2-06-13477/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-13477 Tsiviilasi AR hagi MR vastu abielu lahutamiseks, ühisvara jagamiseks ning lapse suhtes vanema õiguste määramiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AR Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat TB Kostja MR Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat JV Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, riigilõivu tagastamine ja menetluse lõpetamine Eelistungi toimumise aeg

16. november 2006.a RESOLUTSIOON

1. Kinnitada AR ja MR vahel sõlmitud kompromiss:

1. AR ja MR on kokku leppinud, et poolte ühise lapse RR (R ; ) ning lapsevanemate vaheline suhtlemisja kasvatusrežiim on pärast kompromissi allakirjutamist alljärgnev: 1) RR jääb alaliselt elama MR juurde. 2) AR võimaldatakse lapsega kokkusaamine vähemalt kahel nädalavahetusel kalendrikuus nii, et laps võib viibida (sealhulgas ööbida) AR juures alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. AR kohustub MR teavitama oma soovist lapsega nädalavahetusel kokku saada hiljemalt sama nädala kolmapäeva õhtuks. 3) Lisaks eeltoodule võimaldatakse AR lapsega kokkusaamisi vastavalt võimalusele ja vajadusele, leppides selles osas igakordselt eraldi kokku vähemalt

24 tundi enne kokkusaamise aega.

2. AR ja MR on kokku leppinud, et jagavad poolte poolt abielu jooksul soetatud ühisvara hulka kuuluva vara alljärgnevalt: 1) Ühisvara hulka kuuluv Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr kantud kinnistu, millel asub elamu aadressil (edaspidi nimetatud kinnistu), jagatakse poolte vahel kaasomandiosadena järgnevalt:

a) AR jääb 7/20 suurune mõtteline osa (so 35%) kinnistust;

b) MR jääb 13/20 suurune mõtteline osa (so 65%) kinnistust.

2) AR ja MR on Asjaõigusseaduse § 120 kohaselt kokku leppinud kinnistu omandi ülekandmises. Pooled avaldavad soovi muuta Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistriosa number teise jao senist kannet ning kanda Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr kantud kinnistu 7/20 suuruse mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse AR(isikukood ) ning 13/20 suuruse mõttelise osa omanikuna MR(isikukood ).

3) Kumbki pool kohustub ise kandma riigilõivu, mis kuulub tasumisele seoses tema omanikukande muutmisega või sissekandmisega.

4) ARja MRkohustuvad tegema endast kõik sõltuva, et võõrandada kinnistu võimalikult kiiresti ning võimalikult kõrge müügihinnaga poolte poolt valitud ostjale. Kinnistu pannakse koheselt pärast kompromissi sõlmimist müüki alghinnaga 4,0 miljonit krooni ning püütakse seda nimetatud hinna eest võõrandada kuue kuu jooksul. Kui kinnistut ei ole kuue kuu jooksul 4 miljoni krooni eest õnnestunud võõrandada, siis langetatakse kinnistu hinda 3,5 miljoni kroonini ning püütakse seda võõrandada järgneva kolme kuu jooksul. Kui järgneva kolme kuu jooksul ei ole õnnestunud kinnistut võõrandada 3,5 miljoni krooni eest, langetatakse kinnistu hinda 3,2 miljoni kroonini. 3,2 miljonist kroonist allapoole võib hinda langetada vaid siis, kui üldiselt teadaoleva asjaoluna on langenud hinnad kogu kinnisvara turul.

5) AR ja MR lepivad kokku, et käesolevas kompromissi eelmises alapunktis (4) kokkulepitu ei võta poolelt õigust nõuda kaasomandi lõpetamist. Juhul, kui kinnistut ei õnnestu käesolevas kompromissis toodud tingimustel müüa üheksa kuu jooksul pärast kompromissi sõlmimist, võivad pooled lõpetada kaasomandi kas kokkuleppeliselt või ühe poole hagiavalduse alusel.

6) Kui üks pooltest leiab ostja, kes on nõus kokkulepitud perioodi jooksul kinnistu ostma vähemalt käeolevaga kokkulepitud müügihinnaga ja/või kokkulepitud müügihinnast mõistlikul määral madalama hinnaga, ei tohi teine pool teha põhjendamatuid takistusi kinnistu müügitehingu sõlmimisele. Pooled on kokku leppinud, et peavad mõistlikuks tingimisruumiks, mille ulatuses võib kiirema müügi huvides kokkuleppelist müügihinda alandada, kuni 5% kompromissi alapunktis 4 sätestatud kokkuleppelistest müügihindadest.

