2-06-16011/9 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-16011 Tsiviilasi KAi avaldus laste suhtes vanema õiguste määramiseks ja lastega suhtlemise korraldamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja KA Avaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat TL Puudutatud isik JPL Puudutatud isiku lepinguline esindaja advokaat EM Avalikku huvi kaitsma õigustatud isikud TL VV Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg

20. november 2006.a RESOLUTSIOON

1. Kinnitada KAi ja JPL vahel sõlmitud kompromiss:

1. Kooli õppeaasta vältel (sh. ) viibivad mõlemad lapsed koos vaheldumisi kummagi vanema juures ühe nädala. Vastav nädal algab õppetöö ajal l pärast MLi tundide lõppemist koolis ning vaheajal l kell .

2. Juhul, kui kahel järjestikusel aastal langeb talvevaheaja jõulupühadega nädal samale vanemale, vahetatakse vastaval aastal talvevaheaja jõulunädal ja aastavahetuse nädal selliselt, et oleks tagatud, et üle aasta on ühel vanemal jõulunädal ja teisel aastavahetuse nädal. Juhul, kui selle tõttu langeb ühele vanemale kaks nädalat järjest, viibivad lapsed vahetult pärast seda teise vanema juures kaks nädalat.

3. Juhul, langeb KAi nädalale, on JPL sellele vaatamata õigus reisida lastega vaheaja nädalal . Juhul, kui JPL ei kavatse reisida lastega , on ta sellisest kavatsusest kohustatud vähemalt kolm nädalat KAit ette informeerima (elektronposti või kirja teel).

4. Suvevaheajal viibivad mõlemad lapsed koos vaheldumisi kummagi vanema juures kaks nädalat. Esimene kahenädalane periood algab esimesel l kell pärast koolitunnistuse andmist (sh. kui koolitunnistus antakse l). Viimane kahenädalane periood algab augustikuus ja lõppeb septembris (pooled loevad viimaseks kahenädalaseks perioodiks ka selle perioodi, mis lõppeb ). Pärast seda jätkub punktides 1-3 nimetatud kord.

5. Juhul, kui üks vanem soovib minna tema nädalal lastega välismaale, on ta kohustatud informeerima eelnevalt teist vanemat elektronposti või kirja teel reisi sihtpunktist ja reisi algusning lõpupäevast.

6. Juhul, kui lapsed viibivad ühe vanema juures, ei helista teine vanem ise lastele (välja arvatud sünnipäevadel, sugulaste sünnipäevadel, riiklikel pühadel, isadeja emadepäeval). Samas on lastel igal ajal õigus helistada oma vanematele.

7. Õppetöövälised huvitegevused määratakse kindlaks vastavalt laste soovile vanemate ühisel kokkuleppel, vajadusel arvestades kooli seisukohta.

8. KA ja JPLon kokku leppinud, et MLi jätkab abiõpetajate teenuste kasutamist senises korras.

9. KAil ja JPLon õigus kokku leppida käesolevast erinevatel tingimustel kirjalikus vormis.

10. Kõik teated edastavad pooled alljärgnevatel aadressidel:

KA

JPL

11. Juhul, kui poole andmed muutuvad, on pool kohustatud sellest viivitamatult kirjalikult või elektronposti teel teist poolt informeerima.

2. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

3. Lõpetada menetlus KAi avalduses laste suhtes vanema õiguste määramiseks ja lastega suhtlemise korraldamiseks.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 3 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud .a. esitas KA avalduse laste suhtes vanema õiguste määramiseks ja lastega suhtlemise korraldamiseks. Kohtuistungil esitasid avaldaja ja puudutatud isik kohtule kinnitamiseks kompromissi.

Kohus leidis sõlmitud kompromissi kohaselt:

1. Kooli õppeaasta vältel (sh. ) viibivad mõlemad lapsed koos vaheldumisi kummagi vanema juures ühe nädala. Vastav nädal algab õppetöö ajal l pärast MLi tundide lõppemist koolis ning vaheajal l kell .

2. Juhul, kui kahel järjestikusel aastal langeb talvevaheaja jõulupühadega nädal samale vanemale, vahetatakse vastaval aastal talvevaheaja jõulunädal ja aastavahetuse nädal selliselt, et oleks tagatud, et üle aasta on ühel vanemal jõulunädal ja teisel aastavahetuse nädal. Juhul, kui selle tõttu langeb ühele vanemale 2 nädalat järjest, viibivad lapsed vahetult pärast seda teise vanema juures 2 nädalat.

3. Juhul, langeb ema nädalale, on isal sellele vaatamata õigus reisida lastega vaheaja nädalal . Juhul, kui isa ei kavatse reisida lastega , on ta sellisest kavatsusest kohustatud vähemalt 3 nädalat ema ette informeerima (elektronposti või kirja teel).

4. Suvevaheajal viibivad mõlemad lapsed koos vaheldumisi kummagi vanema juures 2 nädalat. Esimene kahenädalane periood algab esimesel l kell pärast koolitunnistuse andmist (sh. kui koolitunnistus antakse l). Viimane kahenädalane periood algab augustikuus ja lõppeb septembris (pooled loevad viimaseks kahenädalaseks perioodiks ka selle perioodi, mis lõppeb ). Pärast seda jätkub punktides 1-3 nimetatud kord.

5. Juhul, kui üks vanem soovib minna tema nädalal lastega välismaale, on ta kohustatud informeerima eelnevalt teist vanemat elektronposti või kirja teel reisi sihtpunktist ja reisi algusning lõpupäevast.

6. Juhul, kui lapsed viibivad ühe vanema juures, ei helista teine vanem ise lastele (välja arvatud sünnipäevadel, sugulaste sünnipäevadel, riiklikel pühadel, isadeja emadepäeval). Samas on lastel igal ajal õigus helistada oma vanematele.

7. Õppetöövälised huvitegevused määratakse kindlaks vastavalt laste soovile vanemate ühisel kokkuleppel, vajadusel arvestades kooli seisukohta.

8. Pooled on kokku leppinud, et MLi jätkab abiõpetajate teenuste kasutamist senises korras.

9. Pooltel on õigus kokku leppida käesolevast erinevatel tingimustel kirjalikus vormis.

10. Kõik teated edastavad pooled alljärgnevatel aadressidel:

KA

JPL

11. Juhul, kui poole andmed muutuvad, on pool kohustatud sellest viivitamatult kirjalikult või emaili teel teist poolt informeerima.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS §

428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi. Avalikku huvi kaitsma õigustatud isikud toetavad poolte kompromissi. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada.

Viivi Villemson Kohtunik