2-06-5816/2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine 09. november 2006 Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-06-5816 Julianuse Inkasso Agentuur AS versus FIE S.A. Hagi ese võlgnevuse 11 700 krooni ja viiviste 11 700 krooni väljamõistmiseks Asja lahendamine kohtuistungil 01. novembril 2006 Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Hageja Julianuse Inkasso Agentuur AS ( aadress Jõe tn 3, 10151 Tallinn) Hageja esindaja Tarvo Ilves Kostja FIE S.A.

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtus tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 434, tegi kohus otsustused. Otsustused hagis 1. Rahuldada Julianuse Inkasso Agentuur AS hagi FIE S.A. vastu ja välja mõista 23 400 (kakskümmend kolm tuhat nelisada) krooni Julianuse Inkasso Agentuur AS kasuks. Otsustused menetluskulude jaotuses ja muudes asjaoludes 2. Seoses menetluskuludega ja kohtuotsuse edastamisega: 2.1 menetluskulud jätta kostja kanda; 2.2 saata kohtuotsuse koopia menetlusosalistele. Selgitused otsuse edasikaebamise korras ja tähtajas 3. Selgitada: 3.1 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.2 TsMS § 631 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.3 apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

2 ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Hagi sisu 1.1. Hageja nõue Julianuse Inkasso Agentuur AS on esitanud 17. märtsil 2006 kohtusse hagi FIE S.A. vastu Mõista FIE S.A. Julianuse Inkasso Agentuur AS kasuks välja põhivõlgnevus 11 700 krooni ja viivised summas 11 700 kokku summas 23 400 krooni. Hagis on hageja tuginenud võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1, § 82 lg-le 1, §-le 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja § 113 lg-le 1 ning TsMS §-le 146. 1.2. Hageja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hageja poole väitel esineb asjaolu, et 03. juunil 2004 sõlmisid hageja ja kostja maksegraafiku, milles kostja tunnistas oma võlgnevust hagejale seisuga 03. juuni 2004 summas 11 693.84 krooni. Pooled leppisid kokku, et loevad võla nõuetekohaseks tasumiseks 11 700 krooni tasumise, juhul kui see toimub vastavalt maksegraafikule lõpptähtajaga 30. november 2005. Kostja ei ole täitnud maksegraafikuga võetud kohustust nõuetekohaselt. Hageja ja kostja vahel sõlmitud maksegraafik on oma sisult ja olemuselt võlatunnistus VÕS § 30 järgi, kuna sellega kostja on tunnistanud võla olemasolu ja kohustunud selle tasuma vastavalt maksegraafikule. Hageja väitel VÕS §-s 30 sätestatud võlatunnistuse järgi tekib abstraktne iseseisev kohustus, mis iseenesest võlaõiguslikku alust ei vaja. Isegi juhul, kui võlatunnistusega tunnistatakse näiteks tehinguga võetud kohustuse olemasolu, ei sõltu võlatunnistuse kehtivus selle võimalikuks aluseks oleva tehingu kehtivusest. Seetõttu ei ole vaja võlatunnistuse olemasolu korral tuvastada, kas kohustus, mille olemasolu tunnistati, oli tegelikult olemas ja millest nõue koosneb. Kokku on hagiavalduse esitamise seisuga maksegraafikust tulenev võla põhisumma jääk 11 700 krooni. Vastavalt hageja ja kostja vahelisele maksegraafikule kohustus kostja maksma maksetähtaegadest mittekinnipidamisel viiviseid 0,5% tähtaegselt tasumata summalt päevas, samuti nõuda kogu võla kohest tasumist. Seisuga 17. jaanuar 2006 on hagejal maksegraafikust tulenevalt õigus nõuda viiviseid summas 19 789.25 krooni. Viiviste kohta on hageja teinud viiviste arvestuse. Hageja väitel tulenevalt heas usu põhimõttest on hageja vähendanud viivise nõuet põhivõla summani, nõudes kostjalt viiviste tasumist summas 11 700 krooni. Hageja on teinud kostjale esindaja kaudu korduvalt nii suuliselt kui ka kirjalikult ettepanekuid võlgnevuse tasumiseks, kuid kostja ei ole sellest hoolimata oma kohustusi täitnud. Hageja on tuginenud ka VÕS §-dele 76 ja § 82, millede kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kostja võttis endale maksegraafiku sõlmimisega kohustuse maksta võlg tähtaegselt. Selle kohustuse mittekohase täitmisega on kostja rikkunud aga poolte vahel sõlmitud lepingut VÕS§ 100 mõttes, mis sätestab, et võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas ka täitmisega viivitamist loetakse kohustuse rikkumiseks. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg-st 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ja VÕS § 101 lg 1 pst 6 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral ka viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

2. Kostja põhjendused 2.1. Kostja seisukoht nõudes Kostja pool hageja poole nõuet ei vaidlustanud. 2.2. Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud (TsMS § 414 lg 1).

3. Kohtu põhjendused 3.1. Menetluse käik

3 Asjas on toimunud eelmenetlus ja kohtuistung, millede tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada hagis FIE S.A. vastu asi sisuliselt lahendada. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. 3.3. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatavad seadused Hageja ja kostja vahel on maksegraafikust tulenev õigussuhe. Kostja ei ole poolte vahel sõlmitud kohustusi täitnud, milledest tulenevalt on kostja jäänud hageja ees võlgu 23 400 krooni, millest põhivõlgnevus on 11 700 krooni ja viivise nõue 11 700 krooni. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja nõuded võlgnevuses 11 700 krooni ja viivistes 11 700 krooni on põhjendatud ning tulevad rahuldada. 3.4. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 438 lg-le 2 kohtuotsuse tegemisel otsustab kohus menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma ning vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

Toomas Lillsaar

Kohtunik