2-05-16669/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse tegemise aeg ja koht

17. november 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-16669 (endine number 2/25-23720/05) Tsiviilasi SG hagi IG vastu ühisvara jagamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja SG Hageja määratud esindaja advokaat MT Kostja IG Kostja lepinguline esindaja EO Kohtuistungi toimumise aeg 2.november 2006 RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Tühistada Tallinna Linnakohtu hagi tagamise määrusega Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr (endine nr ) kantud korteriomandile SG kasuks tehtud käsutamise keelumärge.

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta SGkanda.

2. Välja mõista SG riigilõiv 2 600 (kaks tuhat kuussada) krooni riigituludesse .

3. Välja mõista SGõigusabikulu 2 011,90 (kaks tuhat üksteist krooni 90 senti) riigituludesse . Sergei Gerassimenkol tasuda õigusabikulu 2 011,90 krooni ühe aasta jooksul ositi võrdsetes osades otsuse jõustumisest alates (tsiviilasi nr ).

4. Välja mõista SGriigituludesse postikulu 143,80 (ükssada nelikümmend kolm krooni 80 senti , märkides selgituseks Kentmanni kohtumaja, tsiviilasi , postikulu. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6].

Asjaolud

1. SG esitas hagi IG vastu ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu . Abielu lahutati . Abielu kestel olid pooled erastanud ühetoalise korteri asukohaga Tallinn. Korteriomand on kostja nimel ja kuulub abikaasade ühisvara hulka. Pooled abielu lahutamisel ühisvara ei jaganud. Seoses hageja töövõimetuse kaotusega on hagejal tekkinud vajadus rahaliste vahendite järele omale eluaseme muretsemiseks. Kostja kohtuväliselt ühisvara jagada ei soovi. Hageja leiab, et korteriomand tuleb jätta kostja omandisse ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista rahaline hüvitis hagejale kuuluva osa väärtuses. Eksperthinnangu kohaselt on korteriomandi turuväärtuseks 440 000 krooni. Kuivõrd abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, leiab hageja, et temale kuuluva osa väärtus abikaasade ühisvaras on 220 000 krooni. Hageja tugineb perekonnaseaduse (PkS)§ 14 lg 1, §

18 lg 1 ja § 19 lg 1, 3.

Kostja vastuväited 2.Kostja vaidleb hagile vastu. Pooled ei ela koos alates aastast. Kostja on remontinud korteri, tõstes oluliselt selle väärtust. Kostja on maksnud igakuiselt kommunaalteenuste eest, saamata selleks hagejalt mingit abi. Kõigi korteri kinnistamisega seotud toimingute eest on tasunud kostja. Kostja ei ole nõus eksperthinnanguga. Kostja on töötu ega saa tasuda hagejale nõutud summat. Kostja leiab, et hagi on alusetu ega kuulu rahuldamisele.

Kostja täiendas oma vastuväiteid. Kostja väiteil lahkus hageja .a kostja juurest. Kostja hakkas vaidlusaluses korteris elama koos JL´iga. Väär on hageja seisukoht, et hagi aegumistähtaega tuleb hakata arvestama alates abielulahutusakti koostamist. PKS § 18 lg 2 kohaselt juhul kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Seega hagi on aegunud.

Hageja ei osutanud abielu kestel materiaalset abi korteri hooldamiseks. Oma sissetulekust hageja andis vahendeid pere vajaduseks harva. Raha kulus tal ära hasartmängudeks. Seetõttu kohtul on ka õigus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsuse põhimõttest, arvestades teise abikaasa (kostja) tähelepanu väärivat huvi (PKS § 19 lg 2 p 1).

Pärast lahkumist hageja juurest võttis kostja kaasa oma asjad ja pooled leppisid kokku, et neil pole teineteise suhtes nõudmisi ning et ühetoaline korter jääb kostjale, kes elas varem ja ka praegu selles faktiliselt elab. Pooled toimisid seniajani heas usus ja heade kommete kohane ei ole rikkuda varem sõlmitud kokkuleppeid.

Kohtu põhjendused

3. Kohtuistungil jäi hageja nõude juurde, kuid vähendas hüvitise summat 212 000 kroonini. Kostja vaidles hagile vastu.

Vaidlus puudub poolte vahel selles, et pooled on abielu sõlminud ja lahutanud abielu (t lk 7-8).

Vaidlus puudub poolte vahel selles, et kostja on kantud omanikuna Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr (endine nr ) (t lk 10).

Vaidlus on poolte vahel selles, millal lõppesid abielusuhted ja kas asuv korteriomand on ühisvara.

