2-06-22087/4 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviilasi nr.2-06-22087

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 13.november 2006.a.; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-22087 Tsiviilasi X AS hagi M. K. vastu hoolduslepingu järgse võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja : X AS Hageja volitatud esindaja : E. P. /tl.8/ Kostja : M. K. Menetlusvorm Kuna kostja võttis eelmenetluses hagi õigeks täies ulatuses ning pooled ei ole soovinud asja arutamist kohtuistungil, lahendab kohus TsMS §403 ja §440 lg.3 alusel asja kirjalikus menetluses.

RESOLUTSIOON Juhindudes TsÜS §5 ning KomS §13 ning AÕS §75 ning VÕS §76, §101 lg.1 pp.1,3,6 ja §113 ning TsMS §162, §173, §403, §440, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus

o t s u s t a s :

Rahuldada X AS hagi M. K. vastu täies ulatuses.

Välja mõista M. K. hoolduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus summas kaks tuhat kakssada seitsekümmend kaks (2 272) krooni 60 senti ja viivis summas ükssada kuuskümmend kaks (162) krooni ning menetluskuludena riigilõiv summas kakssada viiskümmend (250) krooni; X AS-i kasuks.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (13.11.2006.a.).

Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel eluruum aadressil :. Poolte vahel on 09.02.2005.a. sõlmitud hooldusleping, mille alusel osutas hageja eelnimetatud korteri ning selle juurde kuuluva elamuja territooriumi mõttelise osa osas hooldusja kommunaalteenuseid (küte, soe vesi, külm vesi, kanalisatsioon, prügivedu jms.). Hageja kinnitab, et ta on teostanud elamu haldamist, sealhulgas kostjale kuuluva eluruumi hooldamise (hoolduslepingu täitmise) raames tasunud kommunaalmaksed vastavat teenust ostutanud ettevõtetele, kuid kostja on jätnud tasumata hoolduskulud ja tarbitud kommunaalteenuste eest. Hageja märgib, et perioodil 01.12.2005.a. kuni 31.07.2006.a. jättis kostja hagejale tasumata hoolduskulud ja kommunaalmaksed kogusummas 2 272.60 krooni, millise võlgnevuse koos viivisega summas 162 krooni palub hageja kostjalt välja mõista. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 krooni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetluse käik 12.09.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast alates /tl.10-12/. 25.09.2006.a. laekus kohtule kostja kirjalik vastus hagile, milles kostja võtab hagi õigeks täies ulatuses ning on nõus kandma kohtukulud. Kostja palub lahendada asi kirjalikus menetluses /tl.14/.

“Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §403 lg.1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja kirjalikus menetluses. Kuna pooled on kohtule avaldanud oma seisukohad vaidlusaluse õigussuhte osas ega ole soovinud esitada täiendavaid avaldusi ja dokumente ning kostja võttis eelmenetluses hagi õigeks täies ulatuses (TsMS §440 lg.3), lahendab kohus asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

Kohtu otsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele.

Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel eluruum aadressil :. Poolte vahel on 09.02.2005.a. sõlmitud hooldusleping, mille alusel osutas hageja eelnimetatud korteri ning selle juurde kuuluva elamuja territooriumi mõttelise osa osas hooldusja kommunaalteenuseid (küte, soe vesi, külm vesi, kanalisatsioon, prügivedu jms.) /tl.3/. Seega eksisteerib poolte vahel tehingul põhinev kohustis, millist täiendavalt reguleerivad allnimetatud materiaalõigusnormid.

Materiaalõiguslik põhistus “Korteriomandiseaduse” (KomS) (RT 28/94-426; RT 92/00-601) §13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused … . “Asjaõigusseadus” (AÕS) (RT 39/93-590; RT 44/99-509) §75 lg.1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Hoolduslepingu /tl.3/ punkt 3.5. sätestab korteriomaniku kohustuse tasuda elamu hooldajale iga kuu maksed vastavalt elamuhooldajalt saadud makseteatistele.

Asja materjalidega /tl.4/ on tõendatud, et kostja ei täitnud maksekohustusi nõuetekohaselt ning kostja võlgnevus hageja ees (perioodi 01.12.2005.a. kuni 31.07.2006.a. eest seisuga 01.08.2006.a. on 2 272.60 krooni). Seega eksisteerib poolte vahel võlasuhe. Alates 01.07.2002.a. reguleerib võlasuhetel põhinevaid kohustisi “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336). VÕS §76 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil. Asja menetluses on leidnud tõendamist, et kostja ei tasunud hageja poolt esitatud hooldustasu ja kommunaalteenuste arveid ning perioodi 01.12.2005.a. kuni 31.07.2006.a. eest võlgneb hagejale 2 272.60 krooni.

Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt hoolduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevuse tasumist. VÕS §113 lg.1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hoolduslepingu punkt 3.5. sätestab, et arvete tasumata jätmise või tasumisega viivitamise korral on haldajal õigus nõuda alates jooksvale kuule järgneva kuu 01.kuupäevast viivist 0,2% tasumata summadelt iga viivitatud päeva eest /tl.3/.

Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud määrast ja –tingimustest, saades seisuga 01.08.2006.a.viivise suuruseks 162 krooni. VÕS §101 lg.1 pp.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustist rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist ja viivist. Kuna kostja ei täitnud maksekohustusi hageja ees (rikkus kohustust), on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjude hüvitamist, s.h. võlgnevuse ja viivise väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt välja mõista hoolduskulu ja tarbitud kommunaalteenuste eest seisuga 01.08.2006.a. võlguolev summa 2 272.60 krooni ja viivis summas 162 krooni, hageja kasuks.

Menetluskulud TsMS §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 250 krooni /tl.9/, väljamõistmist kostjalt. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 250 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlusega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda.

A.Kaldma kohtunik 13.11.2006.a.