2-02-376/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2 – 02 – 376

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „14“novembril 2006.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number:

2 – 02 – 376 Tsiviilasi: Osaühingu Helsmsman (Osaühingu Kohtla Elamu õigusjärglase) hagi A G (surnud A V pärija) vastu

1 419.65 krooni eluruumi haldustasu ja hoolduskulude võla ja 105.- krooni kohtukulude nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: Osaühing Helmsman (Osaühingu Kohtla Elamu õigusjärglane) (registrikood: xxx, asukoht: Tuuslari 15, 30322, Kohtla – Järve linnas); Hageja lepinguline esindaja: N I (isikukood: xxx); Kostja: A G (surnud A V pärija) (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Iseseisva nõudeta III – isik: Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskus (registrikood: xxx, Keskallee 19, 30395 Kohtla – Järve linnas); Kohtuistungi toimumise aeg: „02“oktoober 2006.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Laila Üleoja, tõlk, Vaike Hanni, hageja, Osaühingu Helsmsman (Osaühingu Kohtla Elamu õigusjärglase), lepinguline esindaja, N I ja kostja, A G (surnud A V pärija); RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada. Mõista A G (surnud A V pärijalt) (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja 1 419.65 krooni (üks tuhat nelisada üheksateist krooni ja 65 senti) eluruumi haldustasu ja hoolduskulude võlga Osaühingu Helmsman (Osaühingu Kohtla Elamu õigusjärglase) (registrikood: xxx, asukoht: Tuuslari 15, 30322, Kohtla

– Järve linnas) kasuks.

Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus A V suhtes seoses A V surmaga.

Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas panna A G (surnud A V pärija) kanda. Mõista A G (surnud A V pärijalt) (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja 105.- krooni (ükssada viis krooni ja 00 senti) riigilõivu Osaühingu Helmsman (Osaühingu Kohtla Elamu õigusjärglane) (registrikood: xxx, asukoht: Tuuslari 15, 30322, Kohtla – Järve linnas) kasuks.

A G (surnud A V pärija) poolt SEB Eesti Ühispanga 30.detsembri 2005.a. maksekorraldusega Ida – Viru Maakohtu kontole nr.10220044409013 SEB Eesti Ühispangas tasutud kautsjon, Ida – Viru Maakohtu 16.detsembri 2005.a. tagaseljaotsusele kaja esitamise eest, summas 300.- krooni (kolmsada krooni ja 00 senti) pöörata Eesti Vabariigi tuludesse (Rahandusministeeriumi konto nr.10220034799018 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 3100057484).

Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Osaühing Kohtla Elamu esitas kohtule 06.detsembril 2002.a. hagiavalduse A V vastu nõudega mõista A V välja 1 419.65 krooni eluruumi haldustasu ja hoolduskulude võlga ja 105.- krooni kohtukulusid. Tsiviilasja menetluse kestel 25.oktoobril 2004.a. teatati Ida – Viru Maakohtule naabrite poolt (tl.43), et A V on abitus seisundis täiskasvanu (83 aastat vana, kaks aastat ei käi korterist väljas ning juba üks aasta on voodihaige), mille tõttu ei tasu kohtul oodata A V kirjalikku vastust. Määrusega 21.märtsist 2005.a. kaasas Ida – Viru Maakohus protsessi A V õigusi kaitsma iseseisva nõudeta III – isikuna Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse, kui eestkosteorgani. 24.märtsil 2005.a. teatas Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskus kohtule kirjalikult (tl.55-56), et A V suri 07.jaanuaril 2005.a. (surmaakt nr.19) ning ta on oma elukohast välja registreeritud seoses surmaga. Kohtule esitatud Tallinna Linnakohtu pärimisregistri õiendi nr.800 09.augustist 2005.a. kohaselt on surnud A V

(sündinud: 08.augustil xxx.a.; surnud: 07.jaanuaril 2005.a.) pärijana registreeritud A G, kelle avalduse alusel avati notari O. Baueri büroos 08.märtsil 2005.a. pärimistoimik nr.1651 – 05. 30.augustil 2005.a. esitas Osaühing Kohtla Elamu kohtule hagiavalduse A G vastu 1 419.65 krooni eluruumi haldustasu ja hoolduskulude võla ning 105.- krooni kohtukulude nõudes põhjusel, et vastavalt eluruumi ostu – müügilepingule (tl.81) ostis kostja, A G, pärandaja surnud A V „11“märtsil 1998.a. 2 – toalise korteri, suurusega 47,70 m2, mis asub aadressil: xxx, paljukorterilises elumajas. Kuna elumaja, xxx, korteriomanikud ei moodustanud koheselt korteriühistut, samuti ei valinud korteriomanikud elumaja majandamiseks ka muud seaduses ettenähtud vormi, siis oli kuni 27.veebruarini 2002.a. kohustatud, vastavalt kehtivale seadusandlusele, teostama nimetatud elumaja haldamist ning organiseerima elumaja majandamist Osaühingu Kohtla Elamu õiguseellane – Aktsiaselts Kohtla Elamu – eluruumide erastamise kohustatud subjektina.

