõukogus osalejate nimekirja võltsitud ei ole. Seega on välistatud, et kaebuse esitaja oleks sel päeval töötanud Võru Linnavalitsuses, kuna kaebuse esitaja asja arutamisel antud seletuse kohaselt kasutas ta Valga elanikuna Valga ja Võru vahel sõiduks liinibussi, mille tõttu ei saanud kaebuse esitaja sel päeval ka sisuliselt Võrus töötada.

Ka kaebuse esitaja poolt Võru Linnavalitsuses kasutatavas arvutis 16.juunil 2005.a muudetud failide nimekiri (I kd tl 225) viitab, et kaebuse esitaja arvutit on kasutatud alles õhtul kella 17.00 ajal. Kuna kaebuse esitaja elab alaliselt Valgas ja oli selle päeva keskpäeval Valgas, siis võib arvutit olla kasutatud ka kaebuse esitaja kodus, kuna selline tehniline võimalus on poolte seletuste kohaselt linnavalitsuses loodud. Väljavõte Võru Linnavalitsuse 2005.a juuni kuu tööajaja töötasu arvestuse tabelist (I kd tl 54) tõendab, et kaebuse esitaja 16.06.2005.a tööl ei olnud.

Ka kaebuse esitaja poolt esitatud märkmiku väljavõtte (II kd tl 75) alusel ei saa tuvastada, et kaebuse esitaja oleks 10.06.2005.a ja 16.06.2005.a täitnud tööülesandeid Võru Linnavalitsuses, kuna märkmik sisaldab kaebuse esitaja omakäelisi märksõnadest koosnevaid kirjeid, mille alusel ei saa tuvastada töö tegemist neil päevil. Samuti ei ole kaebuse esitaja tõendanud, et ta osales 10.06.2006.a nõupidamisel RagnSellsi esindajatega ja 16.06.2006.a tegeles kaebuse esitaja Kagu-Eesti jäätmekeskusega, nagu ta selgitas märkmiku kannetele tuginedes.

Seetõttu loeb kohus need väited paljasõnalisteks, kuna ei ole esitatud koosoleku protokolle või muid tõendeid ega täpsustatud, milles seisnes töö jäätmekeskusega, mis tõendaksid kaebuse esitaja paljasõnalisi väiteid. Nende ettevõtetega suhtlemine peaks kuuluma keskkonna vanemspetsialisti igapäevaste tööülesannete hulka, mille tõttu ei ole tuvastatav töötamine neil kahel päeval. Vastustaja esindajad kinnitavad, et kaebuse esitaja teatas 2005.a juulis vastustajale, et ta on haige. Väljavõttega Võru Linnavalitsuse 2005.a juuli kuu tööajaja töötasu arvestuse tabelist (I kd tl 55) on tõendatud, et kaebuse esitaja juulis ei töötanud ja oli haige.

Tööajagraafiku kohaselt E. S. 2005. a. juulis ei töötanud, vaid oli kõikidel päevadel haige (I kd tl 55). Asjaolu, et kaebuse esitaja 14.07.2005.a ja 15.07.2005.a ei töötanud Võru Linnavalitsuses, tõendab ka kaebuse esitaja arvuti failiotsingute tulemus ( I kd tl 170), mille kohaselt ei ole 15.07.2005.a ühtegi faili loodud. Failiotsingute tulemuse kohaselt on 14.07.2005.a kohta olemas üks fail, kuid vastustaja esindajate selgituste kohaselt ei ole faili looja tuvastatav, kuna dokument võib olla loodud teises arvutis ja transporditud andmekandjal.

Töövõimetuslehega nr 0000819 (I kd tl 61) on tõendatud, et kaebuse esitaja töövõimetusperiood oli 28.06.2005.a kuni 13.07.2005.a. Töövõimetuslehega nr 70610649 (II kd., lk 41) on tõendatud, et kaebuse esitaja järgnev töövõimetusperiood oli 28.07.2005.a kuni 31.08.2005.a. Asjaolu, et kaebuse esitaja 2005.a juulis ei töötanud, on tõendatud ka perearsti asendaja T. R. 25.05.2006.a kirjaga vastustajale (II kd tl 56), millest saab järeldada, et kaebuse esitaja ise on perearsti informeerinud, et ta 2005.a juulis tegelikult Võru Linnavalitsuses ei töötanud.

