2-06-16258/3 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

ÄRAKIRI 2-06-16258

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.november 2006.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-16258

Tsiviilasi

S U hagi V V vastu elatise nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA S U , isikukood xxxx, xxxx

KOSTJA V V , isikukood xxxx, elukoht xxxx, esindaja Maarika Kutser, Rakvere Koidula 1, volikirja alusel

RESOLUTSIOON hagi ei kuulu rahuldamisele

Jätta rahuldamata S U hagi V V vastu elatise nõudes lapse A V ülalpidamiseks.

Menetluskulude jaotus Pooled ei ole menetluskulude nõuet esitanud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.

TsMS § 633 lg.7 kohaselt, kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetluse käik

S U esitas 26.05.2006 Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse lapsele elatise nõudes. V V esitas maksekäsule 28.06.2006 vastuväite. Viru Maakohtu kohtunikuabi 29.06.2006 määrusega on maksekäsk üle antud kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 30.06.2006 andis kohus hagejale tähtaja maksekäsu vormistamiseks hagiavaldusena. 17.07.2006 saabus kohtusse hagina vormistatud elatisenõue V V vastu. 02.08.2006 määrusega on asi võetud menetlusse hagina ja antud kostjale kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg. 13.09.2006 kohtusse saabunud kostja kirjaliku vastuse kohaselt ta hagi ei tunnista ja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. 20.09.2006 määrusega määrati istungi aeg ja kõigi võimalike tõendite esitamise tähtaeg.

Hageja nõuded

Hagiavalduse kohaselt on poolte suhtest xxxx sündinud poeg A V . Kuigi pooled ei ole kunagi koos elanud, lubas kostja teda lapse ülalpidamisel ja kasvatamisel aidata. Varasemalt on ta poja kasvatamiseks mitme aasta peale kokku saanud üksnes 500 krooni. Pärast maksekäsu menetluse algust on kostja saatnud juunis 2006.a. 800 krooni ning juulikuus 500 krooni, lapse vastu kostja huvi ei tunne. Hageja enda teenistus FIE-na on kõikuv ja ulatub vahemikku 800-2000 krooni kuus. Lisaks saab ta peretoetust

300 krooni ja koolitoetust 450 krooni kord aastas. Nimetatud summade jagamisel pereliikmete arvuga on sissetulekuks maksimaalselt 1150 krooni pereliikme kohta. Laps vajab kasvamise tõttu riideid, toitu, jalanõusid. Kuna poeg on keskendumisprobleemidega hüperaktiivne laps, tuleb regulaarselt teha kulutusi ka ravikulude katteks. Seni on hagejat materiaalselt abistanud tema ema. Hagejale teadsolevalt ei ole kostja ülalpidamisel teisi isikuid. Hageja soovib elatisena välja mõista 1500 krooni kuus; kulud lapsele igakuuliselt on ca 4000 krooni.

Kostja vastuväited

Kostja oma kirjalikus vastuses ja suuliselt istungil ei tunnista hagi. Kostja kinnitusel on ta hagejat poja kasvatamisel kogu aeg toetanud. Viimasel aastal läks tema tervis väga kehvaks ja seetõttu ei ole võimalik suuri summasid anda. Arstliku ekspertiisi otsusega 06.07.2006 on ta tunnistatud püsivalt töövõimetuks alates 27.06.2006, töövõime kaotus on 100%. Määratud on töövõimetuspension 2457 krooni kuus. Ainuüksi ravimite peale läheb ca 400 krooni kuus. Kuna liikumine on vaevaline, vajab ta igapäevaseks eluks autot ja selle ülalpidamine nõuab 400 krooni kuus. Kui arvestada juurde veel eluasemekulud, toit, riided ja muu hädavajalik, ei tule kostja oma pensioniga isegi välja ja tema toimetulekut toetab abikaasa. Perekonnaseaduse § 61 lg.6 p.1

kohaselt võib elatise jätta välja mõistmata või sellest suurust vähendada alla ettenähtud miinimumsuuruse, kui

vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu. Kostja palub hagi jätta eeltoodud alusel rahuldamata.

Kohtu tuvastatud asjaolud, uuritud tõendid, kohaldatud seaduses ja järeldused

Perekonnaseaduse § 60 lg1 kohaselt vanem on kohustatud ülalpidama oma alaealist last.

Perekonnaseaduse § 61 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest; igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära; kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla lg.4

nimetatud suuruse kui vanem, kellelt elatist nõutakse on töövõimetu; kui elatise välja mõistmata jätmise või

vähendatud suuruses väljamõistmise asjaolud langevad ära, võib kohus õigustatud isiku nõudel elatise välja mõista.

Kostja on tasunud elatise katteks juunikuus ja juulikuus 2006.a. kokku 1300 krooni ehk 650 krooni kuus. Kohus leiab, et arvestades kohtupraktikas kajastatud laste ülalpidamisele kuluvaid summasid ja arvestades hagis konkreetse lapse vajadusteks märgitud kulusid, on sellise elatise summa puhul ilmselgelt tegemist ebapiisavusega lapse ülalpidamise tagamiseks ja selles osalmisel ja seega oli nõude esitamine põhjendatud. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et arstliku ekspertkomisjoni otsuse kohaselt on kostja saanud 06.04.2006 vigastusi, millest paranemine on võtnud ilmselt tavapärasest rohkem aega ja milliste tagajärg on kaasa toonud vajaduse määrata isikule töövõime kaotusest tulenevalt pension. Seega leiab kohus olevat tõendatud, et alates 06.04.2006 on kostjal pikemat aega puudunud piisavad rahalised vahendid ka enda ülalpidamise tagamiseks ja seega puuduvad vahendid ka ülalpidamist vajavate isikute jaoks. Kostja on tõendanud oma sissetuleku suurusena riikliku pensioni ja kuluartiklina. ravimitele üle 400 krooni kuus. Muude kostja kirjalikus vastuses märgitud kuluartiklite osas hageja vaidlustust ei ole esitanud ja seega nende eraldi tõendamine ei ole vajalik. Kohus loeb kulud toidule, riietele, eluasemekuludele summas 2000 igakuuliselt põhjendatuks..

