3-06-799/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Haldusasja number

Haldusasi

Asja läbivaatamise kuupäev

Kohtuistungist osa võtnud

menetlusosalised

RESOLUTSIOON

Tallinna Halduskohus

Dagmar Maastik

17.novembril 2006. a. Tallinnas

3-06-799

M.N.i kaebus Eesti Vabariigilt kahju hüvitamise nõudes

2.11.2006.a.

kaebaja M.N., vastustaja Rahandusministeeriumi esindaja

Silvi Uljas

Jätta kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata vahetult Tallinna Ringkonna-

kohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arva-

tes.

ASJAOLUD

10.01.2005.a. alustas Põhja Politseiprefektuur kriminaalasjas nr 05237600047 menetlust

KarS § 113 järgi selle kohta, et 10.01.2005.a. kell 10.00 leiti Harjumaal Rae vallas Soodevahe külas

asuvast aiamajast V.T. vägivallatunnustega laip. 17.02.2005.a. peeti V.T. tapmises kahtlustatavana

kinni M.N., kes end kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. 30.05. 2005.a. lõpetati menetlus

tema suhtes kriminaalmenetluse seadustiku §-de 199 lg 1 p 1, 200 ja 206 alusel tõendamatuse tõttu.

Kokku oli M.N.ilt vabadus võetud 61 ööpäevaks, ta viibis vahi all 17.02.-18.04.2005.a. Riigi poolt

isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse(AVVKHS) alusel hüvitati

16.02.2006.a. M.N.ile 29 262 kr alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja leiab, et 29 262 kr on liiga vähe temale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks

ning nõuab lisaks veel 130 000 kr maksmist. Mittevaraline kahju koosneb tema tervisele tekitatud

kahjust ja perekonna lagunemisega kaebajale tekitatud moraalsest kahjust. Alusetult vahi all viibi-

mise ajal peksid kambrikaaslased kaebaja läbi, mille tagajärjel tal hakkasid neerud valutama ning

kaebaja käis vanglaarsti vastuvõtul, kes andis talle tablette ja mikstuuri. Hiljem pole kaebaja arsti

poole pöördunud, kuid neerud on jätkuvalt haiged. Alusetu süüdistuse pärast ütlesid kaebajast lahti

naine ja tütred, peale vabanemist pole kaebajal enam elukohta ega ka tööd. Enne vangistust töötas

kaebaja 3-4 kuud suulise lepingu alusel ehitusel.

Eesti Vabariiki esindav Rahandusministeerium palub jätta kaebus rahuldamata. AVVKHS

§ 5 lg 1 kohaselt makstakse isikule hüvitist 7 päevamäära(päevapalga) suuruses summas iga ööpäe-

1(2)

va eest, millal isikult oli vabadus alusetult võetud. Päevamäär leitakse kuupalga alammäära jagami-

sel 30-ga murdosa arvestamata. 2005.a. oli miinimumpalk 2690 kr, mis teeb päevamääraks 89 kr,

korrutades selle 61 ööpäevaga, on hüvitise suuruseks 38 003 kr, millest kuulub mahaarvestamisele

tulumaks 8741 kr. Hüvitis 29 262 kr kanti kaebaja arvele 16.02.2006.a.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja pole rahul temale AVVKHS-i alusel alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju

hüvitamiseks määratud summa suurusega ning taotleb Eesti Vabariigilt välja mõista täiendavalt veel

130 000 kr mittevaralist kahju, mis koosneb tema tervisele tekitatud kahjust ning perekonna lagu-

nemise ja töö kaotamisega kaebajale tekitatud moraalsest kahjust. AVVKHS § 5 lg 4 sätestab: «Hü-

vitise maksmisega loetakse isikule huvitatuks alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju töötasu,

pensioni või muu kindla sissetuleku kaotamise näol, samuti tekitatud moraalne(mittevaraline) kah-

ju." See tähendab, et makstud 29 262 krooniga on Eesti riik kaebajale hüvitanud saamatajäänud töö-

tasu ning alusetust süüdistusest tingitud häbi ja alandusega põhjustatud hingeliste kannatustega teki-

tatud moraalse kahju.

Kaebaja väide töökoha kaotamise kohta alusetu vabaduse võtmise tagajärjel ei vasta tõele,

sest kaebaja ei omanud enne vahistamist kindlat töökohta, vaid töötas enda sõnul suulise kokkuleppe

alusel ehitusel. Tõendamist pole leidnud ka kaebaja väide, et alusetu vabaduse võtmise tõttu la-

gunes tema perekonnaelu ja koos sellega kaotas ta elamispinna. Kohtu arvates lagunes kaebaja pe-

rekonnaelu kaebaja vägivaldsuse tõttu, mida kinnitab asjaolu, et kohtusse kaebuse esitamise ajal

28.04.2006.a. kandis kaebaja Tallinna Vanglas karistust KarS § 121 järgi tütre löömise eest. Samuti

pole tõendamist leidnud kaebaja väide, et alusetult vahi all viibimise ajal tekitasid kambrikaaslased

temale peksmisega püsiva neerukahjustuse. Kaebaja pole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, kas

üldse ja mis ajast tal selline tervisehäire esineb ning millest see võib olla põhjustatud.

Kohtunik: -^^—^^z—^ D.Maastik

2(2)