Tunnistaja M.

T. ütlustega (II kd tl 136) on tõendatud, et 2005.a juulis E. S. tööl ei käinud ja et tunnistaja rääkis E. S. kui E. S. ei olnud kogu juuli kuu kohta haiguslehte esitada. Tunnistaja K. K. ütlustega (II kd tl 138) on tõendatud, et E. S. oli suvel haige ja esitas sügisel tööle tulles kahe kuu (juuli ja augusti) haiguslehed. Tunnistaja T. P. ütlustega (II kd tl 140-141) on tõendatud, et ta suhtles E. S. 2005.a suvel E. S. haiguse ajal telefonitsi. Juulis toimusid linnavalitsuses riigihanke koosolekud, kus E. S. ei osalenud. Kui selgus, et E. S. ei ole juuli kuu nelja tööpäeva kohta haiguslehte, käskis aselinnapeast tunnistaja E. S. need päevad järgi teha. Tunnistaja M. S. ütlustega (II kd tl 143) on tõendatud, et 2005.a juuli nädalavahetuse eel, kui Võrus oli folklorifestival E. S. tööl ei olnud. 14.07.2005.a ja 15.07.2005.a olid neljapäev ja reede ja eelnesid seega nädalavahetusele ja folkloorifestival kestab teadaolevalt neli päeva neljapäevast pühapäevani ja algab neljapäeviti. Tunnistaja L. K. ütlustega (II kd tl 147-150) on tõendatud, et E. S. oli 14.07.2005.a õhtupoolikul tööl ja 15.07.2005.a täitis ta aselinnapea

T. P. korraldust kodus. Samas ei kinnita tunnistaja T. P, et ta oleks E. S. andnud 15.07.2005.a sellise tööülesande, millega E. S. kodus pidi tegelema kogu tööpäeva jooksul. T. P. tunnistab ainult suvel E. S. haiguse ajal viimasele helistamist. Ka E. S. ise ei ole avaldanud, mis tööd ta nendel päevadel tegi, ta arvab, et tegeles arvutiga ja luges e-kirju (II kd tl 81) ja oli töö juures nii 14.07.2005.a kui 15.07.2005.a. Seega on L. K. ja E. S. ütlused vastuolus, mistõttu ei saa ainult nendele tõenditele tuginedes lugeda tõendatuks E. S. poolt neil päevadel Võru Linnavalitsuses töötamist, kuna arvutiga töötamine ei ole tõendamist leidnud. Ka on kaebuse esitaja arvuti failiotsingutega tõendatud (I kd tl 162), et kaebuse esitaja ei ole 15.07.2005.a lugenud linnasekretär Külli Kaldvee poolt saadetud e-kirja, mis lükkab ümber E. S. vastupidise väite e-kirjade lugemise kohta.

Tunnistaja M. S. ütlustega (I kd tl 181) on tõendatud, et E. S. 01.09.2005.a tööl ei käinud. Sama on tunnistaja M. S. kinnitanud linnapeale antud seletuskirjas (I kd tl 91). Tööajagraafiku kohaselt on E. S. märgitud 01.09.2005.a ja 02.09.2005.a tööle. Vastustaja selgitab asjaolu, et tööajagraafikus on fikseeritud, nagu oleks kaebuse esitaja töötanud 01.09.2005.a ja 02.09.2005.a tekkinud segadusega tööajagraafiku täitmisel. 2005.a septembri tööajaja töötasu arvestuse tabeli väljavõtte (I kd tl 57) kohaselt ei olnud kaebuse esitaja tööl 05.09.2005.a ja 06.09.2005.a ja on tööle märgitud 01.09.2005.a ja 02.09. 2005.a.

