Legislator Case Law & Legislation
2-06-9043/6 AI generated

2-06-9043/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-06-9043/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-06-9043

Legislator headnote

AI generated

2-06-9043/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 2-06-9043

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-06-9043

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.november 2006.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-9043

Tsiviilasi T S hagi J S vastu ühisvara jagamise nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA T S , isikukood xxxx, elukoht xxxx, esindaja Monica Vels, Rakvere Tallinna 15.

KOSTJA J S , isikukood xxxx, elukoht xxxx.

Kohtuistungi toimumise aeg 01.11 2006.

RESOLUTSIOON

hagi rahuldada

Jagada poolte ühisvara: tunnistada T S omandiks: 1) ½ registriossa nr. xxxx kantud xxxx, asuvast xxxx kinnistust; 2) ½ registriossa nr.xxxx kantud xxxx asuvast xxxx kinnistust ja 3) ½ reg.ossa nr.xxxx kantud xxxx asuvast xxxx kinnistust.

Menetluskulude jaotus. J S kanda jäävad hageja kulud hagi esitamisel tasutud riigilõivu osas 25 % ulatuses. J S kanda jäävad hageja võimalikud muud menetluskulud, v.a. kulud õigusabile, 25 % ulatuses. T S kulud õigusabile jäävad hageja enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättettoimetamisele järgnevast päevast arvates Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul.

Hageja nõuded

Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu lahutatud 17.04.2006. Kohtuotsus ei ole tänaseks veel jõustunud.

Abielu kestel on omandatud vara, mida hageja soovib jagada: xxxx külas asub xxxx kinnistu, mille väärtuse eksperthinnangu kohaselt on 1 500 000 krooni; xxxx asub xxxx kinnistu, mille väärtus eksperthinnangu järgi on

1 200 000 krooni ja xxxx asub xxxxkinnistu, mille väärtus eksperthinnangu kohaselt on 360 000 krooni. Hageja soovib enda omanikuks tunnistamist pooles ulatuses igast nimetatud kinnistust. Samuti on hagis esitatud taotlus jagada ühisvarana kostja pangakonto, kuhu on laekunud eelnimetatud kinnistutelt mahavõetud metsamaterjali müügist saadud tulu. Menetluse käigus hageja loobus pangakonto ühisvarana jagamise nõudest.

Kostja vastuväited

Kostja oma kirjalikus vastuses hagile ja suuliselt istungil hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hagis puudub selgelt väljendatud nõue, esitades küll nõude abieluühisvara jagamiseks, kuid soovides sisuliselt omandiõiguse tunnistamist. Samuti leiab kostja, et kuna hageja võõrandas 2005.a. Hansapanga aktsiaid, mis olid abielu ühisvara, siis taotleb kostja ka selle raha jagamist.. Kinnistute jagamise suhtes leiab, et ta ei saa sellega nõustuda, kuna neid pole tehniliselt võimalik jagada. Kostja väidab ka, et siis tuleks jagada kõik muu vara, kuid möönab, et vastavat nõuet pole ta esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 14 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.

Perekonnaseaduse § 18 lg.1 kohaselt abikasaade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda.

PerekS § 18 lg.5 kohaselt vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel

PerekS § 19 lg.3 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varalise õiguste ja kohustustena.

Kohus on tuvastanud, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et jagatava varana nimetatud kinnistud on abielu ühisvara ja ei ole vaidlust ka kinnistute väärtuse osas.

Kostja vastuväited hagile põhinevad suures osas selles, et tema meelest ei saa tehniliselt, maakorralduslikult kinnistuid pooleks jagada. Kohus leiab, et see iseenesest ei saa olla takistuseks jagada kinnistud kaaosmandi osana, nagu hageja on soovinud. Asjaolu, kas hiljem järgneb sellele poolte taotlusel eraldi kinnistute moodustamine, ei sega käesoleva nõude lahendamist.

Kostja ei ole esitanud väidet, et hagejal puuduks õigus saada poolt osa jagatavast varast.

Kostja soov jagada ka muud vara, ei ole väljendamist leidnud kohtusse esitatava nõude näol. Kuni kohtumenetluses on nõue üksnes kinnistute kui ühisvara jagamiseks, ei saa teha lahendit ka muu võimaliku vara osas. Kostja on teadvustanud, et tal on säilinud õigus esitada edaspidi ka muu vara jagamise suhtes hagiavaldust

Hageja soovib oma menetluskulude hüvitamist kostja poolt.

TsMS § 102 lg.1 p.4 kohaselt on ühisvara jagamise hagi abieluasi.

TsMS § 164 lg.1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

TsMS § 164 lg.2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane.

Kohus leiab, et ei ole õiglane jätta kõik menetluskulud hageja kanda, kuid ei ole õiglane ka kostja koormamine kõigi hageja poolt kantud menetluskulude tasumise kohustusega, sest menetluse käigus avaldatud asjaolude

kohaselt ei ole kostjal sellised sissetulekuid, mis võimaldaks tal hageja menetluskulusid tasuda. Sissetulekute vähesuse motiivil on kostja loobunud ka esindaja kasutamisest menetluses.

Kohus leiab, et õiglane on jagada menetluskulud selliselt, et kostja kanda jäävad 25 % ulatuses hageja poolt kantud kulud hagi esitamisel tasutud riigilõivu osas. Hageja kulud õigusabile jäävad täielikult tema enda kanda. Võimalikud muud menetluskulud jäävad kostja kanda 25% ulatuses.

TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 173 lg.3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 435 lg.1 kohaselt kohus teeb otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõplikult lahendi tegemiseks valmis

TsMS § 452 lg.1 kohastel kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu.

Kohtunik

/allkiri/

M.Leimann Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 02. juulil 2007.a Viru Ringkonnakohtu kohtuotsusega, kusjuures Viru Ringkonnakohus 28.05.2007.a otsustas:

Tühistada Viru Maakohtu 15.11.2006 otsus tsiviilasjas nr.2-06-9043 menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega kummagi poole esimese astme kohtu menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Jätta apellatsioonimenetluse kulud T S kanda.

Nooremreferent

I.Golubev