Hagiavalduse esitamise ajaks oli nimetatud elumaja haldamiseks moodustatud Korteriühistu xxx, kellele hageja andis elumaja majandamise üle seisuga „01“märtsist 2002.a. „Elamu haldamise ja majandamise üleandmise – vastuvõtmise akti“ „27“veebruarist 2002.a. alusel. Majandamise, Korteriühistule xxx, üleandmise seisuga võlgnes surnud A V hagejale eluruumi majandamiskulude ja hoolduskulude katteks 1 419.65 krooni, millise summa palub hageja välja mõista surnud A V pärijalt A G. A G ei ole esitanud hagejale mingeid kirjalikke tõendeid selle kohta, et A G ei ole mõjuvatel põhjustel võimalik tasuda eluruumi majandamiskulude ja hooldustasude võlga. Palus hagi rahuldada.

Ida – Viru Maakohus 16.detsembri 2005.a. tagaseljaotsusega (tl.104-106) rahuldas hagi ja mõistis A G (surnud A V pärijalt) välja 1 419.65 krooni põhivõlga ja 105.- krooni riigilõivu Osaühingu Kohtla Elamu kasuks. 22.detsembril 2005.a. esitas A G (surnud A V pärija) kohtule kaja (tl.111), milles palus menetluse tsiviilasjas taastada ja tsiviilasi läbi vaadata kohtuistungil A G (surnud A V pärija) osavõtul ning teha tsiviilasjas sisuline otsus. SEB Eesti Ühispanga 30.detsembri 2005.a. maksekorraldusega tasus kostja, A G (surnud A V pärija), ka kautsjoni, summas 300.- krooni. Kajas seab kostja, A G (surnud A V pärija), kahtluse alla Osaühingu Kohtla Elamu õiguspärasuse surnud A V võlgu sisse nõuda, väites, et surnud A V sõlmis hoopis eluruumi hoolduslepingu ME Elamuga. Samuti seab kostja, A G (surnud A V pärija), kahtluse alla, et Aktsiaselts Kohtla Elamu oli ME Kohtla Elamu õigusjärglane ning, et Osaühing Kohtla Elamu oli Aktsiaseltsi Kohtla Elamu õigusjärglane ning asus kajas seisukohale, et Osaühingul Kohtla Elamu ei ole õigus sisse nõuda ME Elamu võlgu. Surnud A V võlgu olemist ja eluruumi hooldustasu mittemaksmist kostja, A G (surnud A V pärija), kahtluse alla ei sea ning võlga ka ei eita. Määrusega

02.juunist 2006.a. taastas Viru Maakohus tsiviilasjas menetluse ning määras tsiviilasja läbivaatamise kohtuistungile 02.oktoobril 2006.a. kell 14.00.

Menetluse kestel esitas Osaühing Helmsman (Osaühingu Kohtla Elamu õigusjärglane) äriregistri tõendid selle kohta, et ME Elamu baasil moodustati ja kanti ettevõtteregistrisse Aktsiaselts Elamu (etteregistri kood: xxx). Aktsiaseltsist Elamu moodustati Aktsiaselts Kohtla Elamu (äriregistri kood: xxx). 01.juuni 2001.a. ainuaktsionäri poolt vastuvõetud ümberkujundamisotsuse alusel on aktsiaselts ümberkujundatud osaühinguks ning Aktsiaseltsi Kohtla Elamu baasil moodustati Osaühing Kohtla Elamu. 10.märtsil 2006.a. sõlmiti ühinemisleping, mille kohaselt ühines Osaühing Helmsman (ühendav ühing) Osaühinguga Alketis (ühendatav ühing) ja Osaühinguga Kohtla Elamu (ühendatav ühing) Kohus luges tõendatuks, et Osaühing Helmsman on Osaühingu Kohtla Elamu ja Osaühingu Alketis õigusjärglane ning Osaühingul Helmsman on õigus sisse nõuda Osaühingu Kohtla Elamu võlgu.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja, A G (surnud A V pärija), peale kaja esitamist kohtule sisulisi vastuväiteid tsiviilasjas enam ei esitanud.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL

Hageja, Osaühingu Helmsman (Osaühingu Kohtla Elamu õigusjärglane), lepinguline esindaja N I palus kohtuistungil hagi rahuldada ja A G (surnud A V pärijalt) välja mõista 1 419.65 krooni eluruumi haldustasu ja hoolduskulude võlga ning 105.- krooni kohtukulusid. Asus kohtuistungil seisukohale, et A G (surnud A V pärija) on ilma seadusliku aluseta jätnud tasumata temale osutatud teenuse eest. Lisas kohtuistungil, et korteri ostu – müügileping surnud A V ja Osaühing Helmsman (Osaühingu Kohtla Elamu õigusjärglane) õiguseellase vahel sõlmiti 1998.a.. Umbes samal ajal sõlmiti samade poolte vahel ka eluruumi teenindamise leping, milline dokument ongi nõude tekkimise aluseks. Tollel ajal kehtestati seadusega, et eluruumi erastamise kohustatud subjekt (Osaühingu Helmsman õiguseellane) oli kohustatud peale eluruumi erastamist ka seda eluruumi hooldama kuni korterühistu moodustamiseni elumajas või elumajale mõne muu haldamise vormi valimiseni, sama maja valitsemiseks ja haldamiseks.

Kostja, A G (surnud A V pärija), vaidles kohtuistungil hagile vastu väites, et hagejaga ei olnud A V sõlmitud eluruumi teenindamise lepingut. A V sõlmis eluruumi teenindamise lepingu ME (Munitsipaalettevõttega) Kohtla Elamu ja see äriühing peakski ise sisse nõudma võlgu oma võlglastelt. Kohtukulud palub panna hageja, Osaühingu Helmsman (Osaühingu Kohtla Elamu õigusjärglase) kanda.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kirjalike tõenditega. Osaühingu Kohtla Elamu registreerimisdokumentidega ja dokumentidega selle kohta, et Osaühingu Kohtla Elamu õiguseellane oli eluruumide erastamise kohustatud subjektiks (tl.72-80), kellele seaduse järgi olid korteriomanikud kohustatud maksma eluruumi hooldustasu ja majandamiskulusid. Surnud A V ja Aktsiaseltsi Kohtla Elamu vahel 11.märtsil 1998.a. sõlmitud eluruumi ostu – müügilepinguga (tl.16). Surnud A V poolt Aktsiaseltsiga Kohtla Elamu 06.märtsil 1998.a. sõlmitud eluruumi teenindamise lepinguga (tl.19). Ida – Viru Maakonna Hooneregistri tõendiga nr.6130 03.detsembrist 2002.a. korteri omandiõiguse kohta (tl.17). Osaühingu Kohtla Elamu õigusjärglust tõendavate dokumentidega (tl.4-15). Eluruumi haldamise ja majandamise üleandmise – vastuvõtmise aktiga 27.veebruarist 2002.a. (tl.20). Tõend (tl.22), mille kohaselt moodustub surnud A V võlg seisuga 28.veebruar 2002.a. 1 419.65 krooni. Kirjalikud ettepanekud surnud A V võla vabatahtliku tasumise kohta (tl.23-27). Surnud A V võla arvestusega ja tariifide aluseks olevate dokumentidega (tl.33-42). Surnud A V naabri kirjaliku vastusega kohtule 25.oktoobrist 2004.a. (tl.43), mille kohaselt oli tollel ajal surnud A V 83 – aastane, juba 2 – aastat ei käinud vanainimene korterist väljas, sellest viimasel aastal ei ole tõusnud voodist. Ida – Viru Maakohtu 21.märtsi 2005.a. määrusega (tl.49-50) III – isiku kaasamise kohta. Kohtla – Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse teatega kohtule 24.märtsist 2005.a. (tl.55-56) surnud A V surma kohta. Tallinna Linnakohtu pärimisregistri teatisega nr.800 09.augustist 2005.a. (tl.62), mille kohaselt on notar O B juures teinud avalduse surnud A V pärandi vastuvõtmiseks A G. 08.märtsil 2005.a. avati A G avalduse alusel pärimistoimik nr.1651 – 05. Kohtla – Järve Linnavalitsuse õiendiga nr.820 16.augustist 2005.a. (tl.63), mille kohaselt on A G (isikukood: xxx) sisse registreeritud aadressil: xxx, kuid oma elukohas ta ei ela ning isiku tegelik viibimiskoht on teadmata. Uue hagiavaldusega koos lisadega A G (surnud A V pärija) vastu (tl.68-73). Dokumendid on korduvad, kuna need esitati ka koos esialgse hagiga. Ida – Viru Maakohtu 16.novembril 2005.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.102-103), kust nähtub, et vaatamata kohtukutsele A G (surnud A V pärija) kohtuistungile ei ilmunud. Ida

– Viru Maakohtu tagaseljaotsusega 16.detsembrist 2005.a. (tl.104-106). A G (surnud A V pärija) poolt esitatud kajaga tagaseljaotsusele (tl.111). Viru Maakohtu määrusega menetluse taastamise kohta (tl.115-116). Osaühingu Helmsman (Osaühingu Kohtla Elamu õigusjärglase) äridokumentidega, mis tõendavad, et äriühingul on õigus sisse nõuda õiguseellaste võlgu alates Munitsipaalettevõttest Elamu.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada ”Korteriomandiseaduse” §13 lg.1 ja 2 sätteid, mille kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik – õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama. „Korteriühistuseaduse“ §151 lg.1 ja 2 kohaselt on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Eluruumi hoolduseks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.