Vastustaja esindaja selgitas 21.12.2005.a kohtuistungil (I kd tl 92), et E. S. puudus töölt 01.09.2005.a ja 02.09.2005.a ning käis 05.09.2005.a ja 06.09.2005.a puudutud päevi tasa tegemas. Seetõttu on tööajagraafikus tehtud märked 01.09.2005.a ja 02.09.2005.a. kohta ebatäpsed. Sama kinnitab ka tunnistaja T. P, kelle ütluste kohaselt (II kd tl 140-141), käskis ta E. S. põhjuseta puudutud päevad järgi teha. Kaebuse esitaja esitas 01.09.2005.a ja 02.09.2005.a töötamise tõendamiseks bussipiletid marsruudil Valga-Võru-Valga ( I kd tl 199).

Need bussipiletid 01.09.2005.a ja 02.09.2005.a kohta ei tõenda aga töötamist samadel kuupäevadel Võru Linnavalitsuses. Bussipiletite alusel ei ole võimalik tuvastada, kes nende piletite alusel on liinibussiga sõitnud. Tegemist on 30%-lise soodustusega bussipiletitega hinnaga 49 krooni. Samas on kaebuse esitaja ajaliselt samal perioodil 08.06.2005.a ja 23.09.2005.a esitanud tööandjale avalduse sõidukulude kompenseerimiseks (II kd tl 16,17), milles ta taotleb linnavalitsuselt sõidukulude hüvitamist bussipileti täismääras, kusjuures ühe taotletud hüvitatava bussipileti hind on 70 krooni.

Seetõttu on vastustaja õigesti leidnud, et järelikult ei saa esitatud bussipiletite ( I kd tl 199) näol olla tegemist E. S. poolt kasutatud bussipiletitega ning töötamine 01.09.2005.a ja 02.09.2005.a ei ole nende tõenditega tõendatud. Vastustaja on E. S. 01.09.2005.a töölt puudumise tõendamiseks täiendavalt esitanud E. S. mailboxi andmete väljatrüki (I kd tl 163), mille kohaselt ei ole 01.09.2005.a kaebuse esitaja poolt loetud K. N. e-maili. Täiendavate kirjalike tõenditena on esitatud T. P. 18.11.2005.a seletuskiri linnapeale ( I kd tl 64), mille kohaselt käis E. S. igapäevaselt tööl alates 07.09.2005.a, mitte aga alates 01.09.2005.a.

E. S. mailboxi andmete väljatrükiga on 02.09.2005.a kohta tõendatud, et kaebuse esitaja ei ole sel päeval lugenud K. N. ja K. K. e-maile (I kd tl 163). Ka L. K. poolt kaebuse esitajale 08.12.2005.a antud teatis (I kd tl 78) kinnitab kaebuse esitaja töötamist 05.09.2006.a ja 06.09.2005.a mitte aga 01.09.2005.a ja 02.09.2005.a, nagu on ekslikult märgitud linnavalitsuse tööajatabelis.

Neil asjaoludel jäävad Võru Linnavalitsuse vastu esitatud kaebused rahuldamata.

6.HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud peab seega kandma kaebuse esitaja, kuna kohus jätab kaebuse täielikult rahuldamata.

7.Tartu Halduskohtu 04.01.2006.a määrusega ( I kd tl 108-111) on rahuldatud E. S. riigi õigusabi taotlus ja võimaldatud E. S. riigi õigusabi kohustusega täielikult hüvitada riigile õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud võrdsete osamaksetena ühe kalendriaasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Tartu Halduskohtu 02.11.2006.a määrusega (II kd tl 186-188) lõpetati kaebuse esitaja soovil talle riigi õigusabi andmine. Õigusabi osutanud advokaat T. R. volitused lõppesid alates kohtumääruse kuulutamisest, so. 02.11.2006.a kell 11.40.

