2-06-2269/1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-06-2269

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht

13. november 2006.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-2269 Tsiviilasi Tallinna linna (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) hagi Osaühing ANGELEX vastu 59 218, 49 krooni saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja: Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu; asukoht Nunne tn 18, Tallinn) - hageja lepinguline esindaja: Angela Reinlaid - kostja: Osaühing ANGELEX (registrikood xxx; registrijärgne aadress Narva mnt 31, Tallinn) - kostja seadusjärgne esindaja: juhatuse liige Ljubov Krivko (elukoht: Hoburaua tee 15, Metsakasti küla, Viimsi, Harju Maakond) Kohtuistungi toimumise aeg

23. oktoober 2006.a Kohtuistungil osalenud isikud - hageja lepinguline esindaja: Angela Reinlaid

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõisa kostjalt Osaühing ANGELEX hageja Tallinna linn kasuks välja 50 319, 60 krooni (viiskümmend tuhat kolmsada üheksateist krooni ja 60 senti), millest põhivõlg moodustab 29 405, 40 krooni (kakskümmend üheksa tuhat nelisada viis krooni ja 40 senti) ning viivis 20 914, 20 krooni (kakskümmend tuhat üheksasada neliteist krooni ja 20 senti).

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetlusosaliste kohtukulud kostja kanda ning poolte kohtuvälised kulud poolte endi kanda.

2. Nõuda kostjalt pärast käesoleva otsuse jõustumist Eesti Vabariigi kasuks menetluskuluna sisse menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest 13. novembril 2006.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. 2. veebruaril 2006.a kohtusse saabunud hagis palub hageja kostjalt välja mõista 10. detsembril 2003.a sõlmitud üürilepingu mittetäitmisest tekkinud võlgnevuse kogusummas 59218,49 krooni, millest üürivõlgnevus moodustab 29405,40 krooni ning üürivõlgnevuse pealt arvestatud viivis 29813,09 krooni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 10. detsembril 2003.a äriruumi üürilepingu nr 01- 2003051 (edaspidi üürileping), mille alusel hageja andis ja kostja võttis üürile Narva mnt 31 asuvad äriruumid üldpinnaga 105,9 m2. Samal päeval koostati ka akt ruumide otsese valduse üleandmise kohta. Äriruumi üürilepingu tingimustena kehtisid Tallinna Linnavalitsuse 13. augusti 2003.a määrusega nr 73 kinnitatud "Äriruumi üürilepingu tingimused" (edaspidi Äriruumi üürilepingu tingimused). Üürilepingu punkti 16 kohaselt kinnitab üürnik üürilepingu allkirjastamisega, et on märgitud tingimustega tutvunud, mõistnud tingimuste sisu ja nõustub üürilepingu sõlmimisega nendel tingimustel. Üürilepingu punkti 10 kohaselt kohustus kostja tasuma igakuiselt üüri 10801,80 krooni. Ülalosundatud 13. augusti 2003.a määrusega kinnitatud "Äriruumi üürilepingu tingimused" näevad ette, et lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral kohustub üürnik tasuma viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt päevas.

2. Hageja väitel ei ole kostja täitnud üürilepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Kostjal on tekkinud üürivõlgnevus hageja ees, mida kostja vaatamata korduvatele meeldetuletusele ja pretensioonidele ei ole tasunud. 25. juulil 2005.a edastas kostja Tallinna Kesklinna Valitsusele üürilepingu lõpetamise avalduse (ehkki üürileping oli sõlmitud määratud tähtajaks). Tallinna Kesklinna vanema 1. augusti 2005.a korralduse nr 905 alusel lõpetati üürileping poolte kokkuleppel. Samal päeval koostati akt vara vastuvõtmise kohta. Akti kohaselt võlgnes kostja 1. augusti 2005.a seisuga hagejale 38238,35 krooni. 15. septembril 2005.a edastas kostja Tallinna Kesklinna Valitsusele avalduse üürivõla ajatamiseks aasta aja peale. 5. oktoobril 2005.a edastas Tallinna Kesklinna Valitsus kostjale kompromissettepaneku tasuda põhivõlgnevus hiljemalt 31. detsembriks 2005.a. Kostja võlgnevust likvideerinud ei ole.

3. Hagis esitatud nõuete õigusliku alusena tugineb hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 23 lg-le 1, §

76 lg-tele 1 ja 2, § 82 lg-le 2, § 108 lg-le 1, § 113 lg-le 1 ning §-le 94, samuti Äriruumi üürilepingu tingimustele.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE.

4. Kostja tunnistab enda kirjalikus vastuses hagi osaliselt. Kostja ei nõustu hagis nõutava äriruumi üürivõla ja viiviste suurusega. Hageja ei ole arvestanud tagatisraha, mis kostja maksis üürilepingu sõlmimisel. Üürilepingu eritingimuste p 17.2 kohaselt tasaarvestatakse tagatisraha 4765,50 krooni üürilepingu sõlmimise korral lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. Seega peaks üürivõlgnevus kostja arvates olema 24639,90 krooni.

