2-05-21186/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja
Legislator summary
AI generatedSisse nõuda N…B… riigituludesse riigilõiv 700 (seitsesada) krooni, mis tuleb tasuma Rahandusministeeriumi kontodele (registrikood 70000272) pangakonto Hansapangas 221023778606 või pangakonto SEB Eesti Ühispangas 10220034796011, viitenumber: 2900072136, selgitus: riigilõiv tsiviil asjas nr 2-05-21186.
Legislator headnote
AI generated2-05-21186/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 kohaselt loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohtuasja number 2-05-21186 Otsuse tegemise aeg ja koht
10. november 2006, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Kohtuasi T… B… hagi N… B… vastu elatise suurendamise nõudes. Menetlusosalised Hageja: T… B… (ik …) Kostja: N… B… (ik …) Kohtuistungi toimumise aeg
09. november 2006 Istungil osalenud isikud Hageja: T… B… Kostja: N…i B.. Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Jekaterina Jakovleva Resolutsioon
1. Rahuldada T…B… hagi.
2. Muuta Narva Linnakohtu 01.03.2004.a. kohtuotsusega väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista N.. B… Tatjana Bolšakova kasuks alates 29.11.2005.a elatusraha 1550 (üks tuhat viissada viiskümmend) krooni igakuiselt, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, ….a. sündinud tütar K.. B.. ülalpidamiseks tütre täisealiseks saamiseni.
Menetluskulude jaotus
1. Sisse nõuda N…B… riigituludesse riigilõiv 700 (seitsesada) krooni, mis tuleb tasuma Rahandusministeeriumi kontodele
(registrikood 70000272) pangakonto Hansapangas 221023778606 või pangakonto SEB Eesti Ühispangas 10220034796011, viitenumber: 2900072136, selgitus: riigilõiv tsiviil asjas nr 2-05-21186.
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 10. novembril 2006.a kell 16.00 Virumaakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.
Hageja nõue ja põhjendused Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on Narva Linnakohtu 01.03.2004.a otsusega mõisteti kostjalt välja hageja kasuks tütre K… B…, sünd. ….a ülalpidamiseks 620 krooni igakuiselt kuid mitte vähem kui ¼ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 12.08.2019.a.. Hageja ülalpidamisel on tütar. Kostja ei toeta materiaalselt. Lapsele kulud kuus: lasteaed 450 krooni, toit 600 krooni, ride 350 krooni ja huvide ringile käimine 150 krooni.
Hageja palub suurendada elatise suurust tütre ülalpidamiseks kuni 1550 krooni igakuiselt.
Kohtuistungil hageja jäi oma nõude juurde.
Kostja vastus
Kostja ei esitanud kohtule kirjaliku vastust.
Kohtuistungil kostja tunnistas hagi täielikult. Ta selgitas, et on nõus maksta hageja kasuks elatise tütre ülalpidamiseks summas 1550 krooni.
Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil on protokollitud.
Kohtu seisukoht
Kohus, ära kuulanud poole seletused ja uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
Vastavalt TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 kohaselt loeb kohus tõendiks ka poole seletuse.
Perekonnaseaduse (edaspidi: PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed (PkS § 49). Vastavalt PkS § 50 lõikele 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).
PkS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse huvidest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (jõust. 14.05.2004). Alates 01.01.2005.a. on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraks 2690 krooni, seega ½ on 1345 krooni. Alates 01.01.2006.a on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni, seega igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui 1500 krooni. Tegemist on miinimum elatisega. Vastavalt Perekonnaseaduse § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
Elatise väljamõistmisest on muutunud vanemate varalised seisundid ja ka lapse vajadused.
Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist.
Kohus leiab, et K… vajadused on tõendatud hageja seletustega, mida kinnitab ja toetab ka kostja. Kostja võttis hagi õigeks. Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitati. Vastavalt TsMS § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seetõttu on hageja nõue elatise suuruse suurendamiseks on põhjendatud.
Kohus arvestab sellega, et lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulusid elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise. Sellest põhimõttest lähtudes peavad mõlemad vanemad ka oma elu korraldama selliselt (ka lahus elavad vanemad),et lapse huvid oleksid maksimaalselt kaitstud. Laps elab hageja juures.
Kohus märgib veel, et perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise välja mõistmisel lähtuda lapse huvidest. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
Menetluskulud
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatakse hageja elatise nõudmise hagis. Seejuures TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 48 lg 1 p 6 määrsatakse hagihind elatise suurendamise või väendamise nõudes summaga, mille võrra maksed suurenevad või vähenevad, kuid mitte enam kui aasta eest. Antud asjas on hagihind 9600 krooni ja riigilõiv antud summast vastavalt Riigilõivuseaduse §
37 lg 1 ja lisale nr 2 on 700 krooni, seetõttu tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõiv
700 krooni.
Natalja Losevtsova Kohtunik