2-06-28166/3 · 2-06-28166/3 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht 15. november 2006. a., Rakvere Kohtumaja, Rakveres Rohuaia 8 Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number Tsiviilasja number 2-06-28166 Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi Tsiviilasi OÜ Rommel hagi T N ’i vastu võlanõudes summas 5 138 krooni. Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende Menetlusosalised ja nende esindajad esindajad esindajad esindajad Hageja: OÜ Rommel, reg.kood 10693949, asukoht Turuplats 2, Rakvere 44308, Lääne-Virumaa, esindaja volikirja alusel K U (isikukood xxxx). Kostja: T N , isikukood xxxx, elukoht xxxx . Kirjalikus menetluses Kirjalikus menetluses Kirjalikus menetluses Kirjalikus menetluses 15.11.2006.a.

Resolutsioon: Resolutsioon: Resolutsioon: Resolutsioon: rahuldada hagi rahuldada hagi rahuldada hagi rahuldada hagi osaliselt osaliselt osaliselt osaliselt. Välja mõista Välja mõista Välja mõista Välja mõista T N ’ilt (isikukood ’ilt (isikukood ’ilt (isikukood ’ilt (isikukood xxxx xxxx xxxx xxxx) OÜ Rommel kasuks ja võlgnevuse katteks OÜ Rommel kasuks ja võlgnevuse katteks OÜ Rommel kasuks ja võlgnevuse katteks OÜ Rommel kasuks ja võlgnevuse katteks kokku kokku kokku kokku 1 1 1 1 186 186 186 186 (üks tuhat (üks tuhat (üks tuhat (üks tuhat üks üks üks ükssada sada sada sada kaheksa kaheksa kaheksa kaheksakümmend kümmend kümmend kümmend kuus kuus kuus kuus) krooni ) krooni ) krooni ) krooni.

Jätta menetluskulud kostja kanda. Jätta menetluskulud kostja kanda. Jätta menetluskulud kostja kanda. Jätta menetluskulud kostja kanda. Määrata hageja menetluskuludeks kokku 2 Määrata hageja menetluskuludeks kokku 2 Määrata hageja menetluskuludeks kokku 2 Määrata hageja menetluskuludeks kokku 250 50 50 50 (kakssada (kakssada (kakssada (kakssada viiskümmend viiskümmend viiskümmend viiskümmend) krooni ) krooni ) krooni ) krooni ja ja ja ja mõista see summa välj mõista see summa välj mõista see summa välj mõista see summa välja a a a T N ’ilt OÜ Rommel kasuks ’ilt OÜ Rommel kasuks ’ilt OÜ Rommel kasuks ’ilt OÜ Rommel kasuks ja ja ja ja menetluskulude katteks. menetluskulude katteks. menetluskulude katteks. menetluskulude katteks.

Kohtuotsuse ärakiri saadetakse pooltele. Kohtuotsuse ärakiri saadetakse pooltele. Kohtuotsuse ärakiri saadetakse pooltele. Kohtuotsuse ärakiri saadetakse pooltele.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord:

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ot jooksul ot jooksul ot jooksul otsuse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates. suse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates. suse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates. suse kättetoimetamise päevale järgnevast päevast arvates.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 l (TsMS § 442 l (TsMS § 442 l (TsMS § 442 lg. 6 g. 6 g. 6 g. 6, § 633 lg. 7). § 633 lg. 7). § 633 lg. 7). § 633 lg. 7).

I. Asjaolud ja hageja nõue. I. Asjaolud ja hageja nõue. I. Asjaolud ja hageja nõue. I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja kostjale

järelmaksuga 12.06.2004.a. müügilepingu nr. 100409-0604 alusel kaupa (riideid) arvel märgitud summas. Lepingu p. 2.1. kohaselt kohustus kostja kauba eest tasuma sissemakse kauba kättesaamisel ja ülejäänu osamaksetena. Kostja lepingut ei täitnud, on tasunud kauba eest osaliselt, tasumata on veel 593 krooni. Hageja pretensioonile kostja pole reageerinud. Vastavalt lepingu p.-le 2.2. kohustus kostja maksegraafikust mittekinnipidamisel tasuma viivist 1% päevas maksmata osamaksest. Seisuga 05.10.2006.a. moodustab viivis 4 545 krooni ja kogu võlgnevus 5 138

2 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 593 krooni, viivis 4 545 krooni ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350 krooni.