7) Juhul, kui üks pooltest on leidnud ostja, kes on nõus ostma kinnistu vähemalt käeoleva kompromissi alapunktis 4 kokkulepitud hinnaga, ent teine pool teeb müügilepingu sõlmimisele põhjendamatuid takistusi ja/või venitab müügilepingu sõlmimisega, kohustub takistusi tegev pool teisele poolele hüvitama kõik kahjud (sealhulgas poole poolt uue eluaseme üürimisega kantud kulud ja õigusabikulud) ning maksma teisele poolele leppetrahvi 50 000 (viiskümmend tuhat) krooni.

8) AR ja MR kohustuvad kinnistul asuvast elamust välja kolima hiljemalt kinnistu müügilepingu sõlmimisele järgneval päeval, kui ostajaga ei lepita kokku teisiti.

9) Tehingukulud kinnistu müümisel jagavad pooled võrdselt. Kui pooled soovivad müügilepingu sõlmimisel kasutada kutsealade esindajate (nt maakleri) abi, siis kannab vastava kutseala esindaja kulu see pool, kes vastava teenuse tellis.

10) Kinnistu müügilepingu alusel ostja poolt makstav müügihind jaguneb järgnevalt:

a) 500 000 (viissada tuhat) krooni kantakse poolte ühise laenukohustuse katteks KK arvelduskontole nr .

b) Ülejäänud müügihinnast 35% (kolmkümmend viis protsenti) kantakse AR arvelduskontole nr ning 65% (kuuskümmend viis protsenti) kantakse MR arvelduskontole nr . 11) Ühisvara hulka kuuluv sõiduauto AP jääb AR ainuomandisse. 12) Ühisvara hulka kuuluv poolte poolt soetatud kodune vallasvara (sealhulgas kodutehnika), mis asub elamus aadressil , jääb MR ainuomandisse. 13) Ühisvara hulka kohustusena kuuluv, kinnistu soetamiseks AR KK ees võetud laenukohustus summas 500 000 (viissada tuhat) krooni, jaguneb poolte vahel võrdselt järgnevalt:

a) AR jääb pool laenukohustusest ehk 250 000 (kakssada viiskümmend tuhat) krooni;

b) MR jääb pool laenukohustusest ehk 250 000 (kakssada viiskümmend tuhat) krooni. 14) AR ja MR on kokku leppinud, et täidavad laenukohustuse täies ulatuses kinnistu müügist saadava tulu arvelt vastavalt käesoleva kompromissi alapunktile 10. Juhul, kui kinnistut ei õnnestu mistahes põhjusel müüa üheksa kalendrikuu jooksul arvates käesoleva kompromissi sõlmimisest, kohustuvad pooled sõltumata sellest, kas kinnistu müüakse või mitte, tagastama laenuandjale KK oma laenukohustusele vastavad laenuosad hiljemalt . a. 15) Pooled kinnitavad, et poolte ühisvara hulka ei kuulu AR poolt . a soetatud OÜ (registrikood ) osa suurusega 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni, kuna nimetatud osa on soetatud pärast poolte vaheliste abieluliste suhete lõppemist. Eeltoodust tulenevalt kuulub OÜ osa kuulub AR ainuomandisse.

3. AR ja MR poolt käesoleva tsiviilkohtumenetluse raames kantud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

4. Peale kompromissi kinnitamist ei esine AR ja MR üksteise suhtes vastastikuseid nõudeid ega pretensioone seoses kompromissi esemega.

2. KR tagastada AR pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o. 375 (kolmsada seitsekümmend viis) krooni arvelduskontole nr .

3. Lõpetada menetlus AR hagis MR vastu ühisvara jagamiseks ja lapse suhtes vanema õiguste määramiseks.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 2 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud .a. esitas AR hagi MR vastu abielu lahutamiseks, ühisvara jagamiseks ja lapse suhtes vanema õiguste määramiseks. Eelistungil esitasid pooled kohtule ühisvara jagamise ja lapse suhtes vanema õiguste määramise osas kompromissi kinnitamiseks. Abielu lahutuse osas kostja võttis hagi õigeks ning palus tagasi abielueelset perekonnanime M. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust.

Kohus leidis sõlmitud kompromissi kohaselt:

1. Pooled on kokku leppinud, et poolte ühise lapse RR (R ; . a) ning lapsevanemate vaheline suhtlemisja kasvatusrežiim on pärast kompromissi allakirjutamist alljärgnev: 1) RR jääb alaliselt elama kostja juurde. 2) Hagejale võimaldatakse lapsega kokkusaamine vähemalt kahel nädalavahetusel kalendrikuus nii, et laps võib viibida (sealhulgas ööbida) hageja juures alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Hageja kohustub kostjat teavitama oma soovist lapsega nädalavahetusel kokku saada hiljemalt sama nädala kolmapäeva õhtuks. 3) Lisaks eeltoodule võimaldatakse hagejale lapsega kokkusaamisi vastavalt võimalusele ja vajadusele, leppides selle osas igakordselt eraldi kokku vähemalt 24 tundi enne kokkusaamise aega.

2. Pooled on kokku leppinud, et jagavad poolte poolt abielu jooksul soetatud ühisvara hulka kuuluva vara alljärgnevalt: 1) Ühisvara hulka kuuluv Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr kantud kinnistu, millel asub elamu aadressil (edaspidi nimetatud kinnistu), jagatakse poolte vahel kaasomandiosadena järgnevalt:

c) Hagejale jääb 7/20 suurune mõtteline osa (so 35%) kinnistust;

d) Kostjale jääb 13/20 suurune mõtteline osa (so 65%) kinnistust.

2) Pooled on asjaõigusseaduse § 120 kohaselt kokku leppinud kinnistu omandi ülekandmises. Pooled avaldavad soovi muuta Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistriosa number teise jao senist kannet ning kanda Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistusregistri registriossa nr kantud kinnistu 7/20 suuruse mõttelise osa omanikuna kinnistusraamatusse AR(isikukood , elukoht ) ning 13/20 suuruse mõttelise osa omanikuna MR(isikukood , elukoht .

3) Kumbki pool kohustub ise kandma riigilõivu, mis kuulub tasumisele seoses tema omanikukande muutmisega või sissekandmisega.

4) Pooled kohustuvad tegema endast kõik sõltuva, et võõrandada kinnistu võimalikult kiiresti ning võimalikult kõrge müügihinnaga poolte poolt valitud ostjale. Kinnistu pannakse koheselt pärast kompromissi sõlmimist müüki alghinnaga 4,0 miljonit krooni ning püütakse seda nimetatud hinna eest võõrandada kuue kuu jooksul. Kui kinnistut ei ole kuue kuu jooksul 4 miljoni krooni eest õnnestunud võõrandada, siis langetatakse kinnistu hinda 3,5 miljoni kroonini ning püütakse seda võõrandada järgneva kolme kuu jooksul. Kui järgneva kolme kuu jooksul ei ole õnnestunud kinnistut võõrandada 3,5 miljoni krooni eest, langetatakse kinnistu hinda 3,2 miljoni kroonini. 3,2 miljonist kroonist allapoole võib hinda langetada vaid siis, kui üldiselt teadaoleva asjaoluna on langenud hinnad kogu kinnisvara turul.

5) Pooled lepivad kokku, et käesolevas kompromissi eelmises alapunktis (4) kokkulepitu ei võta poolelt õigust nõuda kaasomandi lõpetamist. Juhul, kui kinnistut ei õnnestu käesolevas kompromissis toodud tingimustel müüa üheksa kuu jooksul pärast kompromissi sõlmimist, võivad pooled lõpetada kaasomandi kas kokkuleppeliselt või ühe poole hagiavalduse alusel.

6) Kui üks pooltest leiab ostja, kes on nõus kokkulepitud perioodi jooksul kinnistu ostma vähemalt käeolevaga kokkulepitud müügihinnaga ja/või kokkulepitud müügihinnast mõistlikul määral madalama hinnaga, ei tohi teine pool teha põhjendamatuid takistusi kinnistu müügitehingu sõlmimisele. Pooled on kokku leppinud, et peavad mõistlikuks tingimisruumiks, mille ulatuses võib kiirema müügi huvides kokkuleppelist müügihinda alandada, kuni 5% kompromissi alapunktis 4 sätestatud kokkuleppelistest müügihindadest.

