3-05-37/3 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.november 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-37 Haldusasi AS Advokaadibüroo * kaebus Eesti Riikliku Autoregistri kohustamiseks väljastama andmed Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 22.juuli 2005 otsus haldusasjas nr 3-73/2005 Menetluse alus ringkonnakohtus AS Advokaadibüroo * apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 31.oktoober 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja AS Advokaadibüroo *, esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu Vastustaja Eesti Riiklik Autoregistrikeskus, esindajad Anu Siinmaa ja Kristo-Taavi Ruus Järelevalvet teostav asutus Andmekaitse Inspektsioon, esindaja Taago Pähkel

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu 22.juuli 2005 otsus haldusasjas nr 3-73/2005 muutmata ja AS Advokaadibüroo * apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest, so 20.novembrist 2006.

3-05-37

2(6) ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Advokaadibüroo * tegi 29.oktoobril 2004 Eesti Riiklikule Autoregistrile (ARK) järelepärimise (tl 7), milles palus õigusabi osutamiseks andmeid selle kohta, kas ja millised sõidukid kuuluvad liiklusregistri andmete kohaselt OÜ-le S.

3.novembril 2004 keeldus ARK andmete väljastamisest põhjendusega, et tegemist on piiratud juurdepääsuga teabega (tl 8). 15.detsembril 2004 lahendas ARK vaide, jäädes varasema seisukoha juurde (tl 15-16).

2. AS Advokaadibüroo * esitas 13.jaanuaril 2005 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus teha ARK-le ettekirjutuse väljastada kaebajale andmed selle kohta, kas ja millised sõidukid kuuluvad OÜ-le S.

3. Tallinna Halduskohtu 22.juuli 2005 otsusega rahuldati kaebus osaliselt ning vastustajat kohustati väljastama kaebajale andmed selle kohta, kas OÜ-le S kuuluvad sõidukid liiklusregistri andmete kohaselt. Muus osas jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused: 1) Kaebuse kohaselt kaitseb kaebaja advokatuuriseaduse (AdvS) § 41 lg 1 punktist 4 tulenevat õigust saada õigusabiteenuse osutamiseks vajalikku teavet. Liiklusregistri andmed olid kaebajale vajalikud selleks, et põhjendada hagi tagamise vajalikkust üldkohtus. 2) Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduse või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. AvTS § 34 lg 1 kohaselt on teave, millele juurdepääs on seadusega kehtestatud korras piiratud, piiratud juurdepääsuga teave. AvTS § 2 lg 1 p 2 kohaselt sätestab see seadus piiratud juurdepääsuga avaliku teabe ja sellele juurdepääsu võimaldamise korra teiste seadustega reguleerimata osas. Liiklusseaduse (LS) § 65 lg 1 kohaselt on füüsilisel ja juriidilisel isikul õigus juurde pääseda üksnes nendega seotud registriandmetele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on riigija kohaliku omavalitsuse asutusel, samuti notaril ja kohtutäituril õigus juurde pääseda seaduskohaste ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele. Riigiga lepingu alusel avalikku ülesannet täitval isikul on õigus juurde pääseda andmetele, mis on talle vajalikud avalike ülesannete täitmiseks. Seega on liiklusregistrisse kantud andmete puhul tegemist piiratud juurdepääsuga teabega, millele juurdepääsu korda reguleerib liiklusseadus. Vastav norm sisaldub LS §-s 65, mis täpsustab, kes ning millistel tingimustel on õigustatud liiklusregistrist andmeid saama. Kaebaja taotluse lahendamisel ei olnud kohaldatav LS § 65 lg 1, sest kaebaja ei soovinud andmeid enda või oma kliendi vara kohta, vaid liiklusregistrisse kolmanda isiku nimele kantud sõidukite andmeid. Samuti ei ole kaebajale andmete väljastamise alusena kohaldatav LS § 65 lg 2. 3) Kaebajal ei ole õigust saada liiklusregistrist kolmanda isiku nimele kantud sõidukite kohta andmeid ka AdvS § 41 lg 1 p 4 alusel. Viidatud säte näeb ette, et vandeadvokaat on pädev saama riigija kohaliku omavalitsuse asutustest õigusteenuse osutamiseks vajalikke andmeid, tutvuma dokumentidega ning saama neist ärakirju ja väljavõtteid, kui andmete ja dokumentide saamine ei ole advokaadile seadusega keelatud. Selle sätte näol on tegemist pädevusnormiga. Avalikule teabele juurdepääsu reguleerib üldseadusena AvTS, mille § 34 kohaselt piiratud juurdepääsuga teabele juurdepääsu piiramise alus peab sisalduma seaduses (lg 1) või toimub juurdepääsu piiramine seaduses nimetatud juhtudel teabevaldaja poolt teabe asutusesiseseks

3-05-37

3(6) kasutamiseks tunnistamisega (lg 2). Liiklusregistri andmed on seadusest tulenevalt piiratud juurdepääsuga. LS § 65 lg 2 ei näe ette selles nimetamata isikutele õigust teabele juurdepääsuks, mistõttu oli ARK keeldumine teabe väljastamisest õiguspärane, kuid seda osas, millega keelduti väljastamast sõidukite kohta nende identifitseerimist võimaldavaid andmeid. 4) ARK keeldumine osas, millega keelduti väljastamast teavet selle kohta, kas OÜ-le S üldse kuulub liiklusregistri andmete kohaselt sõidukeid, oli õigusvastane, kuna sellise teabe saamiseks oli kaebajal õigus tulenevalt LS § 65 lõikest 3 ning teedeja sideministri 24.aprilli 2002 määrusega nr 19 kehtestatud „Teaduslikul eesmärgil või muu õigustatud huvi puhul liiklusregistri andmetele juurdepääsu korra“ (Kord) § 1 lõikest 2 ja § 2 lõikest 1. Korra § 1 lg 2 kohaselt on õigustatud huvi andmetele juurdepääsu taotleja põhikirjas või põhimääruses sätestatud tegevusaladest või muust ametialasest tegevusest tulenev vajadus, statistiliste andmete kogumine ja teaduslik eesmärk. Õigustatud huvi olemasolu ja andmete väljastamise otsustab liiklusregistri volitatud töötleja. Korra § 2 lg 1 kohaselt volitatud töötleja võib sama määruse alusel väljastada üksnes selliseid andmeid, mis ei võimalda sõidukit või isikut identifitseerida. Vastustajal tulnuks täita teabenõue osaliselt ning osas, milles paluti sõidukite kohta täpseid andmeid, jätta taotlus rahuldamata. 5) Kaebaja väide, et vastustaja on varem väljastanud teavet liiklusregistrisse kantud andmete kohta, sh sõidukite identifitseerimist võimaldavat teavet, ei anna kaebajale õigust nõuda, et vastustaja peaks selliselt toimima ka edaspidi. Ebaõige halduspraktika jätkamist ei saa nõuda. 6) LS §-s 65 sisalduvad piirangud teabe väljastamiseks on kehtestatud legitiimsel eesmärgil ja on proportsionaalsed. OÜ S on äriregistri andmetel muuhulgas transiidiäriga tegelev ettevõtja, kelle ärisaladus võib hõlmata ka sõidukite arvu, marki jm sõidukite kohta käivaid andmeid. 7) Kaebaja soovis andmeid selleks, et põhjendada hagi tagamise vajalikkust. Kohtu hinnangul ei ole õigusabi osutamine liiklusregistrist sõidukite kohta täpsete andmete mittesaamisel takistatud, sest hagi tagamise abinõu kohaldamiseks on kohtul õigus ning tagamise taotluse põhjendatuse kontrollimisel kohustus nõuda liiklusregistri andmeid. Esindajale piisab taotluse esitamiseks teabest, kas liiklusregistris on kostjaks oleva isiku nimel üldse sõidukeid või mitte. 8) On õige, et ajutisel pankrotihalduril on õigus saada liiklusregistrist teavet pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 2 p 1 ning kohtulahendi alusel, millega on isik pankrotihalduriks määratud. Kui pankrotihalduriks on vandeadvokaat, siis tuleneb ka tema õigus teabele eelviidatud sättest. 9) Õige on ka kaebaja väide, et antud juhul ei saanud vastustaja teabe andmisest keeldumisel viidata isikuandmete kaitse seadusele (IKS), kuna see reguleerib füüsiliste isikute isikuandmete töötlemist.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. AS Advokaadibüroo * apellatsioonkaebuses paluti kohtuotsus tühistada ja uue otsusega rahuldada kaebus täies ulatuses. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 1) Ebaõige on kohtu seisukoht, et AdvS § 41 lg 1 p 4 ei anna vandeadvokaadile õigust saada liiklusregistrist kolmandate isikute nimele kantud sõidukite kohta andmeid, ning et LS § 65 lg 2 ei näe ette selles nimetamata isikutele õigust teabele juurdepääsuks. AdvS § 41 lg 1 p 4 sisustamisel tuleb esmalt analüüsida advokatuuri olemust. Tulenevalt AdvS § 2 lõigetest 1 ja 2 on advokatuur avalik-õiguslikuks juriidiliseks isikuks olev ning advokaatide omavalitsuslikel põhimõtetel tegutsev kutseühendus õigusteenuse osutamise korraldamiseks eraja avalikes huvides ning advokaatide kutsealaste õiguste kaitsmiseks. Tulenevalt AdvS § 22 lõikest 3 võib Eestis advokaadi kutsenimetuse all õigusteenust osutada üksnes Eesti Advokatuuri liige, välja

3-05-37

4(6) arvatud AdvS 5. peatükis sätestatud erandid. Nähtuvalt AdvS §-st 43 kehtivad advokaadi suhtes mitmed tagatised. Seega on advokaatidele AdvS-ga kehtestatud eriline õiguslik seisund. Vandeadvokaadi erilisele õiguslikule seisundile viitavad AdvS § 41 lg 1 punktides 4-7 sätestatud pädevused. Tähtsust omab ka AdvS § 41 lg 2, mille kohaselt on dokumendi ärakirja või allkirja kinnitamisel vandeadvokaadi poolt võrdne tähendus ametliku kinnitamisega. Eeltoodust lähtudes on AdvS § 41 lg 1 p 4 sisu ja mõtte kohaselt advokaadil õigus saada riigija kohaliku omavalitsuse asutustest õigusteenuse osutamiseks vajalikke andmeid ja need asutused on kohustatud andmeid advokaatidele andma. LS § 65 lg 2 ei välista, et teistes seadustes, mis on LS suhtes eriseadusteks, sätestatakse mõne isiku õigus pääseda oma ülesannete täitmiseks juurde liiklusregistri andmetele. Selliseks eriseaduseks on ka AdvS, mille § 41 lg 1 punktist 4 ja § 42 lõikest 1 tuleneb advokaadi pädevus saada liiklusregistrist õigusteenuse osutamiseks vajalikke andmeid. Üldnormi (LS § 65 lg 2) ja erinormi (AdvS § 41 lg 1) vastuolu korral kuulub kohaldamisele erinorm. Vastupidise seisukoha korral muutuks AdvS § 41 lg 1 p 4 sisutühjaks. Tulenevalt AdvS § 41 lg 1 punktist 4 puudub vandeadvokaadil andmete saamise õigus vaid siis, kui andmete ja dokumentide saamine on vandeadvokaadile seadusega keelatud, kusjuures keeld peab olema selgesõnaline ja üheselt mõistetav. Sellist keeldu LS ei sisalda. Kohtuotsus on ka vastuoluline. Kohtuotsusest järeldub seisukoht, et liiklusregistrist on õigus saada teavet kolmandate isikute kohta vaid LS § 65 lõikes 2 nimetatud isikutel, kuid ajutist pankrotihaldurit, kelle andmete saamise õigusele kohus osutab, selles sättes ei nimetata. 2) Erinevalt kohtust leiab kaebaja, et vähemalt LS §-st 65 tulenevad piirangud nende andmete väljastamise kohta, mis käsitlevad sõidukite, haagiste ja väikelaevade kuulumist mõnele kolmandale isikule, ei ole legitiimsed ja proportsionaalsed. Põhiseaduse (PS) § 31 lõikest 1 ja § 9 lõikest 2 tuleneb isiku õigus tegeleda ettevõtlusega. PS § 15 lõikes 1 sätestatakse igaühe õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste kaitseks kohtusse. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lõikest 1 tuleneb omaniku õigus oma asja vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Nende õigustega seondub vajadus ja õigus saada teavet teiste isikute majandusliku seisukorra kohta. Ettevõtlusega on võimalik edukalt tegeleda vaid siis, kui äripartnerid on usaldusväärsed. Kohtusse pöördumise mõttekus sõltub sageli kostja majanduslikust olukorrast. Ka omandi käsutamisel on oluline, milline on teiste isikute (näiteks rentija, ostja) varanduslik seisukord. Õiguskorra põhilisteks ülesanneteks on luua õigusrahu ja tagada ühiskonna võimalikult stabiilne toimimine. Selleks on Eesti õiguskorras kehtestatud avaliku kinnistusraamatu põhimõte (AÕS § 55 lg 1). Igaühel on võimalik uurida, kes on milliste kinnisasjade omanik ning milliste piiratud asjaõigustega on kinnisasi koormatud. Ehitisregistri andmed on avalikud ja need avaldatakse ehitisregistri veebilehel. Muuhulgas kantakse ehitisregistrisse andmed ehitise omaniku ning pantide ja arestide kohta (EhS § 56 lg 1 p 7, 11, 12 ja § 58 lg 1). Seega on igaühel võimalik kindlaks teha, millisele isikule kuulub milline ehitis kui vallasasi. Ka laevakinnistusraamat on avalik (LAÕS § 5). Samuti on kehtestatud äriregistri avalikkuse põhimõte. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 28 lõigetele 1 ja 3 on äriregistri kanded avalikud. Jääb arusaamatuks, miks on LS-s sätestatud piirang sõidukite, haagiste ja väikelaevade kuuluvust puudutavate andmete avaldamiseks. LS § 65 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirangud koosmõjus LS § 63 lõigetega 2 ja 3 ei ole legitiimsed ja proportsionaalsed. Samuti on need piirangud koosmõjus LS § 63 lõigetega 2 ja 3 vastuolus õigusselguse põhimõttega, kuna sätestatakse erand Eesti õiguses kehtivast üldisest põhimõttest, et isikul on õigus saada teavet, milline on mõne teise isiku majanduslik seisukord. 3) Õige pole kohtu seisukoht, et õigusabi osutamine ei ole liiklusregistrist sõidukite kohta täpsete andmete mittesaamisel takistatud. Hagi tagamise taotlemiseks ei piisa vaid teadmisest, kas kostjale mingeid sõidukeid kuulub. TsMS § 156 lõikest 3 tulenevalt arvestab kohus hagi tagamisel hagi hinda. Hagi tagamise abinõu ei tohi olla koormavam kui hagi ise. Hagejal on väga raske taotleda hagi tagamist hagi hinna ulatuses, teadmata, kui palju ja millise

3-05-37

5(6) orienteeruva turuväärtusega sõidukeid kostjale kuulub. Tsiviilmenetluses ei saa kohus hakata otsustama hageja eest, millist hagi tagamise abinõu ja millises ulatuses tuleks kohaldada. Pealegi tuleb hagi tagada nii kiiresti kui võimalik. Olukord, kus kohtul tuleks teha liiklusregistrisse täiendavaid järelepärimisi, on vastuolus hagi tagamise instituudi olemusega. Tekib reaalne oht, et kirjavahetuse ajal jõuab kostja sõidukid mõne kolmanda isiku nimele ümber vormistada. Liiklusregistrist täpsete andmete väljastamata jätmine takistab advokaadil õigusabi osutamist ka muul moel. Kui võimalikul kostjal pole mingit vara, on kohtusse hagi esitamine problemaatiline ning võib kaasa tuua üksnes põhjendamatuid kulutusi.

5. Vastustaja ja järelevalvet teostava asutuse vastustes paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

6. Ringkonnakohtu istungil toetas kaebaja esindaja apellatsioonkaebust. Vastustaja esindajad ja järelevalvet teostava asutuse esindaja vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks ega muutmiseks alust. Halduskohus ei ole materiaalõiguse norme vääralt kohaldanud ega kohtumenetluse norme rikkunud. Nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Apellatsioonkaebuse osundused advokatuuri olemusele ja advokaatide erilisele õiguslikule seisundile ei veena ringkonnakohut tõlgendama ja kohaldama AdvS, LS ja AvTS sätteid teisiti, kui seda on teinud esimese astme kohus. Ka ringkonnakohus on seisukohal, et AdvS § 41 lg 1 punktist 4 ei tulene advokaadile õigust nõuda juurdepääsu teabele, millele juurdepääs on seadusega piiratud. Liiklusregistri andmed on seadusest tulenevalt piiratud juurdepääsuga. Juurdepääsu keeld kolmandate isikutega seotud registriandmetele tuleneb LS § 65 lõikest 1. Erandid sellest keelust on samuti sätestatud seadusega ning AdvS § 41 lg 1 p 4 sellist erandit ei sätesta. Kohtuotsus ei ole vastuoluline. Kohtuotsus ei sisalda ja sellest ei saa ka järeldada kohtu seisukohta, et liiklusregistrist on kolmanda isiku kohta teabe saamise õigus üksnes LS § 65 lõikes 2 nimetatud isikutel. Kohus on õigesti märkinud, et LS § 65 lg 2 ei näe ette selles nimetamata isikutele õigust teabele juurdepääsuks, samas ei ole kohus välistanud, et sättes nimetamata isikutele ei võiks tuleneda erandlik õigus juurdepääsuks muust seadusest. PankrS § 22 lg 3 p 4 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmiseks õigus saada riigija kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muudelt isikutelt teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks. Ringkonnakohus osutab, et sama õigus on tulenevalt PankrS § 55 lõikest 4 ka pankrotihalduril. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellise regulatsiooni puhul tegemist erandliku juurdepääsu võimaldamisega. Ehkki PankrS nimetab sõnaselgelt võlgniku seadusliku esindajana pankrotihaldurit (PankrS § 54 lg 1), on ka ajutine haldur oma olemuselt võlgniku vara väljaselgitamisel võlgniku esindaja, mistõttu nende juurdepääs registriandmete võlgniku varalise seisundi kohta ei ole LS § 65 lõikest 1 tuleneva juurdepääsupiiranguga hõlmatud. Pankrotihaldur ja ajutine haldur ei ole võlgniku suhtes kolmandad isikud LS § 65 mõttes.

3-05-37

6(6) 9. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et LS §-s 65 sisalduvad juurdepääsupiirangud registriandmetele on kehtestatud legitiimsel eesmärgil ja on proportsionaalsed. Apellatsioonkaebuse üldisel arutelul piirangu eesmärgitusest ei ole asja lahendamisel määravat tähtsust, sest kaebaja ei ole väitnud oma põhiõiguste rikkumist ega taotlenud LS § 65 kohaldamata jätmist vastuolu tõttu põhiseadusega. Kaebaja ei väida, et rikutud oleks tema ettevõtlusvabadust, kohtusse pöördumise õigust või õigust oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kaebaja on pöördunud kohtusse AdvS § 41 lg 1 punktist 4 väidetavalt tuleneva õiguse kaitseks saada õigusteenuse osutamiseks registriandmeid, mis ei ole seotud õigusteenuse saajaga.

10. Käesolevas vaidluses on kaebaja põhjendanud kolmanda isiku kohta registriandmete andmiseks kohustamise taotlust vajadusega põhjendada hagi tagamist. Halduskohus on piisava põhjalikkusega selgitanud seisukohta, et hagi tagamise taotlemine pole täpseid registriandmeid omamata võimatu. Kohtul on võimalik saada registriandmed põhjendamatu viivituseta ja vältida koormavama abinõu kohaldamist kui on hagi ise. Üldine väide, et piirangud kostja varalise seisundi kindlakstegemisel raskendavad kohtusse pöördumise perspektiivikuse hindamist, ei seondu käesoleva vaidlusega.

Lilianne Aasma

Oliver Kask

Ruth Virkus