2-05-1723/3 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-05-1723 Otsuse tegemise aeg ja koht 13. november 2006. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg 24. oktoober 2006. a Kohtuasi N.B. hagi O.F. vastu elatise nõudes Menetlusosalised Hageja:

Hageja nõustaja:

Kostja: N. B. (isikukood xxx; elukoht: xxx)

A.V. (isikukood xxx)

O.F. (sündinud xxx a; elukoht: xxx)

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Välja mõista kostjalt O.F. hageja N.B. kasuks elatis alates 06. maist 2005. a alaealise tütre A.F. (isikukood xxx) ülalpidamiseks kuni A.F. täisealisuseni s.o. kuni xxx a igakuise elatusrahana 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) Eesti krooni (EEK) ning alates 06. maist 2005. a alaealise tütre A.F. (isikukood xxx) ülalpidamiseks kuni A. F. täisealisuseni s.o. kuni xxx. a igakuise elatusrahana 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) Eesti krooni (EEK) või kuni vanema varalise seisu või laste vajaduste muutumiseni.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

2 Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Asjaolud

1. O.F. on alaealiste laste, xxxa sündinud A.F. ja xxx a sündinud A. F., ema. Laste isa on A.F.

2. A.F. on 15. aastane ja A. F. on 14. aastane.

3. O.F. ja tema abikaasa ja laste isa A. F. lahkusid Eesti Vabariigist 1993. aastal Vene Föderatsiooni.

4. Eesti Vabariigi Kohtla-Järve Linnakohtu 17. veebruari 1998. a kohtuotsusega (tsiviilasja number 2-39/1998) määrati laste eestkostjaks nende vanaema N.B. Kohtuotsuse kohaselt kasvatab laste vanaema oma lapselapsi, laste vanemad ei ela Eestis. Avaldaja N. B. eestkoste seadmise avalduse kohaselt sõitsid laste vanemad aastaid tagasi Venemaale Jakuutiasse tööle ega kavatse Eestisse naasta, avaldaja kasvatab oma lapselapsi. Kohus lähtus Eesti Vabariigis kehtiva Perekonnaseaduse §-st 92 lg 3, mille kohaselt eestkoste võidakse seada lapse üle, kes mingitel põhjustel on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest.

II Hagiavalduse sisu

5. 06. mail 2005. a esitas hageja (A.F. ja A.Fa. eestkostja N.B.) kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise väljamõistmiseks lastele. Hagiavalduse kohaselt jätsid laste vanemad O. F. ja A.F. 1993. aastal lapsed elama hageja juurde ning sõitsid ise elama Venemaale. Peale Eestist lahkumist lapsed vanematega kohtunud ei ole. Vanemad lapsi materiaalselt ei abista. Hageja on kohtu poolt määratud lastelaste eestkostjaks. Hageja saab pensioni ning riigilt eestkostja toetust, sellest rahast ei jätku lastelaste ülalpidamiseks. Hageja taotleb kostjalt O. F. elatise väljamõistmist 2 500 Eesti krooni.

III Kostja vastus

6. Kostjale toimetati hagimaterjalid kätte Vene Föderatsiooni kompetentse kohtu kaudu. Viru Maakohtu õigusabi taotluse alusel kuulati kostja ära Vene Föderatsiooni kohtus 14. juunil 2006. a.

7. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja teatas, et ta soovib perekonda taasühendada, nimelt võtta oma lapsed A. ja A. oma perekonda (kostja, laste isa ja laste vend) tagasi. Kostja on soovinud kõik aastad, mil lapsed on elanud koos hagejaga, kasvatada oma tütreid ise. Selleks on kostja pöördunud erinevate riiklike institutsioonide poole. Kohtuotsusest eestkoste määramise kohta sai kostja teada alles 2002-2003. aastal. Kostja on oma lapsi materiaalselt abistanud. Hageja nõudis kostjalt raha ning on perekonna taasühendamise vastu. Kostjal on kavatsus tulla tagasi Eestisse, et oma lapsi ise kasvatada.

3 8. Kohtule saadetud taotluses märgib kostja, et hageja on kõikvõimalike mooduseid kasutades takistanud kostjal oma lastega suhelda, on lapsi kostja vastu negatiivselt häälestanud ning on huvitatud vaid materiaalsest tulust.

IV Kohtuistung

9. Hageja jäi nõude juurde ja taotles, et kohus mõistaks kostjalt kahe alaealise lapse ülalpidamiseks välja elatise summas kokku 2 500 krooni. Hageja selgitas, et ta on juba 13 aastat kostja lapsi ja oma lapselapsi kasvatanud ning elatis on vajalik laste ülalpidamiseks, mitte hagejale endale. Kostja arvab vääralt, et elatusraha on vajalik hagejale hageja enda kulude katmiseks.

