3-06-1847/8 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Ivo Pilving ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht

14. november 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-1847 Haldusasi Kaebus Tallinna Linnavolikogu toimingu sooritamiseks kohustamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 18.10.2006 määrus nr 3-06-1847 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik V.B määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta V.B määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.10.2006 määrus nr 3- 06-1847 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale võib HKMS § 741 sätestatud korras esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Tallinna Linnavolikogu 07.10.1993 otsusega arvati elamu aadressil x erastamisele mittekuuluvate elamute nimekirja.

Riigikohtu 07.06.2006 otsusega haldusasjas nr 3-3-1-36-06 jäeti rahuldamata M. B (kelle surma tõttu astus protsessi tema õigusjärglasena V.B) kaebus, milles muuhulgas taotleti Pirita Linnaosa Valitsuse poolt kaebajale eluruumi erastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamist. Riigikohtu otsuses leiti, et M. B ei ole õigeaegselt kohtusse pöördunud, kaitsmaks õigust erastada üürilepingu alusel kasutatav x elamu, mistõttu ta on minetanud võimaluse elamu erastamiseks. Õigus erastada elamut puudub ka M. B õigusjärglasel V. Bl.

2. V.B esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Tallinna Linnavolikogu kohustamist vastu võtma uue otsuse kaebuse esitaja õige aadressiga elamu suhtes. Kaebuse esitaja märkis, et tema poolt üürilepingu alusel kasutatava elamu aadressiks on x, ning asjaoluga, et x/x elamute näol on tegemist ühe ja sama elamuga, sai tema jaoks lõplikult selgeks Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-36-06. Linnavolikogu on kohustatud oma vea 07.10.1993

3-06-1847

2(3) otsuses parandama ja võtma vastu otsuse õige aadressiga elamu suhtes. Vastasel korral on tegemist õiguskorra mittejärgimisega ja hea halduse tava rikkumisega linnavolikogu poolt.

Kaebaja esitas halduskohtule ka taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt on kaebuse esitaja töötu, mistõttu puudub tal võimalus tasuda õigusabi eest. Kaebaja ei valda eesti keelt ja tal puuduvad juriidilised teadmised. Seetõttu ei saa ta iseseisvalt oma õigusi kaitsta. Kaebaja sissetulekuks on isiklike esemete müümine, säästusid tal ei ole. Kaebaja elukaaslane

N. S on samuti töötu.

3. Tallinna Halduskohtu 18.10.2006 määrusega jäeti riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Kohus leidis, tuginedes riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-le 1, et kaebuse esitaja on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Halduskohtul on tulenevalt uurimisprintsiibist kohustus selgitada välja kaebaja tegelik tahe ja juhtida kaebaja tähelepanu kaebuse eesmärgi saavutamiseks tõhusama taotluse esitamise võimalusele, välja selgitada asja õigeks lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud ning hoolitseda selle eest, et kaebustest ja taotlustest kõrvaldataks vormivead, need sõnastataks selgelt ja esitataks vajalikud tõendid ja selgitused. V. B on varemgi kohtule kaebusi esitanud ning omab piisavat halduskohtumenetluses osalemise kogemust. Puudulik eesti keele oskus ei ole takistuseks kohtumenetluses oma õiguste kaitsmisel, vajadusel on võimalik kohtuistungil kasutada tõlgi abi. Käesolev haldusasi ei ole keerukas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Määruskaebuses palub V.B tühistada Tallinna Halduskohtu 18.10.2006 määrus ja rahuldada riigi õigusabi taotlus.

Määruskaebuse esitaja kordas väiteid töötuse ja eesti keele mitteoskamise kohta ning märkis, et tal pole võimalik tasuda õigusabi eest, õigusalased teadmised tal aga puuduvad. Kaebuse koostamiseks kasutas kaebaja tasuta konsultatsioone. Kaebaja ei oska ise oma õigusi kohtuistungil kaitsta. Ka Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 6 lg 1 kohaselt on igaühel õigus õiglasele asja arutamisele, s.h kaitsjale kohtus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Riigi õigusabi taotluse (tl 15-16) vormi p-s 8 on taotleja märkinud asjast temale tuleneva võimaliku kasuna „volikogu vea parandamise ja riigikorra taastamise“. Riigi õigusabi seaduse §

7 lg 1 p 12 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Tallinna Linnavolikogu õigusaktis väidetava ebaselguse kõrvaldamine iseenesest ei anna taotlejale mingisugust kasu. Sellisel motiivil esitatud kaebuse menetlemiseks pole riigi õigusabi vajalik.

6. Kaebuse esitaja tegelik eesmärk on saavutada, et linnavolikogu 07.10.1993 otsuse kohaselt erastamisele mittekuuluv x aadressiga tähistatud elamu temale erastatakse. Järgnevalt tuleb selgitada, millised võimalused on kaebuse esitajal selle õiguse kaitseks.

Kaebuse taotlus võtta vastu uus otsus tema õige aadressiga elamu suhtes viitab sellele, et kaebuse esitaja soovib väita, et linnavolikogu 07.10.1993 otsus ei puudutagi elamut, mille erastamist kaebaja soovib. Sellise olukorraga aga ilmselgelt tegemist ei ole. Linnavolikogu eelviidatud otsus omab kaebaja üüritud elamu suhtes regulatiivset toimet, sest on võimalik tuvastada, millist konkreetset elamut x aadressiandmete all silmas peetakse. Seda näitab

3-06-1847

3(3) asjaolu, et Riigikohtu otsusega nr 3-3-1-36-06 kohtumenetluses on tuvastatud, et linnavolikogu 07.10.1993 otsusega erastamisele mittekuuluvaks tunnistatud elamu asub nii aadressidel x kui ka x. Kuna elamu suhtes samaaegselt kahe aadressi käibimine pole takistanud selgitamast, millist elamut linnavolikogu 07.10.1993 otsuses silmas peetakse, ei ole võimalik väita, et linnavolikogu viidatud otsus ei käsitle käesolevas kaebuses x aadressiga tähistatud elamut.

Saavutamaks, et linnavolikogu 07.10.1993 otsus ei takistaks kaebuse esitajale tema üüritud elamu erastamist, oleks kohaseks taotluseks selle volikogu otsuse tühistamine vaidlusalust elamut puudutavas osas. Sellise kaebuse esitamiseks kohtule on aga kaebetähtaeg ammu möödunud. Linnavolikogu 07.10.1993 otsuses toodud x elamu aadressiandmete muutmine või täpsustamine ei looks kaebuse esitajale uut alust nõuda vastava elamu väljaarvamist selle volikogu otsusega erastamisele mittekuuluvaks tunnistatud elamute nimekirjast.

Kuna kaebuse esitajal ei saa tulenevalt linnavolikogu 07.10.1003 otsusest olla õigust x asuva elamu erastamiseks, tuleb riigi õigusabi taotlus jätta rahuldamata ka riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 2 kohaselt, mis sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Seetõttu ei pea ringkonnakohus täiendavalt vajalikuks peatuda küsimusel, kas kaebuse esitajale oleks alust riigi õigusabi andmisest keelduda ka riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel.

Lauri Madise Ivo Pilving Silvia Truman