Legislator Case Law & Legislation
2-06-2785/3 AI generated

2-06-2785/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-06-2785/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

M.M hagi O.M vastu elatise suurendamise nõudes rahuldada täies ulatuses. Suurendada Narva Linnakohtu 21.04.1999 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1182/99 väljamõistetud elatise suurust ning alates 09.02.2006 mõista O.M-lt välja M.M kasuks elatis tütre O.M ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o 29.04.2006

Legislator headnote

AI generated

2-06-2785/3 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

VIRU MAAKOHUS Hagi õigeksvõtmisel põhinev K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-06-2785 Otsuse tegemise kuupäev ja koht

13. november 2006, Narva Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi M.M hagi O.M vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M.M Hageja volitatud esindaja Ljudmila Bogdanova Kostja O.M Menetluse liik Hagimenetlus Asja läbivaatamise kuupäev ja viis

13. november 2006, avalik kohtuistung Istungil viibinud isikud Istungisekretär Jelena Moskaljova Istungil osalenud isikud Hageja; hageja volitatud esindaja; kostja Resolutsioon

1. M.M hagi O.M vastu elatise suurendamise nõudes rahuldada täies ulatuses.

2. Suurendada Narva Linnakohtu 21.04.1999 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-1182/99 väljamõistetud elatise suurust ning alates 09.02.2006 mõista O.M-lt välja M.M kasuks elatis tütre O.M ülalpidamiseks igakuise elatusrahana summas 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o 29.04.2006

3. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas tunnistada viivitamata täidetavaks tagatiseta. Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-2785 kannab O.M.

2. Mõista O.M-lt riigituludesse välja riigilõiv

650 /kuussada viiskümmend/ krooni. Anda O.M-le tähtaeg riigilõivu tasumiseks Rahandusministeeriumi /registrikood 70000272/ kontole nr 221023778606 Hansapangas või kontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, mõlema konto viitenumber on 2900072136 - 15 päeva arvates kohtuotsuse jõustumisest. Riigilõivu tasumist tõendaval dokumendil tuleb märkida kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu vabatahtliku tasumise korral tuleb riigilõivu tasumist tõendav dokument esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale ei või esitada apellatsioonkaebust, kuna pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest

Tsiviilasi nr 2-06-2785

2(3) kohtule tehtud avalduses loobunud.

KOHTU ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud ja kuulub seega rahuldamisele täies ulatuses.

Kohus peab võimalikuks rahuldada hagi kooskõlas TsMS § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud ja on tõendatud hagis esitatud asjaoludega ja juurde lisatud dokumentaalsete tõenditega ning kostja on hagi õigeks võtnud. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kirjeldava osa kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Hagi on tõendatud tsiviilasja kirjalike tõenditega ning on õiguslikult põhjendatud Perekonnaseaduse (PKS) §-dega 60 lg 1, 61 lg 1-4, 70 lg 1.

PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt PKS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vastavalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Alates 01.01.2006 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 3000 krooni, pool sellest moodustab 1500 krooni. PKS § 70 lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.

Kuna kostja ei täitnud lapse ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt (seaduses ettenähtud miinimummääras), tuleb hagi rahuldada täies ulatuses ning suurendada varem väljamõistetud elatise suurust.

TsMS 468 lg 1 sätestab, et kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.

MENETLUSKULUD

Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab O.M, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus selgitab hagejale, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. TsMS § 190 lg 2 alusel riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. TsMS § 123 kohaselt

Tsiviilasi nr 2-06-2785

3(3) tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Vastavalt TsMS § 129 lg 2 seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Vastavalt TsMS § 139 lg 3 riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Seega moodustab tsiviilasja hind käesolevas asjas 13500 krooni ((1500 krooni-600 krooni * 9 kuud) ning riigilõivu suurus antud summalt vastavalt RLS § 37 lg 1 ning lisale nr 2 (alates 01.01.2006 kehtivad määrad) – 650 krooni, seepärast tuleb kostjalt mõista riigituludesse välja riigilõiv 650 krooni.

Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 444, 468 lg 1 p 1,

630 lg 2.

Tamara Šabarova Kohtunik