2-05-18944/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht

22. november 2006. a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-18944 Tsiviilasi O.A hagi K.A vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja O.A (isikukood xxx) Kostja K.A (isikukood xxx) Kohtuistungi toimumise aeg

07. november 2006. a RESOLUTSIOON Rahuldada hagi.

Mõista välja K.A (isikukood xxx) alaealiste laste K.A (isikukood xx) ja O.K (isikukood xxx) ülalpidamiseks O.A (isikukood xxx) kasuks • alates 26.10.2005.a. kuni 31.12.2005.a. elatis 2690,00 kr (kaks tuhat kuussada üheksakümmend krooni ja 00 senti) kuus, • alates 01.01.2006.a. kuni 02.09.2010.a. elatis 3000,00 kr kuus (kolm tuhat krooni) ja alates 03.09.2010.a. kuni 24.12.2015.a. O.A (isikukood xxx) ülalpidamiseks elatis 1500,00 kr (üks tuhat viissada krooni), kuid mitte vähem, kui elatise maksmise ajal kehtiv elatise miinimummäär.

07.11.2006.a. seisuga lugeda Kostja poolt täidetuks elatise maksmine 800,00 kr (kaheksasaja krooni) ulatuses.

Elatise osas kuulub kohtuotsus viivitamatule täitmisele. Kohtukulude jaotus Mõista välja K.A (isikukood xxx) riigi tuludesse riigilõiv 2250,00 kr (kaks tuhat kakssada viiskümmend krooni ja 00 senti). Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

Tsiviilasi nr 2-05-18944 jooksul peale kohtuotsuse kätte saamist.

VAIDLUSTAMATA ASJAOLUD

Poolte vahelisest abielust on sündinud K.A (isikukood xxx) ja O.A (isikukood xxx). Pooltevaheline abielu on lahutatud 17.10.2003.a. Viljandimaa Perekonnaseisuametis (kanne nr xxx). Lapsed elavad emaga.

Hageja töötab OÜ-s A. ning tema sissetulek on 4500-5200,00 kr (neto).

Kostja töötab W.T OÜ-s ning tema netosissetulek on keskmiselt 3187,00 kr kuus (2006.a. 9 kuu keskmine). Kostja ei ole seni laste ülalpidamist piisavalt toetanud.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja palub välja mõista kostjalt laste ülalpidamiseks elatis 1500,00 kr kuus lapse kohta. Kostja ei ole täitnud oma kohustust laste ülalpidamisel ning on tasunud alates hagi esitamisest rahas ja lastele asjade ostmisega 800,00 kr.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

Kostja tunnistab hagi, kuid ei nõustu hageja poolt nõutava summaga. Kostja on nõus tasuma elatist 500,00 kr kuus lapse kohta.

Oma vastuväidetes tugineb kostja sellele, et tal ei ole võimalik maksta elatist lapsele rohkem kui osundatud suurus. Kostja sissetulek ei võimalda tasuda rohkem, kuna tal on tasuda ka laenulepingu alusel igakuiselt 1425,00 kr. Laen oli võetud seoses eluaseme soetamisega, mida kostjal ei olnud peale abielu lahutust. Kostja on oma võimaluste piires lastega suhelnud ja kokkusaamistel neile vajalikke asju ostnud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 60 lg 1 alusel vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 alusel mõistab kohus elatise välja vanemalt, kes ei täida laste ülalpidamise kohustust, teise vanema avalduse põhjal.

Kostja on omaks võtnud, et ta ei ole täitnud piisava ulatuses oma kohustust ülal pidada oma last. Seega kuulub kostjalt välja mõistmisele elatis tema alaealise lapse ülalpidamiseks hageja kasuks.

PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

Vastavalt hageja väidetele on laste vajaduste katteks vajalik kostjalt välja mõista elatis kummalegi lapsele 1500,00 kr kuus. Kostja ei vaidlusta hageja poolt taotletud elatise suurust, kuid leiab, et ta ei ole võimeline seda maksma oma varalise seisundi tõttu.

Tsiviilasi nr 2-05-18944

Kohus leiab, et kostja väited selles osas, et ta ei ole võimeline maksma rohkem, kui 500,00 kr lapse kohta, ei ole põhjendatud.

Hageja sissetulek on 4500-5200,00 kr (neto) kuus, mis teeb hageja brutosissetulekuks ca 5246,00 (4500 – 2000 = 2500 /77 x 100 + 2000) kuni 6155,00 kr (5200 – 2000 = 3200 /77 x

100 + 2000). Vastavalt kostja poolt esitatud andmetele on tema netosissetulek kuus 3187,00 kr, mis teeb brutosissetulekuks 3541,55 kr (3187,00 – 2000 = 1187,00 /77 x 100 + 2000). Vastavalt PKS § 61 lg 2 tuleb elatise määramisel arvestada vanemate varalist seisundit. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 61 lg 5 ja lg 6 on toodud alused, kui kohus võib määrata elatise suuruse alla PKS § 61 lg 4 toodud alammäära.

Arvestades seda, et hageja taotleb elatisena välja mõista kostjalt praegu kehtivat miinimummäära ja kostja sissetulekute suurust, siis kohus leiab, et kostjalt kuulub välja mõistmisele elatis lapsele hageja poolt taotletavas summas. Kostja poolt väljapakutud elatise määra 500,00 kr lapse kohta kohaldamiseks puudub alus, kuna ei ole välja toodud ühtegi PKS § 61 lg 5 või lg 6 antud asjaolu.

Kuna kostja sissetulekud ei ole muutunud hagi esitamisest ja hagi on esitatud kohtule 26.10.2005.a., siis alates hagi esitamisest kuni 31.12.2005.a. kuulub kostjalt väljamõistmisele sel ajal vastavalt Vabariigi Valituse 23.12.2004.a. määrusega nr 323 kehtestatud palga alammäära (2690,00 kr kuus) ja PKS § 61 lg 4 alusel, elatis suuruses 1345,00 kr lapse kohta.

Kuna Hageja väidetel on Kostja oma kohustusi täitnud hagi esitamisest alates 800,00 kr ulatuses, siis see summa tuleb lugeda antud otsuse alusel täidetuks.

KOHTUKULUD

TsMS RS § 3 alusel kuulub antud asjas kohaldamisele kuni 31.12.2005.a.-ni kehtinud TsMS (1998).

TsMS (1998) § 60 lg 1 ja § 48 lg 1 p 3 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv riigituludesse 2250,00 krooni arvestades elatise aastasuuruseks hagi esitamisest st 26.10.2005 kuni 26.10.2006.a. 35 380,00 (2690 x 2 + 10 x 3000)

Kohtunik