10. Kostja kohtuistungil ei osalenud.

V Kohtu põhjendused

11. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud.

12. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel on 26. jaanuaril 1993. a alla kirjutatud leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades. Nimetatud lepingu artikli 30 kohaselt määratakse vanemate ja laste õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil neil on ühine elukoht, kui üks vanem ja lapsed elavad teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik laps on.

13. Rahvastikuregistri andmebaasi andmete kohaselt on A.F. ja A. F. kodakondsus määratlemata.

14. Ülalpidamiskohustustele kohaldatava õiguse 1973. aasta 2. oktoobri Haagi konventsiooni artikkel 1 sätestab, et konventsiooni kohaldatakse perekonnaja abielusuhetest ning sugulusest ja hõimlusest tulenevatele ülalpidamiskohustustele ning artikkel 4 sätestab, et artiklis 1 nimetatud ülalpidamiskohustustele kohaldatakse ülalpidamise saamiseks õigustatud isiku alalise elukoha riigi õigust.

15. Eesti Vabariigis kehtiva Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 11 kohaselt, kui rahvusvahelise eraõiguse seadust tuleb kohaldada kodakondsuseta isikutele või isikutele, kelle kodakondsust ei ole võimalik kindlaks teha, arvestatakse kodakondsuse asemel isiku elukohta. Sama seaduse § 61 sätestab, et perekonnasuhetest tulenevatele ülalpidamiskohustustele kohaldatakse ülalpidamiskohustustele kohaldatava õiguse 1973. aasta 2. oktoobri Haagi konventsiooni ning § 65 sätestab, et vanema ja lapse vahelistele perekonnaõiguslikele suhetele kohaldatakse lapse elukohariigi õigust.

16. Eesti Vabariigis reguleerib vanemate ja laste vahelisi õigussuhteid, sealhulgas ülalpidamist perekonnas, 12. oktoobril 1994. a vastu võetud Perekonnaseadus (edaspidi PkS).

17. PkS § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda.

4

18. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).

19. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2).

20. PkS § 61 lg 1 järgi, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud.

21. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on alaealiste A.F. ja A.F. ema. Lapsed elavad koos vanaema N.B., kes määrati laste eestkostjaks seetõttu, et lapsed jäid vanemate Eestist lahkumise tõttu 1993. aastal vanemliku hoolitsuseta.

22. Hageja taotleb hagis elatise väljamõistmist alla seadusega sätestatud miinimumsummas (PkS § 61 lg 4), mis alates 01.01.2005. a on pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2005. aastal oli kuupalga alammäär on 2 690 krooni, millest ½ on 1 345 krooni) ja alates 01.01.2006. a on 1 500 krooni (2006. aasta kuupalga alammäär on 3 000 krooni). Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (PkS § 61 lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud. Hageja ei soovinud esitada nõuet elatise seadusega sätestatud miinimumi või sellest suuremas ulatuses. PkS § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis.

23. Eesti Vabariigi Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kuivõrd hageja nõuab elatist alla miinimummäära, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust.

24. Kostja poolt viidatud asjaolud, et ta soovib perekonda taasühendada ning kostja teeb takistusi lastega suhtlemisel, ei ole sellisteks alusteks, mis annaksid aluse hagi rahuldamata jätmiseks. Sellised lahkarvamused laste eestkostja ja laste vanema vahel tuleb lahendada osapoolte vahel, ilma et see mõjutaks laste materiaalset heaolu ja õigusi saada seadusega ette nähtud elatist. Lapse vanemal on lisaks lapse materiaalsele ülalpidamiskohustusele kohustus teha kõik endast olenev selleks, et lapsed üles kasvatada ja neid arendada, mitte jätta lapsi hooletusse. Kui vanem ei maksa elatist regulaarselt ja piisavalt, on see ülalpidamiskohustuse rikkumine. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks, arenguks ja õpinguteks vajaliku ülalpidamise.

VI Kohtu selgitused

5 25. Elatis kuulub väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest s.o alates 06. maist 2005. a PkS § 70 lg 1 alusel, mille kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust.

26. PkS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

27. Kostja poolt kuulub tasumisele elatis perioodil maist 2005. a kuni oktoobrini 2006. a kogusummas 45 000 krooni, alates 2006. a novembrist kuulub tasumisele igas kalendrikuus 2 500 krooni.

28. Kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks Vene Föderatsioonis peab sissenõudja (hageja) esitama pärast kohtuotsuse jõustumist kohtule vastava avalduse (Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni õigusabilepingu artiklid 50 kuni 52)

Kohtunik