Samuti kuuluvad kohtu poolt rakendamisele „Eluruumide erastamise seaduse“ §15, §151 ja §152 sätted, mille kohaselt võivad erastatud eluruumidega elamus omanikud asutada elamu ühiseks haldamiseks korteriühistu. Korteriühistu liikmeks on ka „Eluruumide erastamise seaduse“ §6 nimetatud kohustatud subjekt erastamata korterite ja neile vastava muu osaga elamust. Elamutes, kus ei ole korteriühistut moodustatud ega haldamist korteriomanikele üle antud, korraldab elamu haldamist kuni 2002. aasta 31. detsembrini eluruumide erastamise kohustatud subjekt või isik, kellele on haldamine õigusaktides sätestatud korras üle antud ja kellele on erastatud eluruumide omanikud kohustatud maksma majandamiskulusid korteriomandiseaduse järgi. Eluruumide erastamise kohustatud subjektile või isikule, kellele on haldamine üle antud, kohaldatakse selles õigussuhtes korteriomandiseaduses valitseja kohta käivaid sätteid. Korteriomanikud võivad korteriomandiseaduse alusel tehtud otsusega valitsejaks oleva isiku tagandada. Elamus, kus korteriomanikud on elamu haldamiseks sõlminud ühise tegutsemise lepingu, jääb leping kehtima niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriomandiseadusega. Korteriühistute moodustamise ja tegevuse alused sätestatakse teiste õigusaktidega. Eluruumide erastamise kohustatud subjekt annab elamu haldamise korteriühistule või eluruumide omanikele üle kolme kuu jooksul pärast vastava avalduse saamist, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Elamu haldamise üleandmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Eluruumide erastamise kohustatud subjektil on eluruumide omanike enamuse nõusolekul õigus anda elamu haldamine koos sellest tulenevate lepinguliste õiguste ja kohustustega üle linna – või vallavalitsuse poolt korraldatud avalikul konkursil valitud füüsilisele või juriidilisele isikule. Elamu haldamise üleandmisel vabaneb eluruumide erastamise kohustatud subjekt elamu haldamisest tulenevate kohustuste täitmisest. Kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt on lõpetanud oma tegevuse ilma õigusjärglaseta, leitakse uus kohustatud subjekt seaduses sätestatud viisil. Linnavõi vallavalitsuse poolt konkursi korras valitud haldaja korraldab elamu haldamist eluruumide erastamise kohustatud subjektiga samadel alustel kuni haldamise üleandmiseni korteriühistule või eluruumide omanikele.

Pärimisseaduse §4 sätestab, et pärimiseks peab pärija pärandi vastu võtma. Pärimisseaduse §115 kohaselt võib pärija pärandi vastu võtta või pärandist loobuda. Pärast pärandi vastuvõtmist ei saa sellest enam loobuda. Pärast pärandist loobumist ei saa seda enam vastu võtta. Pärimisseaduse §130 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Seaduses sätestatud juhtudel võivad pärandaja isikuga lahutamatult seotud õigused üle minna pärijale. Kui pärandvarast ei piisa pärandaja kõigi võlgade tasumiseks ning ei ole tehtud pärandi inventuuri ega pärandvara eraldatud, on pärija kohustatud tasuma pärandaja võlad ka oma vara arvel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagiavalduses toodud asjaoludel, õiguslikult põhjendatud ulatuses, summas 1 419.65 krooni põhivõlga ning 105.- krooni kohtukulu. Kohus luges tõendatuks, et surnud A V, olles korteriomandi, asukohaga: xxx, omanik, oli oma eluajal kohustatud tasuma korteriomandi hoolduskulud ja haldustasu hagiavalduses näidatud perioodi eest. Surnud A V oma eluajal seda ei teinud. Pärast A V surma võttis tema pärandi vastu pärija A G, kes vastavalt pärimisseadusele peab tasuma ka surnud A V võlad. Kautsjon summas 300.- krooni tuleb pöörata Eesti vabariigi tuludesse. Kõik kohtukulud tuleb panna A G (surnud A V pärija) kanda.

Johannes Külaots Kohtunik