Kostja hinnangul on ka viivised valesti arvestatud. Õigeaegselt jäi tasumata mai, juuni ja juuli üür. Mai viivis peaks kostja väidete kohaselt olema 1620,25 krooni ning juuni viivis 3348,55 krooni (eeldatavalt peab kostja silmas 2005.a maid, juunit ja juulit). 1. augustil 2005.a üürileping lõpetati. Selleks ajaks oli võlgnevus kolme kuu eest 32405,40 krooni. Lepingu lõpetamisel tulnuks tagatisest maha arvestada tagatisraha 4765,50 krooni, seega oleks võlg jäänud 27639,90 krooni. Sellelt summalt arvutatuna moodustaks viivis augustis 4284,20 krooni, septembris 4146 krooni ja oktoobris 4284,20 krooni. Novembris tasus kostja võlgnevusest 3000 krooni, seega jäi võlg 24639,90 krooni, mis teeb novembri viiviseks 3696 krooni ja detsembri viiviseks 3819,20 krooni. Ajaperioodi 2005.a jaanuar kuni 2006.a jaanuar eest peaks kostja arvestuse järgi viivise summa olema seega 20914,20 krooni.

Kostja on kirjalikus vastuses avaldanud nõusolekut kirjaliku menetlusega.

MENETLUSE KÄIK

5. 23. oktoobril 2006.a toimunud eelistungile kostja ei ilmunud. Kohtukutse oli kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ga 318 isiklikult kätte toimetatud kostja seadusjärgsele esindajale 15. augustil 2006.a (vt toimik, lk 50). Kostja esindaja istungile ilmumata jätmise põhjustest kohtule ei teatanud. Kättetoimetatud kohtukutses oli muu hulgas selgitatud poole istungilt puudumise võimalikke õiguslikke tagajärgi. Hageja esindaja taotles istungil asja lahendamist kostja osavõtuta.

6. Lähtudes hageja taotlusest ja arvestades kostja nõusolekut kirjaliku menetlusega, pidas kohus võimalikuks viia eelistung läbi kostja osavõtuta ning lahendada asi sisuliselt eelistungi jätkuna peetaval põhiistungil. Kohtuistungil jäi hageja kirjalikus hagiavalduses esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Hageja esindaja selgitas täiendavalt, et kostja poolt 2005.a novembris tasutud 3000 krooni on arvestatud põhivõlgnevuse katteks (vt toimik, lk 55).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

8. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on poolte vahel 10. detsembril 2003.a sõlmitud üürileping, mille alusel hageja andis ja kostja võttis üürile Tallinnas Narva mnt 31 asuvad äriruumid üldpinnaga 105,9 m2. Üürilepingu üldtingimustena kehtisid Äriruumi üürilepingu tingimused. Üürilepingu punkti 10 kohaselt kohustus kostja tasuma igakuiselt üüri 10801,80 krooni. Vastavalt poolte kokkuleppele lepingu sõlmimisel tekkis kostjal üüri tasumise kohustus alates 2004.a augustist. Samuti lasus üürnikul kohustus tasuda viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt päevas. Puudub vaidlus ka selle üle, et üürileping lõpetati poolte kokkuleppel ennetähtaegselt 1. augustil 2005.a.

9. Pooltel on vaidlus kostjal tekkinud üürivõla ning sellelt arvestatud viiviste suuruse üle. Kostja tunnistab põhivõlga summas 24639,90 krooni ning viivisevõlga 20914,20 krooni ulatuses.

10. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) vastavalt VÕS §-s 271 sisalduval määratlusele andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Äriruum on majandusvõi kutsetegevuses kasutatav ruum (VÕS § 272 lg 1). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-dest 1 ja 6 võib võlausaldaja kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. Viivitusintressi (viivis) võib võlausaldaja VÕS § 113 lg 1 kohaselt nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

11. Kohus peab esmalt vajalikuks analüüsida hageja põhinõudega seonduvaid asjaolusid. Hagiavaldusele lisatud arvutustest nähtuvalt on üürivõlgnevus tekkinud perioodil 2005.a maist kuni juulini, mil kostja jättis tasumata kolm arvet summas 10801,80 krooni, kokku seega 32405,40 krooni (vt toimik, lk 24). 1. augustil 2005.a üürileping lõpetati ning kostja tagastas lepingu esemeks olevad ruumid. 2005.a novembris tasus kostja 3000 krooni, mille hageja on arvestanud põhivõla katteks. Sellest lähtuvalt on hageja arvutuste kohaselt põhivõla suuruseks 29405,40 krooni (32 405,40 krooni, millest on maha arvestatud 3000 krooni).