7) Juhul, kui üks pooltest on leidnud ostja, kes on nõus ostma kinnistu vähemalt käeoleva kompromissi alapunktis 4 kokkulepitud hinnaga, ent teine pool teeb müügilepingu sõlmimisele põhjendamatuid takistusi ja/või venitab müügilepingu sõlmimisega, kohustub takistusi tegev pool teisele poolele hüvitama kõik kahjud (sealhulgas poole poolt uue eluaseme üürimisega kantud kulud ja õigusabikulud) ning maksma teisele poolele leppetrahvi 50 000 (viiskümmend tuhat) krooni.

8) Pooled kohustuvad kinnistul asuvast elamust välja kolima hiljemalt kinnistu müügilepingu sõlmimisele järgneval päeval, kui ostajaga ei lepita kokku teisiti.

9) Tehingukulud kinnistu müümisel jagavad pooled võrdselt. Kui pooled soovivad müügilepingu sõlmimisel kasutada kutsealade esindajate (nt maakleri) abi, siis kannab vastava kutseala esindaja kulu see pool, kes vastava teenuse tellis.

10) Kinnistu müügilepingu alusel ostja poolt makstav müügihind jaguneb järgnevalt:

a) 500 000 (viissada tuhat) krooni kantakse poolte ühise laenukohustuse katteks KK arveldusarvele .

b) Ülejäänud müügihinnast 35% (kolmkümmend viis protsenti) kantakse AR arvelduskontole nr ning 65% (kuuskümmend viis protsenti) kantakse MR arvelduskontole nr . 11) Ühisvara hulka kuuluv sõiduauto jääb hageja ainuomandisse. 12) Ühisvara hulka kuuluv poolte poolt soetatud kodune vallasvara (sealhulgas kodutehnika), mis asub elamus aadressil , jääb kostja ainuomandisse. 13) Ühisvara hulka kohustusena kuuluv, kinnistu soetamiseks hageja ema KK ees võetud laenukohustus summas 500 000 (viissada tuhat) krooni, jaguneb poolte vahel võrdselt järgnevalt:

a) AR jääb pool laenukohustusest ehk 250 000 (kakssada viiskümmend tuhat) krooni;

b) MR jääb pool laenukohustusest ehk 250 000 (kakssada viiskümmend tuhat) krooni. 14) Pooled on kokku leppinud, et täidavad laenukohustuse täies ulatuses kinnistu müügist saadava tulu arvelt vastavalt käesoleva kompromissi alapunktile 10. Juhul, kui kinnistut ei õnnestu mistahes põhjusel müüa üheksa kalendrikuu jooksul arvates käesoleva kompromissi sõlmimisest, kohustuvad pooled sõltumata sellest, kas kinnistu müüakse või mitte, tagastama laenuandjale KK oma laenukohustusele vastavad laenuosad hiljemalt . a. 15) Pooled kinnitavad, et poolte ühisvara hulka ei kuulu hageja poolt . a soetatud OÜ (registrikood ) osa suurusega 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni, kuna nimetatud osa on soetatud pärast poolte vaheliste abieluliste suhete lõppemist. Eeltoodust tulenevalt kuulub OÜ osa kuulub hageja ainuomandisse.

3. Poolte poolt käesoleva tsiviilkohtumenetluse raames kantud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

4. Peale kompromissi kinnitamist ei esine pooltel üksteise suhtes vastastikuseid nõudeid ega pretensioone seoses kompromissi esemega.

Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg

1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS §

430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada.

Harju Maakohtu otsusega on poolte abielu lahutatud ning kostjale tagasi antud abielueelne perekonnanimi Martin.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 3 riigilõiv tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel määrusega. KA on hagiavalduse esitamise eest .a. maksekorraldusega tasunud riigilõivu 1 550 krooni arvelduskontolt nr arvelduskontole nr , viitenumbriga selgitusega „riigilõiv- ”. Hageja on maksekorraldusega tasunud riigilõivu 200 krooni arvelduskontolt nr arvelduskontole nr , viitenumbriga , selgitusega „ARriigilõiv ”. Hagejale kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o. 375 krooni. Riigilõiv tuleb tagastada hageja arvelduskontole nr .

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte menetluskulud abielu lahutamise osas nende endi kanda.

Viivi Villemson Kohtunik