Hageja väide, et kostja on elatise maksmisest kõrvalehiilimiseks endale sellise arstliku ekspertiisi otsuse ostnud,

on kohatu ja tõendamata

Kohus ei pea võimalikuks hagi rahuldada, sest ehkki arstliku ekspertiisi otsus, millega kostjal on tuvastatud 100%-ne töövõime kaotus, pärineb 27.juunist 2006, ja seega põhimõtteliselt ei saaks kostjat vabastada elatise maksmisest mitte enne 27.juunit 2006, on sama arstliku otsuse sisulisest põhistusest võimalik tuvastada, et kostja reaalne sissetulekute saamise võime on puudunud alates 06.04.2006, see on enne hageja poolt maksekäsu menetlusse elatise nõude esitamist.

Kehtiv perekonnaseadus võimaldab jätta elatise välja mõistmata, kui kohustatud vanem on töövõimetu. Kostja 100%-ne töövõimetus on tuvastatud 06.07.2006 otsusega.

Kehtiv perekonnaseadus lubab hagejal esitada nõude elatise väljamõistmiseks uuesti, kui elatise välja mõistmata jätmisel aluseks olnud asjaolud on muutunud. Antud juhul leiab kohus, et hagejal on selline võimalus alates 31.12.2006, kuivõrd siis lõpeb kostja töövõime 100%-sele kaotusele antud 6- kuuline tähtaeg ja seega langeb ära asjaolu, mis tingib käesoleval hetkel selle hagi rahuldamata jätmise.

Maksekäsu menetluses on hageja soovinud elatist tagasiulatuvalt alates 26.05.2005, kuid hagimenetlusse nõude vormistamisel on soovinud elatist alates elatisehagi esitamisest. Kuivõrd hagejal on õigus oma nõuet suurendada või vähendada, loeb kohus, et antud juhul on hageja oma nõuet vähendanud seda ajaliselt piirates.

Kohus on tõenditena uurinud ja hinnanud arvestust lapse vajaduste kohta kuus, mida kostja oma kirjalikus vastuses ja suuliselt istungil vaidlustanud ei ole; arstliku ekspertiisi otsust nr. 279323 ja selle sisulist põhjendust; pensionitunnistust.

Hageja ei ole eistanud tõenditena lapse sünnitunistust ja elukoha tõendit, kuid neid asjaolusid on kohtul

võimalik omalgatuslikult tuvastada ka rahvastuikuregistri andmebaasist ja selle üle ei ole ka vaidlust, et pooltel

on ühine laps, kes elab koos hagejaga.

Lähtudes asjaolust, et hagi ei kuulu rahuldamisele kostja 100% töövõimetuse tõttu, ei pea kohus vajalikuks

täiendavalt hinnata hageja esitatud kinnistusregistriosa väljavõtet, mille kohaselt kostja on võõrandanud talle

kuulunud kinnistu. Hagejale on selgitatud kohustust tõendada oma väited ja seega, kui hageja väidab, et kostja

sai sellest võõrandamistehingust rahalisi sissetulekuid, tuleb seda ka tõendada ja või taotleda kohtu abi tõendi

väljanõudmiseks. Kinnistut puudutavas osas hageja sellist taotlust esitanud ei ole. Sõidutauto võõrandamistehingu väidetava toimumise kohta on hageja esitanud taotluse, et kohus nõuaks välja vastava tõendi, kuivõrd kostja aga oma vastuses kinnitab, et auto on kostja peres olemas ja kasutuses, siis kohtu arvates puudub vajadus tõendada asjaolu, kas see kuulub konkreetselt kostjale. Kehtiv kohtupraktika ei pea perekonnas ühe auto omamist luksuseks, mille realiseerimist võiks nõuda elatise tasumise kohustuse täitmiseks.

Pooled ei ole menetluskulude nõuet esitanud.

Kohtunik

/allkiri/

M. Leimann Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Viru Ringkonnakohus 19.11.2007.a otsustas:

1. Tühistada Viru Maakohtu 24.11.2006 otsus täielikult.

2. S U hagi rahuldada.

3. Välja mõista V V S U kasuks lapse A V (isikukood xxxx) ülalpidamiseks elatis alates 04.06.2005 summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni lapse täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni.

4. Siiri Upsi apellatsioonkaebus rahuldada.

Riigikohtu tsiviilkolleegium 11. 04.2008.a otsustas:

1. Tühistada Viru Ringkonnakohtu 19. novembri 2007. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Kassatsioonkaebus rahuldada.

3. Tagastada L V 8. detsembril 2007. a V V kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon 400 (nelisada) krooni.

Viru Ringkonnakohus 11. 06. 2008.a otsustas:

1. Tühistada Viru Maakohtu 24.11.2006 otsus täielikult.

2. Rahuldada S U hagi.

3. Välja mõista V V S U kasuks lapse A V (isikukood xxxx) ülalpidamiseks elatis alates 26.05.2005 summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni lapse täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni.

4. Rahuldada S U apellatsioonkaebus. Jätta S U menetluskulud V V kanda. Kohtuotsus jõustus 08. septembril 2008.a Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärusega. Nooremreferent I.Golubev