4. LLV ja IG vahel .a sõlmitud ostu-müügilepinguga on tõendatud, et kostja ostis asuva korteri (t lk 9).

5. Tunnistaja VV ütlustega on tuvastatud, et kui pooled olid abielus, siis ta külas neil ei käinud. Käis külas alates ja pidevalt koos sõbra JL´iga. korteris remonti tehtud ei olnud. a algul hakkasid kostja ja JL koos elama. Tunnistaja VV ütlustest nähtuvalt kui kostja ja JL koos elasid, siis külastas ta neid tihedalt. Tunnistaja VV kinnitas, et kuulis kui kostja ja J L rääkisid oma perekonnaasjadest; JL aitas kostjal asju osta, tegi korteris remonti, pani tapeeti, vahetas põrandakatet, kostja ja JL ostsid kodutehnikat, uue diivani. Tunnistaja ei mäleta, et oleks hagejaga kohtunud. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja vande all antud ütluste ebausaldusväärsuses. Tunnistaja IG, kes on hageja …, ei osanud täpselt öelda, millal pooled lahku läksid, kuid möönis, et lahkuminek toimus või .a. Tunnistaja IG ütlused, et ta andis pojale arvatavasti 1 000 krooni korteri üürivõla tasumiseks ei ole tõsiselt võetavad ega kinnita raha kasutamist ühisvarana. Tunnistaja ZG, kes on kostja …, ütluste kohaselt läksid pooled lahku .a algul, kuid sama aasta suvel võttis hageja isiklikud asjad ja kolis korterist välja. Tunnistaja ZG ütluste järgi kohtus ta … sünnipäeval väimehe ja tema emaga uuesti aastal pärast lahkuminekut. Tunnistaja ZG ütlustest nähtuvalt leidis … .a. uue elukaaslase J, kes andis raha korteri remontimiseks. Tunnistaja ZG väide, et korteri erastamisel olid rahvakapitaliobligatsioonid nii tunnistajal kui ka kostjal ja ka hageja andis juurde ning nad ostsid veel juurde, on paljasõnaline ja tõendamata. Kohus hindab kogumis tunnistajate ütlusi ja leiab, et poolte abielusuhted lõppesid 1993.a suvel.

6. Argumenteeritud on kostja osundamine PkS § 18 lg 2, mille kohaselt kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Käesolevas asjas tuleb ühisvara kindlaks määrata abielusuhete lõppemise aja seisuga. Kohus leiab, et kostja on .a ostnud asuva korteri pärast abielusuhete lõppemist. Seega kuulub asuv korteriomand lahusvarana kostjale. Kohus jätab tähelepanuta OÜ eksperthinnangu asuva korteriomandi kohta kuna see ei oma asjas tähtsust (t lk 16-21). Hageja väide, et seoses hageja töövõimetuse kaotusega on tal tekkinud vajadus rahaliste vahendite järele omale eluaseme muretsemiseks, ei anna alust lugeda asuv korteriomand ühisvaraks (t lk 11-15). Kohus asub seisukohale, et eeltoodud tõenditega on leidnud kinnitust, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.

7. TsMS § 386 lg-te 2 ja 5 kohaselt võib kohus asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Kohus võib hagi tagamise määrust muuta või selle tühistada ka omal algatusel. Kohus leiab, et Tallinna Linnakohtu määrus, millega seati Tallinna Linnakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna registriossa nr (endine nr ) IG kuuluvale korteriomandile asukohaga käsutamise keelumärge SG kasuks tuleb tühistada kuna hagi jäi rahuldamata.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne TsMS alates 01.01.2006 kehtiva redaktsiooni jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS sätestatut.

Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 64 lg 2 kohaselt kui hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest üksnes hagiavalduse esitamisel, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmisel otsusega temalt riigilõivu välja riigituludesse. Hageja oli vabastatud riigilõivu ja õigusabikulu tasumisest hagi esitamisel. Riigilõivuseaduse (RLS) § 37 lg 6 (kuni 01.01.2006 redaktsioonis) kohaselt abielulahutusega seotud vara jagamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 2 600 krooni. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis kohtukulud tuleb jätta hageja kanda ning hagejalt välja mõista riigilõiv 2 600 krooni riigituludesse.

Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 59 lg 1 kohaselt kohtul on õigus vabastada füüsiline isik täielikult või osaliselt õigusabi eest tasumisest ja kanda advokaadikulud riigi arvele, kui ta leiab, et isik on maksejõuetu. Harju Maakohtu .a määrusega on hagejale antud riigi õigusabi kohustusega osamaksetena täielikult hüvitada riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul arvates lõpplahendi jõustumisest. Harju Maakohtu .a määrusega moodustab õigusabikulu 2 011,90 krooni, mis tuleb välja mõista hagejalt. Kohus leiab, et hagejal tuleb tasuda õigusabikulu 2 011,90 krooni riigituludesse ühe aasta jooksul ositi võrdsetes osades otsuse jõustumisest alates.

Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 52 p 5 kohaselt on asja läbivaatamisekulud: postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud. TsMS § 54 lg 4 sätestab, kui pool, kes pidi ette maksma postikulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 54 lg 4 järgi postikulu 33,50 + 31,10 + 19,80 + 19,80 + 19,80 + 19,80 = 143,80 krooni riigituludesse (t lk 40, 69, 75-76, 86, 99). Kohtuotsuse vabatahtlikul täitmisel tuleb kostjal märkida maksekorraldusele viitenumber ja selgitusse toimingu nimetus, mille eest tasumine toimub.

Viivi Villemson kohtunik