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja arvestanud üürilepingu sõlmimisel kostja poolt makstud tagatisraha summas 4765,50 krooni. Kõnealune tagatisraha kuulub kooskõlas üürilepingu eritingimuste punktiga 17.2 tasaarvestamisele üürilepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. Hageja ei vaidlusta tagatisraha maksmise fakti, kuid hageja väidete kohaselt on tagatisraha tasaarvestus tehtud üürilepingu sõlmimise esimesel kuul tasumisele kuuluva üüri osas (vt toimik, lk 42). Kohtu hinnangul ei saa kostja kõnealust vastuväidet tõendatuks lugeda. Üürilepingu lõpetamisel on pooled 1. augustil 2005.a allkirjastanud vara vastuvõtmise akti, milles on muu hulgas fikseeritud kostja võlg nimetatud kuupäeva seisuga summas 38238,35 krooni, millest üürivõlgnevus moodustab 32405,40 krooni ja viivis 5832,95 krooni (vt toimik, lk 19). Kohus leiab, et aktis sisalduv avaldus on käsitletav võlatunnistusena VÕS § 30 lg 1 tähenduses, millega kostja on muu hulgas tunnistanud üürilepingust tulenevat üürivõlga summast 32405,40 krooni. Arvestades, et tagatisraha oli poolte väidete kohaselt tasutud üürilepingu sõlmisel, pidi kostja ka 1. augusti 2005.a seisuga võimalikust tasaarvestuse alusest teadlik olema. Üürivõlgnevusele summas 32405,40 krooni ei ole kostja selgesõnaliselt vastu vaielnud ka hiljem toimunud kirjavahetuses (vt toimik, lk 20, tõlge lk 30, samuti toimik, lk 21-23). Eeltoodut arvestades tulnuks kostjal oma väiteid üürivõla suuruse osas kohtu hinnangul täiendavalt tõendada.

Tulenevalt ülaltoodust leiab kohus, et põhivõla osas kuulub hageja nõue rahuldamisele.

12. Äriruumi üürilepingu tingimuste punkt 10.3 kohaselt kohustus üürnik lepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt päevas. Hagiavaldusele lisatud hageja raamatupidamise väljavõttest nähtuvalt jaguneb hageja viivisenõue kuude lõikes alljärgnevalt: 2005.a mais 864,15 krooni, juunis 1620,25 krooni, juulis 3348,55 krooni, augustis 5022,85 krooni, septembris 4860,80 krooni, oktoobris 5022,85 krooni, novembris 4515,80 krooni ning detsembris 4557,84 krooni (vt toimik, lk 25). Kostja leiab, et viivis tähtaegselt tasumata summadelt peaks maikuu eest moodustama 1620,25 krooni, juuni eest 3348,55 krooni, augusti eest 4284,20 krooni, septembri eest 4146 krooni ja oktoobri eest 4284,20 krooni. Arvestades 3000 krooni tasumist 2005.a novembris, pidanuks viivis novembris olema 3696 krooni ja detsembris 3819,20 krooni (vt toimik, lk 40).

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1). Samas on kohtu ülesanne poolte nõudeid ja vastuväiteid vajadusel täpsustada ning tagada ka tõendite esitamise võimalus.

Hageja on hagiavalduse lisas välja toonud viivisenõude suuruse kuude kaupa, kuid viivise arvutusmetoodikat hagis esitatud ei ole ning see ei nähtu ka hagile lisatud materjalidest. Seetõttu puudub kohtul võimalus nõude põhjendatust kontrollida. Kuigi ka kostja vastuväiteid viivise summa osas ei põhine konkreetsel arvutuskäigul, ei saa hageja viivisenõuet tõendamiskohustuse jaotusest lähtuvalt siiski põhjendatuks lugeda. Hageja oli teadlik kostja vastuväidete sisust ning kohtu hinnangul on hagejal olnud eelmenetluse käigus piisavalt võimalusi enda nõuet täiendavalt põhistada.

13. Arvestades hagi osalist õigeksvõttu kostja poolt, kuulub hagi TsMS § 440 lg-le 1 tuginedes eelnenule vaatamata ka viivisenõuet puudutavas osas 20914,20 krooni ulatuses rahuldamisele. Lähtudes eeltoodust (otsuse p 11) rahuldab kohus hagi seega 50319,60 krooni ulatuses. Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 29405,40 krooni ning viivise 20914,20 krooni.

14. Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 tuleb asja menetlenud kohtul esitada kohtuotsuses menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. TsMS § 173 lg 3 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist võib menetlusosaline vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 2).

Lähtudes TsMS § 138 lg-st 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuludena on omakorda vaadeldavad riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda.

Arvestades hagis esitatud põhinõude rahuldamist, peab kohus õiglaseks jätta nii hageja kui kostja kohtukulud kostja kanda. Menetlusosaliste kohtuvälised kulud jätab kohus menetlusosaliste endi kanda. Võttes aluseks eeltoodud kulude jaotuse ning juhindudes TsMS § 179 lg-st 1, kuuluvad kostjalt pärast käeoleva kohtuotsuse jõustumist menetluskuludena (asja läbivaatamiskuludena) Eesti Vabariigi kasuks sissenõudmisele menetlusdokumentide kättetoimetamise, edastamise ja väljastamise kulud.

Indrek Parrest kohtunik