Advokaadibüroo Bachmann & Partnerid riigi õigusabi tasu väljamõistmise taotluse (II kd tl 191-192) kohaselt taotletakse välja mõista riigieelarvest Advokaadibüroole Bachmann & Partnerid OÜ advokaat T. R. poolt Tartu Halduskohtu menetluses olevas haldusasjas nr 3-05- 1007 E. S. osutatud riigi õigusabi eest tasu (koos käibemaksuga 18 %) 19 570, 30 krooni. Taotluse kohaselt on asja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamisele kulunud aega 40 tundi, kohtulikus menetluses osalemine 13,5 tundi, kokku seega 53 tundi ja 30 min. Tasumääraks on

155 krooni 30 minuti eest. Lisaks esitas advokaat T. R. tööaruande ja väljavõtte nimekirjast, mis kajastavad advokaadi, kaebuse esitaja ja vastustaja vahelist suhtlust e-mailide teel (II kd tl 194-202).

Kaebuse esitaja E. S. vaidles viimasel kohtuistungil esitatud õigusabi kuludele vastu, väites, et nii suured õigusabi kulud ei ole põhjendatud. Dokumentide väljanõudmise ja isiku nõustamine on 125 krooni pool tundi, mitte 155 krooni. Kaebuse esitaja ei nõustu ka asjaoluga, et advokaat T. R. on kaebuse esitajat isiklikult nõustanud enne või pärast kohtuistungit, advokaat on põhjendamatult jätnud kaebuse esitaja informeerimata sellest, et iga järelpäringu tegemine läheb arvesse kui isiku nõustamine ( II kd tl 184).

E. S. on saatnud advokaat T. R. ka e-maili teel kirja, milles väidab, et advokaat on püüdnud omakasupüüdlikult asja arutamist venitada, mitmed kaebuste täiendused polnud juriidiliselt põhjendatud. E. S. teatas, et kui advokaat T. Raudsepp kavatseb esitada õigusabi tasu nõude suuremas summas, kui E. S. aktsepteerib, siis esitab ta hagi advokaadipoolsele ebakompetentsusele ja väljapressimisele ( II kd tl 203).

Vastustaja esindajad jäid 02.11.2006.a kohtuistungil seisukohale, et kaebuse esitaja esindaja on oma ametiülesandeid täitnud igati eeskujulikult. Ei vasta tõele, et alati on kohe peale istungit kaebuse esitaja esindaja lahkunud ilma kaebuse esitajaga rääkimata (II kd tl 217-218). Vastustaja nõustus, et E. S. võis saada õigusabi 53 tunni ulatuses (II kd tl 221).

Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja süüdistused teda riigi õigusabi korras nõustanud ja esindanud advokaat T. R. vastu on alusetud. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja süüdistused on tingitud kohtumäärusest, mille kohaselt peab kaebuse esitaja õigusabi kulud riigile hüvitama.

Riigi õigusabi võimaldamist reguleerib „Riigi õigusabi seadus“ ning riigi õigusabi võimaldamise eest makstava tasu arvutamise aluseks on Justiitsministri 26.01.2005.a määrus nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“.

Eelpool osutatud 26.01.2005.a määruse nr 2 § 12 ja 13 kohaselt on advokaadile makstava riigi õigusabi tasumääraks haldusasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest 155 krooni iga poole tunni kohta, seejuures nimetatud määruse § 1 lõikes 2 sätestatakse, et kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohuslane, lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks 18 %.

Kohus leiab, et täielikult on põhjendatud Advokaadibüroo Bachmann & Partnerid OÜ vandeadvokaadi vanemabi T. R. taotlus advokaaditasu väljamõistmiseks. Kohtu hinnangul on reaalne, et advokaadil kulus asja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamiseks 40 tundi ja kohtulikus menetluses osalemisele 13 tundi ja 30 minutit.

