3-05-1255/5 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

21. november 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-1255 Haldusasi E.Le kaebus lisapensioni maksmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2006. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus E.Le apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant E.L Vastustaja Pärnu Pensioniamet

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16. veebruari 2006. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. E.L töötas avaliku teenistuse seaduse (ATS) jõustumise ajal 1. jaanuaril 1996 Saaremaal x metskonnas metsnikuna. Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2002. a määrusega nr 97 kehtestati Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2004. a määrusega nr 100 rakendati 19. märtsi 2002. a määrust tagasiulatuvalt alates 27. jaanuarist 2001. Lähtudes ATS §-st 57, Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2002. a määrusest nr 97 ja

1. aprilli 2004. a määrusest nr 100 arvestati H.. L pension ümber alates 27. jaanuarist 2001. H. L taotles Pärnu Pensioniametilt pensioni vaheraha arvestamist ja maksmist ajavahemiku 1. aprill 2000 kuni 26. jaanuar 2001 eest. Pärnu Pensioniamet jättis taotluse rahuldamata.

2. Halduskohtule esitatud kaebuses palus H. L tuvastada õigus ATS §-dest 57 ja 182 tulenevale lisapensionile alates 1. aprillist 2000 ja kohustada Pärnu Pensioniametit välja arvutama ja maksma pensioni vaheraha ajavahemiku 1. aprill 2000 kuni 26. jaanuar 2001 eest.

3-05-1255

2(3)

3. Tallinna Halduskohtu otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel. Kohus leidis, et õiguslik alus vanaduspensionide ümberarvestamiseks on olemas juhul, kui on täidetud kaks tingimust: ametikoht on kantud Vabariigi Valitsuse määrusega vastavasse loetellu ja isik oli avaliku teenistuse seaduse jõustumise hetkel avalikus teenistuses. ATS § 182 lg-de 1 ja 3 alusel kehtestati Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2002. a määrus nr 97, mille § 3 lg 2 järgi rakendatakse määrust alates jõustumisest 25. märtsist 2002. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2004. a määrusest nr 100, millega rakendati 19. märtsi 2002. a määrust nr 97 tagasiulatuvalt alates 27. jaanuarist 2001, tekkis kaebuse esitajal õigus vanaduspensioni ümberarvestamiseks alates 27. jaanuarist 2001. Järelikult ei saa taotleda ATS § 57 lg-s 2 sätestatud lisapensioni maksmist alates 1. aprillist 2000 ja Pensioniameti kohustamist vaheraha maksmiseks 1. aprilli 2000. a kuni 26. jaanuari 2001. a eest. Kohus ei tuvastanud ohtu kaebaja õigustele ega vastustaja poolt kaebajale seadustega tagatud õiguste rikkumist. Kaebajale tagati pensioni arvestamisel seadusega sätestatud õigused ja seega ei ole rikutud põhiseaduse (PS) § 14 sätteid. Kaebajal ei ole pensioni arvestamise tagajärjel hävinud või rikutud vara, samuti ei ole asjas esitatud väiteid selle kohta, et pensioni arvestamisel on põhjustatud kaebajale füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Seega ei ole Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2002. a määruse nr 97 rakendamine alates 27. jaanuarist 2001 vastuolus PS §-dega 13, 14 ja 15.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. H. L apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus järgmistel põhjustel. Pärnu Halduskohtu 29. aprilli 2005. a otsusega nr 3-43/2005 tuvastati, et kaebuse esitaja töötas avaliku teenistuse seaduse jõustumisel alates 1. jaanuarist 1996 Saaremaal x metskonnas metsnikuna. Pensioni määramise õigusliku aluse kaks tingimust on täidetud. Kaebuse esitajal on põhiseaduslik õigus pensioni suurenemisele ajavahemiku 1. aprillist 2000 kuni 26. jaanuarini 2001 eest. Arusaamatuks jääb, miks Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2002. a määrust nr 97 ei rakendatud tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 1996.

5. Pärnu Pensioniameti vastuses palutakse jätta halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohtadega ja lisab järgmist. Põhjusel, et riikliku pensionikindlustuse seaduses (RPKS) puudus regulatsioon Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2002. a määruses nr 97 nimetatud ametikohtadel töötanud isikute vanaduspensioni tagasiulatuvaks ümberarvestuseks, täiendati sotsiaalministri 20. juuli 2005. a määrusega nr 92 sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määrust nr 167 §-ga 531, mille kohaselt ATS § 182 lg 3 alusel kehtestatud ametikohtadel töötamisel RPKS alusel pensionide ümberarvutamisel arvutatakse pension ümber tagasiulatuvalt alates 27. jaanuarist 2001 juhul, kui avaldus koos dokumentidega on esitatud hiljemalt 30. septembril 2005. Vabariigi Valitsuse 19. märtsi 2002. a määrus nr 97 kehtib tagasiulatuvalt 27. jaanuarist 2001 ega sätesta pensioni tagasiulatuvat ümberarvutamist

1. aprillist 2000.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on seadust õigesti kohaldanud. Vabariigi Valitsuse

19. märtsi 2002. a määrust nr 97 tuli rakendada tagasiulatuvalt alates 27. jaanuarist 2001, sest nimetatud päeval jõustus ATS § 182 lg 3. Alles nimetatud sättest tulenevalt tuli kaebaja tööd metsnikuna hakata arvama avaliku teenistuse staaži hulka. Varem riigil selline kohustus puudus.

PS §-dest 13, 14 ega 15, samuti muudest põhiseaduse sätetest ei tulene, et seadusandja oleks avaliku teenistuse seaduse jõustumisel, s.o 1. jaanuaril 1996 pidanud riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutusele allunud ettevõttes, asutuses või organisatsioonis töötatud aja koheselt

3-05-1255

3(3) võrdsustama avalikus teenistuses töötatud ajaga. Põhiseadus ei sätesta avalike teenistujate ega riikliku järelevalve funktsiooni varem täitnud isikute õigust lisapensioni saamiseks. Seadusandja otsustus pensioni sätestamisel ei saa kaasa tuua kõigi samaväärse tähtsusega ametivõi töökohtadel töötanud isikute ootust pensioni saamiseks. Asjaolu, kas isik töötas riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või sellele allunud asutuses, ei olnud ebamõistlik ega meelevaldne kriteerium teenistusstaaži arvestamisel. Seega ei ole käesolevas asjas rikutud ka võrdse kohtlemise ja õiguspärase ootuse põhimõtet. Samale seisukohale asus ringkonnakohus 2. juuni 2006. a otsuses haldusasjas nr 3-05-1240. Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus