2-06-10562/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-06-10562 Otsuse tegemise kuupäev ja koht

17. november 2006, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi T.G hagi A.G vastu abielulahutuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja T.G Kostja A.G Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev 06.11.2006, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Moskaljova, tõlk Jekaterina Yakovleva Istungil osalenud isikud Hageja Resolutsioon

1. Rahuldada T.G hagi täies ulatuses.

2. Lahutada A.G ja T.G (abielueelne perekonnanimi Jermolajeva) abielu, mis on registreeritud Ida-Viru Maavalitsuse Pekonnaseisuametis 21.03.1996, kanne nr 92.

3. T.G-l säilitatakse perekonnanimena peale abielu lahutamist G. Menetluskulud Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päev on 17.11.2006.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Kohtule 03.05.2006 esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 21.03.1996.a. Peale abielu sõlmimist pooled elasid koos Sillamäel, asuvas korteris. Suhted kostjaga hakkasid kohe halvenema, kuna kostja peksis hagejat. Sellise kostja käitumise tõttu oli hageja 07.07.1996 sunnitud kostja juurest ära minema.

Sellest ajast alates perekond faktiliselt lagunes ning abielusuhete taastamine ei ole võimalik.

Ühiseid lapsi pooltel ei ole, puudub ka vaidlus ühisvara jagamise üle.

Tsiviilasi nr 2-06-10562

2(3) Abielulahutamine perekonnaseisuameti kaudu ei ole võimalik, kuna kostja väldib mistahes kontakte hagejaga.

Põhjendades oma nõuet PKS §-dega 27 ja 29 hageja palub lahutada tema ja kostja vahel 21.03.1996 sõlmitud abielu.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja kirjaliku vastuse kohaselt kostja tunnistab hagi ja soovib ise abielu lahutamist. Kostja arvates hagi ei vasta põhjendus tõele, poolte abielu purunes alkoholi kuritarvitamise ja amoraalse käitumise tõttu hageja poolt. Ühisvara jagada pooltel ei ole. Abielu taastamine ja jätkamine on ilmselt võimatu. De fakto on abielu purunenud juba peaaegu 10 aastat tagasi. Kostja palub lahutada poolte abielu.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil hageja toetas oma nõuded ja nende põhjendusi. Palus lahutada poolte abielu ja jätta talle abiellumisel saadud perekonnanimi. Samuti palus ta mõista kostjalt välja menetluskulud.

Kostja kohtuistungile ei ilmunud, kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Esitas kohtule 02.11.2006 avalduse kohtuistungi edasilükkamiseks, kuna ta ei saa ilmuda kohtuistungile tervisliku seisundi tõttu. Hageja palus vaadata asja läbi sisuliselt ilma kostja osavõtuta. Kuna kostja taotlus ei olnud tema poolt allkirjutatud ja haiguse põhistamiseks, mis takistab kohtuistungile ilmumast, ei olnud lisatud tõendit, millest nähtuks, et haigust saab lugeda takistuseks kohtuistungile ilmumast, ei olnud esitatud ka muud tõendeid haiguse põhistamiseks, ning arvestades, et abielulahutuse asjades ei saa teha tagaseljaotsust, otsustas kohus vaadata asja läbi sisuliselt ilma kostja osavõtuta. Mainitud tõendite esitamise vajadusest oli kostja hoiatatud kohtukutsel 06.11.2006 kohtuistungile, mille sai 09.10.2006 kätte tema õde Krasovskaja ja mille kostja sai kätte, kuna esitas 02.11.2006 taotluse 06.11.2006 kohtuistungi edasilükkamiseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud asjaolu, et A.G ja T.J vahel Ida- Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuameti poolt 21.03.1996 registreeriti abielu (kanne nr 92) ja naine sai perekonnanimeks G. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud abielutunnistusega AL 0122374.

Abielu lahutamise hagi kuulub rahuldamisele vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg-le 2, kuna hagiavalduses märgitud asjaolude ja hageja kohtuistungil antud seletuse kohaselt on poolte kooselu lõppenud alates 07.07.1996 ja abieluliste suhete taastamine ei ole võimalik, mistõttu on abielu jätkamine muutunud võimatuks. Kostja on ka nõus, et abielusuhted lõppesid peaaegu 10 aastat tagasi, abielusuhete taastamine ega jätkamine on ilmselt võimatu. Kostja palub ka lahutada poolte abielu.

Kohus on seisukohal, et tingimustes, kus üks abielupooltest soovib abielu lahutada ja teine pool ei vaidle sellele vastu, pooled elavad erinevates elukohtades rohkem kui 10 aastat ja ei tunne huvi teineteise vastu, on abielu jätkamine võimatu ning abielu tuleb lahutada.

Pärast abielu lahutamist palus hageja jätta talle perekonnanimi G. Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu

Tsiviilasi nr 2-06-10562

3(3) säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 järgi taastatav perekonnanimi võib olla kas lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kuna hageja soovib jätta endale abielu ajal kantud perekonnanimi, siis säilitatakse tal perekonnanimi G.

MENETLUSKULUD

Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 1000 krooni ja palus selle välja mõistmist kostjalt.

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.

Tamara Šabarova Kohtunik