Seega moodustavad õigusabi tasu ja kulud selles haldusasjas juhindudes HKMS §-st 94 ja Justiitsministri 26.01.2005.a määruse nr 2 §-de 13 ja 12 lõike 1 järgi 155 krooni (haldusasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamine) ja §-de 13 ja 12 lõike 2 järgi 155 krooni (haldusasja kohtulikus menetluses osalemine), mis ajatasu summana moodustab 16 585 krooni.

Eeltoodut arvestades kuulub E. S. osutatud õigusabi eest tasumisele 16 585 krooni, millele lisandub käibemaks 2985,30 krooni, kuna advokaadibüroo on käibemaksukohuslane.

RÕS § 30 lg 1 kohaselt riigi õigusabi osutamist rahastatakse riigi eelarvest. RÕS § 24 lõike 1 kohaselt kohtulahendi alusel riigi õigusabi tasu väljamaksmist riigi õigusabi osundanud advokaadile korraldab advokatuur. HKMS § 93 lõige 3 sätestab, et kohus mõistab poolelt, kelle kanda jäävad menetluskulud, Eesti Vabariigi kasuks välja menetlusabikulud ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena. Vastava kohtulahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata Justiitsministeeriumile või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutusele. HKMS § 94 sätestab, et riigipoolse menetlusabi andmine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. HKMS §-de 93 lõike 3 ja 94 alusel tuleb seega kaebuse esitajalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista riigipoolse menetlusabikulu 19 570,30 krooni, mille kaebuse esitaja peab riigile hüvitama võrdsete osamaksetena ühe kalendriaasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.

8.HKMS § 89 sätestab, et tunnistaja-, eksperdija tõlgikuludele ning muudele tõendamisega seotud kuludele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse sätteid. Tartu Halduskohtu 30.10.2006.a määruste alusel (II kd tl 174-175, 176-177) on Kohtute Raamatupidamiskeskuse kinnitusel vastustaja tasunud Tartu Halduskohtu tagatiste kontole 280 krooni tunnistaja E. S. kohtukulu ja kohtukulu on tunnistajale 14.11.2006.a Kohtute Raamatupidamisekeskuse poolt üle kantud. Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega tuleb kaebuse esitajalt vastustaja kasuks seega välja mõista 280 krooni tunnistajatasu.

9.HKMS § 92 lõige 10 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Vastustaja taotleb kaebuse esitajalt ka õigusabi kulude väljamõistmist summas 36 068, 50 krooni. Kaebuse esitaja on vaidlustanud teenistusalaseid haldusakte. Kaebuse esitamise on suuresti tinginud vastustaja ametnike eksimus 13.04.2005.a käskkirja vormistamisel ja väljaandmisel, mille tõttu peab kohus kaebuse esitajalt vastustaja õigusabi kulude väljamõistmist ebamõistlikuks.

Senises kohtupraktikas on valitsev seisukoht, et haldusorganil ei ole keelatud kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi. Seejuures tuleb aga arvestada, et kaebuse rahuldamata jätmisel ei mõista kohus automaatselt kaebuse esitajalt haldusorgani kasuks õigusabikulusid välja. Õigusabikulude väljamõistmine on piiratud mitmete tingimustega - välise õigusabi vajalikkus, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne (vt 24. aprilli 2001. a Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-19-01, 10. mai 2001. a Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-11-01, 18. detsembri 2003. a Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3- 1-75-03, 19. detsembri 2003. a Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-78-03). Kaebuse esitaja oli maksejõuetuse tõttu vabastatud õigusabi eest tasumisest. Vastupidiselt vastustajale on kohus seisukohal, et käesolevas asjas ei ole tuvastatud menetlusosalise pahatahtlikkust oma kaebeõiguse kasutamisel, mille tõttu ei ole kaebuse esitajalt haldusorgani kasuks kohtukulude väljamõistmine põhjendatud (vt 15. oktoobri 2004. a Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1- 49-04).

Kohus on osundatud õiguslikul alusel seisukohal, et vastustaja õigusabi kulude kaebuse esitajalt väljamõistmise taotlus tuleb jätta rahuldamata kui ebamõistlik.

Roby Koik Kohtunik