2-06-12015/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Resolutsioon AS EMT hagi rahuldada osaliselt.

Välja mõista I L`ult AS EMT kasuks võlgnevus koos viivisega kokku 10 658 (kümme tuhat kuussada viiskümmend kaheksa) krooni 97 senti.

Ülejäänud osas, s.o. viivise 3552,96 krooni nõudes, jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskuludest kostja kanda 100% ulatuses hagi esitamisel tasutud riigilõivukulud ning õigusabikulud 17% ulatuses hagi rahuldatud osast.

Kohtuotsus on tehtud avalikult teatavaks 16. novembril 2006 kell 16.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

Kohtuasja number 2-06-12015 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. novembril 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi AS EMT hagi I L´u vastu 14 211,93 krooni nõudes. Menetluse staatus Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

AS EMT (RK xxx, asukoht: xxx)

R R (volikirja alusel)

I L (IK xxx, elukoht: xxx)

ASJAOLUD

1. Hageja esitas kohtusse hagi kostja vastu võlgnevuse 7105,97 krooni ja viiviste 7105,96 krooni nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud liitumisleping, mille alusel osutati kostjale teleteenust. Pooled on sõlminud 11.02.2004 ning 11.12.2003 mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu. Kostja lepingust tulenevaid nõudeid täitnud ei ole ning võlgneb hagejale hagiavalduse esitamisel 710,97 krooni. Hageja on arvestanud vastavalt VÕS § 113 kostjale viivist, mis moodustab 7105,96 krooni. Hageja palub rahuldada hagi ning välja mõista võlgnevuse. Samuti palub hageja kohtul esitada menetluskulude jaotus.

KOSTJA VASTUS

2. Kostja oma vastuses hagile vastuväiteid ei esitanud. Vastuse kohaselt on kostja üle kahe aasta töötu olnud. Tema sissetulekus on töövõimetuspension summas 1600 krooni.

ASJA KÄIK

3. Kohus määras, et lahendab asja kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele avalduste ja dokumentide esitamiseks tähtaja.

4. Kostja esitas 28.08.2006.a kohtule avalduse, mille kohaselt ta on töövõimetuspensionär ning kasvatab üksi kooliskäivat last. Pere sissetulek moodustab veidi üle 1600 krooni. Kostja on suuteline kuus tasuma võlgnevust 150-200 krooni kaupa. Kostja loodab, et kohus võtab tema tervislikku seisundit arvesse.

5. Kostja esitas 18.10.2006.a kohtule avalduse, milles palub kohtul arvestada tema rahalist ja tervislikku seisundit ning vähendada võlgnevuse viivist. Samuti soovin kostja paindlikku maksegraafikut.

6. Hageja kohtule kirjalikult seisukohta kostja avalduste osas esitanud ei ole.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja poolt esitatud vastuse ja avaldustega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilasja on vastavalt TsMS § 403 lg 1 võimalik lahendada kirjalikus menetluses.

8. Kohus tuvastas, et poolte vahel on sõlmitud liitumisleping /tl. 7-10/, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Hageja on 11. veebruaril 2004 sõlminud kostjaga kaks mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingut /tl. 11-16/, millede kohaselt hageja müüs kostjale mobiiltelefonid NOKIA 1100 ja NOKIA 3100 ning kostja kohustus tasuma antud kauba eest osade kaupa. Samuti on hageja 11. 12.2003 sõlminud kostjaga kaks mobiiltelefoni järelmaksu müügilepingut /tl. 17-22/, millede kohaselt hageja müüs kostjale kaks mobiiltelefoni NOKIA 1100 ning kostja kohustus tasuma antud kauba eest osade kaupa Hageja poolt on kostjale saadetud arved /tl. 24- 28/, kus on välja toodud nii kõnede eristus ning järelmaks. Kostjale on edastatud võlanõue /tl. 23/, mille hoiatatakse, et võlgnevuse tasumata jätmisel on neil õigus pöörduda kohtusse.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 kohaselt leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma; lg 2 leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

10. Kooskõlas VÕS § 76 lg 1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; lg 2 kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.

11. Vastavalt VÕS § 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

12. VÕS § 101 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

13. Kohus leiab, et liitumislepingutega, mobiiltelefoni järelmaksu müügilepinguga, võlanõudega, kostjale saadetud arvetega, hagejapoolsete seletustega ning kostjapoolsete vastustega on tõendatud kostja võlgnevus hageja ees summas 7105,97 krooni. Kohus rahuldab hagi põhivõlgnevuse osas ja mõistab võlgnevuse summa kostjalt välja.

14. Kooskõlas VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

15. VÕS § 113 lg 8 kohaselt viivisemaksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-is 162 sätestatule. VÕS § 162 lg1 kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoole majanduslikku seisundit.

16. Hageja taotleb kostjalt viivise 7105,96 krooni väljamõistmist.

17. Kostja viivise nõudele vastuväiteid esitanud ei ole, kuid on taotlenud viivise vähendamist põhjendusel, et ta on töövõimetuspensionär ja kasvatab üksi kooliealist last. Toimiku kirjalike materjalide kohaselt on I L´ule alates 14.11.2005.a määratud töövõime kaotuse protsendiks 60%.

18. Kohus, arvesse võtnud, et kostja on töövõimetu ning tema ülalpidamisel on alaeline poeg, leiab, et kostja ei ole oma majanduslikust seisundist tulenevalt ilmselt võimeline hageja poolt nõutavas summas viivist tasuma ning seetõttu on mõistlik ja õiglane viivise summa 3553 krooni ning 3552,96 krooni ulatuses on võimalik viivist vähendada.

19. Eeltoodust lähtudes kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus koos viivisega kokku 10658,97 ( 7105,97 + 3553) krooni. Ülejäänud osas, s.o. viivise 3552,96 krooni nõudes, kuulub hagi rahuldamata jätmisele.

20. Kohtu pädevusse ei kuulu maksegraafiku koostamine. Kohus selgitab menetlusosalistele, et menetlusosalistel on võimalus kokku leppida kohtuotsuse (võla tasumise) täitmises maksegraafiku (osamaksete) alusel. Üldjuhul on teenuste osutajad makseprobleemidega võlgnikele selles osas vastu tulnud.

Menetluskulude jaotus

21. Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

22. Lähtuvalt TsMS §-ist 162 lg1 leiab kohus, et asjas esinenud hageja menetluskuludest kuuluvad kostja poolt tasumisele täies ulatuses riigilõiv ning õigusabikulud 17% ulatuses hagi rahuldatud osalt.

23. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 3 ,§ 403, § 404, § 442, § 632 rahuldab kohus hagi osaliselt.

Helgi Vinni Kohtunik: