2-06-9354/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-06-9354

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht 17.november 2006.a, Tallinn, Liivalaia kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-9354 Tsiviilasi TL avaldus RL eestkoste määramiseks Menetlustoiming Eestkostja määramine Kohtuistungi toimumise aeg 17.november 2006.a., Liivalaia kohtumaja Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: TL Avaldaja esindaja: TKV Puudutatud isik: MR Puudutatud isik RL Puudutatud isiku RL esindaja vandeadvokaat TMH Puudutatud isik M-LL

RESOLUTSIOON

1. Määrata MR alaealise RL’i eestkostjaks.

2. Eestkostja MR on kohustatud hoolitsema eestkostetava RLi ja tema ülalpidamise eest, kaitsma alaealise seadusliku esindajana eeskostetava isiklikke ja varalisi huvisid ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest.

3. Määrus täidetakse viivitamata.

Edasikaebamise kord

Eestkostja määramise peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu.

Avalduse asjaolud

TL esitas Harju Maakohtule avalduse eestkostja määramiseks alaealisele RLile. Avalduse kohaselt sündis R. L M-LL vallaslapsena. M-LL viibib alates välismaal ning ei tegele oma poja faktilise hooldamise ja kasvatamisega. M. –L. L on jätnud oma poja erinevate võõraste inimeste juurde. Alates on RL oma emapoolse vanaema MR faktilisel hooldusel ja kasvatamisel, kes on avaldanud soovi hakata lapse eestkostjaks. Tallinna linn taotleb määrata MR alaealise RLi eestkostjaks.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Avaldaja esindaja jäi esitatud avalduse juurde ja palus selle rahuldada.

Puudutatud isiku RLi esindaja adv TMH leidis, et eestkoste määramine on alaealise huvides ja toetas avaldust. Esindaja sõnul on lapsel juures kõik vajalikud tingimused, laps on hooldatud, emast eraldi kasvamine ei ole tema arengut mõjutanud. Esindaja leidis, et MR on eestkostjaks sobiv isik.

Puudutatud isik MR kinnitas soovi hakata RLi eestkostjaks ja palus avalduse rahuldada.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtul ei ole õnnestunud puudutatud isikule M-LL kätte toimetada menetlusdokumente. Rahvastikuregistris on puudutatud isiku elukohaks registreeritud . Tegelikult M-LL seal ei ela. M- LL ema MR avalduse kohaselt ei tea ta alates .a. tegelikku asukohta. Ka M-LL registreeritud elukoha järgsel Kesklinna Politseiosakonnal ei ole tema tegelik elukoht ja viibimiskoht teada. Eesti Haigekassa andmetel on M-LL , töökoha kohta andmed puuduvad. Sellele aadressile saadetud menetlusdokumendid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel. IPR P , kellelt kohus seejärel palus abi menetlusdokumentide kättetoimetamiseks, teatas kohtule, et M-LL ei ela ülalnäidatud aadressil . Nimetatud aadressil elavale isikule ega RP ei ole M-L L tegelik eluvõi viibimiskoht teada.

Alaealise RLi esindaja kohtuistungil taotles lahendada asi M-LL osavõtuta. Esindaja leidis, et eestkostja määramine on lapse huvides ja ei riku puudutatud isiku, lapse ema M-LL õigusi. M-LL on eestkoste määramisest teadasaamisel õigus pöörduda eestkoste lõpetamiseks kohtu poole. Kohus vaatas avalduse läbi puudutatud isiku M-LL osavõtuta.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab alaealisele isikule eestkostja määramise hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg

5 alusel kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Tulenevalt TsMS § 478 lg 1 ja § 577 lg 1 sätetest kohus määrab alaealisele eestkostja määrusega.

Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 2 alusel eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, teadmata kadunud või piiratud teovõimega või kelle vanematelt on vanema õigused ära võetud, lg 3 kohaselt võidakse eestkoste seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. Vastavalt PkS §-s 93 sätestatule eeskoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkoste asutus. PkS § 95 kohaselt eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjaliku nõusolekul.

Kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud asjas kogutud tõenditega, kohus leiab, et TLKV avaldus on põhjendatud ja rahuldab selle. Avaldusele lisatud dokumentaalsetest tõenditest ja menetlusosaliste seletustest nähtuvalt RLi ema asukoha kohta andmed puuduvad. sõitis M-LL koos poja RL iga kolmeks päevaks M-LLoli andnud poja võõrale isikule hoida, kes viis lapse osakonda, kust laps suunati turvakodusse. alates elab RL MR juures. Isa RLil ei ole. Eeltoodu alusel kohus leiab, et RL on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest ning tema kasvatamiseks, samuti tema isiklike ning varaliste huvide kaitseks on vaja seada tema üle eestkoste.

MRon andnud kirjaliku nõusoleku enda määramiseks RLi eestkostjaks. TLKV eestkosteasutusena toetab MR määramist RLi eestkostjaks. Maie R tööandja OÜ iseloomustab M. R kui tublit, kohusetruud ja abivalmis kolleegi, kes täidab oma tööülesandeid hästi ja on hea suhtleja. Samuti toetas M. R eestkostjaks määramist alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja. Eeltoodu alusel kohus leiab, et MRon alaealise RLi eestkostjaks sobiv isik.

TsMS § 478 lg 3 kohaselt määrus kuulub viivitamatult täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Heli Käpp Kohtunik