2-06-28936/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2006.a kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-06-28936 Tsiviilasi OÜ (likvideerimisel) avaldus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks Menetlustoiming Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega Menetlusosalised Avaldaja: OÜ (likvideerimisel) Avaldaja esindaja: likvideerija JM

Ajutine pankrotihaldur: KM Kohtuistungi toimumise aeg 06. november 2006. a

RESOLUTSIOON

Lõpetada OÜ ( likvideerimisel) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

Likvideerida OÜ ja kustutada see Harju Maakohtu registriosakonna registrist. OÜ likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile KM

Vabastada ajutine pankrotihaldur KM pankrotimenetluses tema ülesannetest pärast OÜ kustutamist äriregistrist.

Määrata OÜ dokumentide hoidjaks MS

Määrata ajutisele pankrotihaldurile KM ajutise halduri tasu 14 400 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 1 320 krooni, kokku brutosumma 15 720 (viisteist tuhat seitsesada kakskümmend) krooni.

Välja mõista OÜ-lt ajutise halduri tasu ja kulutused brutosummas 10 355 (kümme tuhat kolmsada viiskümmend viis) krooni ajutise pankrotihalduri KM kasuks.

Välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu 5 380 krooni ja kulutused summas 1 320 krooni, kokku brutosummas 6 700 (kuus tuhat seitsesada krooni) KM kasuks.

Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes A T . Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale ja R.

Edasikaebamise kord

2 Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib määruskaebuse esitada 30 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes A T avaldamisest arvates.

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni.

Asjaolud ja avaldus . a esitas OÜ likvideerija avalduse OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt ületavad OÜ kohustused oluliselt tema varasid, mistõttu ei suuda OÜ täita võlausaldajate nõudeid. . a seisuga on võlgnikul kokku võlgnevusi 56 812 krooni, vara puudub.

. a algatas kohus OÜ pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks KM.

Kohtuistung Kohtuistungil . a jääb ajutine haldur aruandes toodud seisukoha juurde, et võlgnik on maksejõuetu, varad puuduvad, majandustegevus on seiskunud, tagasivõitmise võimalusi ei ole. Ajutine haldur on seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Võlgnik nõustub ajutise halduri aruandega. Võlgniku seaduslik esindaja nõustub kandma osaliselt pankrotimenetluse kulud.

Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada.

Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab
määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt nähtub rahavoogude aruandest, kasumiaruandest ja bilansist, et .a. majandustegevust ei toimunud ja põhivara kulumi tõttu vara väärtus vähenes, mistõttu aasta lõpetati 12026.- krooni suuruse kahjumiga. .a. võeti tööle palgaline töötaja ja müüdi kaupa kokku 852 774 krooni eest, kuid kuna kulud olid suuremad, siis majandusaasta lõppes 40 900.- krooni suuruse kahjumiga. .a. seisuga oli käibevara, mis koosnes peamiselt (89 726 krooni ulatuses) rahast kassas ja pangakontodel ning nõuetest ostjate vastu (17945 krooni) küll kokku 123 252.- krooni, kuid lühiajalisi kohustusi peamiselt võlgade näol tarnijatele ja maksuvõlad oli samal ajal kokku 140 652.- krooni ehk võlad ületasid käibevara enam kui 17 000 krooniga. a. esimesel poolaastal püüti veel tegevust jätkata ja tasuti osa võlgasid, kuid kuna kasumisse ei jõutud ning osanikud täiendavaid vahendeid ei kaasanud, siis käibevara tegevuse jätkamiseks ei piisanud. .a. majandustegevus lõpetati. Käesolevaks ajaks raha kassas puudub, samuti puuduvad võlgniku likvideerija andmeil nii debitoorsed võlgnevused kui põhivara. Ka vararegistrite andmeil transpordivahendeid, ehitisi vallasvarana ja kinnisvara võlgnikul ei ole ega ole ka viimase 2 aasta jooksul olnud. Pangakonto oli võlgnikul ainult pangas ja selle saldo oli sulgemise aja .a. 0 krooni. MT andmeil moodustasid maksuvõlad .a. seisuga 22 916.- krooni ja maksuintressid 2 546.- krooni ehk maksuvõlad kokku 25 462.- krooni. Võlgniku likvideerija andmeil moodustavad võlad hankijatele 31 627.- krooni ehk võlad kokku moodustavad 57 089.- krooni. Võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku võlad moodustavad ligi 60 000.- krooni, vara aga täielikult puudub. Samal ajal on

3 tema majandustegevus täielikult soikunud, võlad aga viiviste ja intresside näol kasvavad.

Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab ajutine haldur ebapiisavat stardikapitali, mistõttu ei olnud võimalik saavutada piisavat käivet, et katta kõik tegevuskulud ning hakata teenima kasumit. Samuti on Eestis terve rida analoogseid tooteid müüvaid suuri ehitusmaterjalide müüjaid, kes saavad korraga suuremaid koguseid ostes tootjatelt olulist hinnaalandust, mistõttu uuel väikese rahalise ressursiga ettevõtjal on raske samale kaubaturule tulla ning nendega konkureerida. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu.

Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 12 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasu 14 400 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 1 320 krooni, kokku brutosumma 15 720 krooni. Võlgniku esindaja nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude osalise kandmisega. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107 ja 2006, 15, 248) § 1 lg 7 ja § 2 lg 8 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 10 355 krooni KM u kasuks. Riigi arvelt kuulub KM kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu 5 380 krooni ja kulutuste katteks 1 320 krooni, kokku brutosumma 6 700 krooni.

TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Marek Siboldile.

Karin Sonntak Kohtunik