2-06-21440/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu .a ning selle kohta on koostatud abieluakt nr Avalduse kohaselt on abielusuhted lõppenud ning leppimine ega abielu jätkamine ei ole hageja hinnangul enam võimalik. Kostja on kantud M-HA ja MA sünnitunnistustele. M-HA on hageja ja kostja abielust sündinud laps, kuid sama abielu ajal sündinud MA ei põlvne MA. Poolte abielulised suhted lõppesid aasta sellest hetkest puudub pooltel ühine majapidamine.

Kohtuasja number 2-06-21440

Otsuse kuupäev

20. november 2006.a.

Kohtunik Tiia Mõtsnik

Kohtuasi JA hagi MA vastu abielu lahutamiseks, elatise väljamõistmiseks ja sünniakti kande ebaõigeks tunnistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev

13. november 2006.a., avalikul kohtuistungil.

Istungil osalenud isikud Hageja JA, tema lepinguline esindaja RM Kostja MA.

Resolutsioon

1. Lahutada JA ja MA abielu, mis on sõlmitud ning mille kohta on koostatud abieluakt nr .

2. Välja mõista MA’lt igakuine elatis .a. sündinud M-HA ülalpidamiseks alates . kuni MH täisealiseks saamiseni 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuus JA kasuks.

3. Tunnistada MA sünni registreerimisel .a., koostatud sünniaktis vanema, s.o. isa kohta tehtud kanne ebaõigeks, kuna MA ei põlvne MA.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja ja kostja elavad eraldi, hageja on leidnud uue elamispinna ja elab koos oma lapse MA bioloogilise isaga. Kostja ei anna hagejale vabatahtlikult vahendeid poolte ühise ülalpidamiseks, seega ei täida ta seadusest tulenevat kohustust lapse eest hoolt kanda. Hageja palub abielu lahutada ja välja mõista kostjalt elatis lapse ülalpidamiseks summas 1500 krooni kuus. Samuti palub hageja tunnistada MA sünniaktis tehtud kanne kohta ebaõigeks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohtuistungil jäi hageja abielu lahutamise, elatise väljamõistmise ja sünniakti kande ebaõigeks tunnistamise nõude juurde, kostja nõustus abielu lahutamisega, elatise väljamõistmisega poolte ühise M-HA ülalpidamiseks ja MA sünniakti kande ebaõigeks tunnistamisega. Pooled avaldasid, et nad elavad eraldi alates .a. Hageja täpsustas, et ta palub elatise välja mõista alates .a. Hageja esindaja palub kostjalt välja mõista menetluskulud.

Kohus, ära kuulanud hageja ja kostja seletused, uurinud ja hinnanud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2 lahutab kohus abielu, kui ta teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.

Pooled sõlmisid abielu .a , nimetatud asjaolu on tõendatud kohtule esitatud abielutunnistusega nr (tlk 10). Arvestades asjaolusid, et nii hageja kui kostja väidete kohaselt on abielusuhted lõppenud ning pooled elavad eraldi alates , mõlemad abikaasad ei pea abielusuhte taastamist võimalikuks, hageja soovib abielu lahutada, kuivõrd on loonud juba uue perekonna ning kostja nõustus abielulahutusega, leiab kohus, et poolte abielu on lõppenud, selle jätkamine võimatu ning abielu tuleb lahutada.

M-HA sünnitunnistusest nr (tlk 12) nähtub, et pooled on tema vanemad. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. PKS § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatusraha 1500 krooni alates .a.kuni M-HA täisealiseks saamiseni.

PKS § 44 lg 1 sätestab, et kohus võib tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast; sama paragrahvi lg 2 p 1 kohaselt võib vanema kohta tehtud kannet vaidlustada kohtus isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isa või emana.

Kohtule esitatud MA sünnitunnistusest (tlk 11) nähtub, et MA sündis .a. MA sünniakti on sünni registreerimisel lapse sisse kantud MA, kes aga lapse hageja JA juba alates aasta koos ei elanud. Poolte kooselu oli küll lõppenud, kuid lapse sünni ajal so . oli abielu lahutamata. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 39 lg 1 sätetest tulenevalt kanti lapse sünniakti sisse lapse emaga abielus olev mees - MA.

TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega.

Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, asub kohus seisukohale, et kostja M A, kellega hagejal abielulised suhted pikemat aega puudusid, kuna pooled elasid eraldi juba alates aasta ei saa olla sündinud lapse MA bioloogiliseks isaks, mistõttu MA sünni registreerimisel koostatud sünniaktis tehtud sellekohane vanema kanne on ebaõige.

Kohus leiab, et hageja nõue on tõendatud ja seega kuulub hagi rahuldamisele täies ulatuses.

Hageja esindaja on palunud kostjalt välja mõista menetluskulud. TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Tiia Mõtsnik Kohtunik