2-06-8057/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedPoolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Jätta MS´i perekonnanimeks pärast abielu lahutamist S . Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul Perekonnaseisuosakonnale, kus abielu on registreeritud.
Legislator headnote
AI generated2-06-8057/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu poolt .a., kanne nr Kooselust kostjaga on sündinud kaks last: G sünd. ja L sünd. a. elavad hageja lõppesid pooltel abielusuhted, sellest ajast pooled elavad eraldi teineteisest. Hageja on seisukohal, et pooltevaheline abielu jätkamine on võimatu.. Kostja seisukoht Kostja .a. toimunud kohtuistungil abielulahutusega nõus. Abielu taastada ei soovi. Hageja seisukoht Hageja jäi kohtuistungil haginõude juurde. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
Full text
2-06-8057
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht
17.11. 2006.a Tallinn Tsiviilasja number 2-06-8057 Tsiviilasi
Menetlustoiming MS hagiavaldus AS vastu abielulahutuse ja elatise nõudes.
kohtuistung 19.10.2006 Menetlusosalised Hageja: MS Hageja esindaja: LB Kostja: AS Kohtuistungil osalejad Hageja: MS Hageja esindaja: LB Kostja: AS RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada.
Lahutada MS ja AS abielu, mis registreeriti a. kandega nr .
Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast arvates. Jätta MS´i perekonnanimeks pärast abielu lahutamist S .
Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul Perekonnaseisuosakonnale, kus abielu on registreeritud.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o . .a.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt registreeriti poolte abielu poolt .a., kanne nr Kooselust kostjaga on sündinud kaks last: G sünd. ja L sünd. a. elavad hageja lõppesid pooltel abielusuhted, sellest ajast pooled elavad eraldi teineteisest. Hageja on seisukohal, et pooltevaheline abielu jätkamine on võimatu.. Kostja seisukoht Kostja .a. toimunud kohtuistungil abielulahutusega nõus. Abielu taastada ei soovi. Hageja seisukoht Hageja jäi kohtuistungil haginõude juurde. Kohtu põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus lahendab elatisenõude määrusega, kuna pooled on esitanud kohtuistungil kompromissi. Kohus kuulanud ära poolte seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt perekonnaseadusele (PKS) § 29 lg-le 1 kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. PKS § 29 lg 2 kohaselt lahutatakse abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.
Asjas leidis tõendamist, et pooltel abielu jätkata pole võimalik, sest hageja peab võimatuks abielu jätkamist kostjaga. Kostjal vastuväiteid abielulahutusele ei ole. Kohus leiab, et hageja nõue abielu lahutamiseks on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. PKS § 30 p 3 kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus – kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1 rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks. Kostja oli haginõudega nõus, vastuväiteid ei ole.
Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude nõuet hageja ei esitanud. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Lukiina Vismann Kohtunik