2-06-22244/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Otsuse tegemise aeg ja koht 15.11.2006. a. Rakvere Kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere Tsiviilasja number 2-06-22244 Tsiviilasi Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi T T vastu 7272.85 krooni nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS, reg.kood 10183757, asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu linn Esindaja volikirja alusel: H I , asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu linn Kostja: T T , isikukood: xxxx, elukoht: xxxx Kohtuistung 07.11.2006.a. Resolutsioon:

Rahuldada Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi T T vastu tervikuna tagaseljaotsusega.

Välja mõista T T `lt 7272.85 (seitse tuhat kakssada seitsekümmend kaks krooni ja 85 senti) Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks ja võlgnevuse katteks. Alates 22.08.2006 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 33.23% tagastamata krediidisummalt aastas.

Hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kantselei kaudu 15.11.2006.a. kell 15.00 ning kohtuotsuse resolutsioon avaldatakse ametlikus väljaandes „Ametlikud Teadaanded.“

Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 28 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks.

2

Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus otsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

Asjaolud ja hageja nõue.

Hageja ja kostja sõlmisid 27.12.2005 tarbijakrediidilepingu nr 0502769/25tt, mille alusel anti kostja kasutusse krediidisumma 5000 krooni, millest peeti hageja poolt kinni lepingu sõlmimise tasu 300 krooni. Lepingu järgi kohustus kostja maksma hagejale intressi 33.23% krediidisummast ühe aasta kohta ning kogu lepingu perioodi eest 1779.62 krooni. Krediidi brutosummaks kujunes 7079.62 krooni. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S 1.1. Arvestades, et kostja tasus ainult kaks esimest makset, oli hageja sunnitud saatma kostjale 08.04.2006 kirjaliku meeldetuletuse võla sissenõudmiseks. Kostja ei ole kirjale reageerinud.

30.04.2006 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemishoiatuse ning 29.05.2006 ütles hageja ülesütlemisavaldusega lepingu üles, nõudes kostjalt 6953.47 krooni tasumist, millest 4677.66 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 640.06 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 935.53 krooni leppetrahv, 0.22 krooni viivis ja 700 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostja hagejale võlgnevust tasunud.

Hageja poolt esitatud hagiavalduse õiguslik põhjendus tugineb võlaõigusseadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 5000 krooni krediiti. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt maksegraafikule. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat lepingu ülesütlemisest 30.04.2006., samuti pakkus võimalust alustada läbirääkimisi. Kostja sellele ei reageerinud, mistõttu hageja ütles lepingu 29.05.2006 üles. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üldtingimuste p 4.3 kohaselt on tarbijaga sõlmitud lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale koheselt tasuma tagastamata krediidisumma, intressi, viivise, leppetrahvi ja muud võimalikud kohustused.

3 Kuna kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud hagejale mitte ühtegi makset, siis on lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 4677.66 krooni. Lepingu alusel on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 33.23% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress on summas 640.06 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on antud juhul lepingu järgselt viivise määraks 33.23% võlgnetavalt summalt aastas. Hageja arvestab viivist alates 09.06.2006 ja viivise summa seisuga 22.08.2006 moodustab 319.61 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele tuleb kostjalt alates 22.08.2006 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 33.23% tagastamata krediidisummalt aastas. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste p 5.3 alusel on leppetrahvi suuruseks 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummast. Seega on lepingu alusel leppetrahvi suuruseks 935.53 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud. Kostja on jätnud tasumata hageja poolt kostjale 08.04.2006 saadetud võla sissenõudmisekirja, 30.04.2006 lepingu ülesütlemishoiatuse ja 29.05.2006 saadetud lepingu ülesütlemisavalduse eest, mistõttu tuleb kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude katteks välja mõista 700 krooni vastavalt üldtingimuste p 8.3 ja 4.3 ning VÕS § 100, 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1-le.

Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista 7272.85 krooni, millest tagastamata krediidisumma on 4677.66 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 640.06 krooni, viivis 319.61 krooni, leppetrahv 935.53 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulud 700 krooni. Alates 22.08.2006 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja mõista viivis 33.23% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

Hagiavalduses toodud asjaolusid tõendavad tarbijakrediidileping ja selle tingimused, võla sissenõudmisega seotud kiri, lepingu ülesütlemine ja hoiatus, laenuteenuste hinnakiri.

Menetluse käik. Kostja ei ole ilmunud kohtuistungile, mis oli määratud 07.11.2006.a. Kohtu poolt kostjale saadetud kohtumaterjalid koos kohtukutsega on saadetud hagejale ja kohtule teadaolevatele erinevatele aadressidele, kust need on kohtule tagastatud. Hageja on pöördunud kostja asukoha kindlakstegemiseks Ida Politseiprefektuuri ning AS Andmevara poole, kuid täiendavaid andmeid kostja kohta ei ole õnnestunud saada. Politseil puuduvad andmed kostja viibimiskoha kohta.

Kohtukutse edastati kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu vastavalt seadusele 02.10.2006 ja 09.10.2006.

07.11.2006.a. toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Hageja esindaja jäi hagiavalduse juurde ning taotles tagaselja kohtuotsuse tegemist ning kostjalt võlgnevuse välja mõistmist hagis esitatud ulatuses ning menetluskulude kostja kanda jätmist.

4

Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

Kohus leiab, et hageja esindaja taotlus asja lahendamiseks tagaseljaotsusega on põhjendatud.

TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule.

Kostja on kohtusse kutsutud 07.11.2006.a. toimuvale kohtuistungile väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kohtukutse on avaldatud vastavalt nõutele.

Antud asjas puudub avalik huvi, pooltevahelise kokkuleppe sõlmimine on lubatud, mistõttu õiguslikud takistused tagaseljaotsusega asja lahendamiseks puuduvad. Hagi kuulub rahuldamisele avalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses.

Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja piisavalt kirjeldanud, mistõttu kohus neid kõiki üle ei korda. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg l p l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ja lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud poolele lepingus määratud rahasumma. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Hageja volitatud esindaja kinnitusel on hagis märgitud nõue täielikult tasumata.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt.

5 TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kohus juhindus TsMS § 173; 413; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2; 367 nõudeist.

Kohtunik

/allkiri/ M.Roots Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 21. detsembril 2006.a Nooremreferent I.Golubev