Hagiavaldusele on tõenditena lisatud koopia müügilepingust, lepingu lisa, arve- saateleht, võlgnevuse arvestus, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta, kostja juhiloast koopia, hageja juriidilise staatuse kohta registrist väljatrükk.

II. Maakohtu otsuse põhjendused. II. Maakohtu otsuse põhjendused. II. Maakohtu otsuse põhjendused. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Hagi on menetluses alates 09.10.2006.a. Kohus 11.10.2006.a. määras asi lahendada kirjalikus menetluses ja andis pooltele seisukohtade esitamise tähtajaks 10.11.2006.a. Kumbki pool tõendeid, vastuväiteid ega muusuguseid seisukohti ei esitanud. Kohus leidis, et esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ja on võimalik rahuldada osaliselt. Pooltel on kirjalik järelmaksuleping. VÕS § 208 lg. 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning lg. 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg. 2 kohaselt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud selle tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on põhjendatud hageja nõue rahuldada põhinõude osas summas 593 krooni. Viivist saab nõuda vaid rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel ja tingimusel, et summa on muutnud sissenõutavaks. Kostjal on tasumata kaks osamakset summas 593 krooni. Viimase makse tasumise tähtaeg oli 15.09.2004.a. Hagi on esitatud kaks aastat hiljem, aga viivist on arvestatud seisuga 05.10.2006.a. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivist) seaduses sätestatud suuruseni. VÕS § 415 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda viivist rohkem kui VÕS §-s 94 sätestatud suuruses. Sama paragrahvi lõige 2 välistab poolte vahel sõlmitud järelmaksulepingu p.2.2 sätestatu, et viivise tekkimisel kuulub see tasumisele esmajärjekorras. Seega on viidatud lepingusäte vastuolus seadusega. Poolte vahel sõlmitud järelmaksumüügilepingu p. 3.2. sätestab, “kui ostja hilineb kas või ühe osamakse tasumisel üle viie päeva, on müüjal õigus kaup tagasi võtta või leping ennetähtaegselt lõpetada ja nõuda kõigi osamaksete ennetähtaegset tasumist”. Hageja pole põhjendanud, miks hagi on esitatud nõude sissenõutavaks muutumisest paar aastat hiljem . Sellega on põhjendamatult suurendanud viivist, mis on kujunenud ebamõistlikult suureks suhtes põhivõlaga. Põhinõudest mitmekordselt suurem viivis on vastuolus hea usu põhimõttega, olles käsitletav hõlptulu allikana müüjale vähemalt seitsmekordses ulatuses. Kuna viivise suurus võib pikaajalise võlgnevuse puhul iseäranis suureks kujuneda, on seadusega kohtule antud võimalus viivist teatud tingimustel alandada. Riigikohus on leidnud, et viivis väljendab minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet, mida võib raha maksmisega viivitamise korral alati nõuda, sõltumata tegelikust kahjust. Hageja pole selgitanud, kas ja milline on võlgniku viivitamisest ilmselgelt tulenenud kahju. Kohus, kaalunud hageja kui äriühingu ja ostja kui tarbija suhteid, asus seisukohale, et järelmaksumüügilepingu sõlmimisel ei pruukinud tarbija viivise kohta sätestatu tagajärgi koheselt mõista, mistõttu põhinõuet mitmekordselt ületav viivise väljamõistmine kahjustaks tarbija huve.

3 Neil asjaoludel ja lähtuvalt Riigikohtu praktikast (3-2-1-1-98, 3-2-1-80-99, 3-2-1-15-01, 3- 2-1-108-02, 3-2-1-146-02, 3-2-1-72-05, 3-2-1-78-05, 3-2-1-92-05) kohus alandab nõutava viivise summat põhivõla summani ja rahuldab hagi osaliselt, summas 593 krooni põhivõla ja 593 krooni viiviste katteks. TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuväliseid kulusid esitatud ei ole. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu, millest 250 krooni on põhjendatud kostjalt kohtukuluna välja mõista. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113, § 415 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, § 404, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/ S.Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 19. detsembril 2006.a 19. detsembril 2006.a 19. detsembril 2006.a 19. detsembril 2006.a Nooremreferent I.Golubev

4