2-05-23476/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht

09. november 2006, Tallinn Tsiviilasja number 2-05 23476 Tsiviilasi E.G (JE)hagi A.Y (A.J) vastu kinkelepingu tühisuse tunnustamiseks ja omandiõiguse tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 29.05.2006 määrus hagi tagamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetluse liik A.Y määruskaebus Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta Harju Maakohtu 29.05.2006 määrus muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata.

Asjaolud ja menetluse käik

1. E. G esitas kohtule hagi A.Y vastu, paludes tunnustada 06.03.2003 sõlmitud kinkelepingu nr xxxx/xxxx tühisust ning tunnistada hageja omandiõigusr korteriomandile asukohaga x.

2. Hageja palus hagi tagamiseks teha Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna Kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistrisse korteri asukohaga x osas võõrandamise keelumärge hageja kasuks, kuna hagejal on alust arvata, et kostja võib korteriomandi võõrandada.

Esimese astme kohtu määrus ja selle põhjendused

3. Harju Maakohtu 29.05.2006 määrusega hageja taotlus rahuldati. Kohus määras, et hagi tagamiseks tuleb Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistri registriossa nr xxxxxx sisse kanda võõrandamise ja asjaõigustega koormamise keelumärge E. G kasuks. Kohus leidis, et kuna kinnistusregistri andmete järgi on vaidlusaluse korteriomandi omanik kostja, kuid poolte vahel on vaidlus korteriomandi omandiõiguse üle, võib kostjapoolne korteri võõrandamine hagi rahuldamise korral raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks.

Määruskaebuse taotlus ja põhjendused

4. A.Y palus maakohtu määruse tühistada. Kohus rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-t 2, mis sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole esitatut ümber lükata või sellele vastu vaielda. Kohus kostjale sellist võimalust ei andnud, selline otsustus võeti vastu kostja kohalolekuta, millega rikuti tema õigusi ja seadust. 22.05.2006 kohtuistungist ei olnud kostjal võimalik osa võtta tervislikel põhjustel.

5. Kostja ei ole 06.03.2003 sõlmitud kinkelepingut rikkunud. Pärast lepingu sõlmimist hakkas hageja takistama korteriühistu käest kviitungite saamist, et kostja ei saaks tasuda korteri kasutamisega seotud makseid. Need sai kostja kätte politsei abiga ja alates oktoobrist 2005 tasub ta kõik maksed, mida ta peab tasuma vastavalt kinkelepingule. Samuti on kostja koos oma perekonnaliikmetega aidanud hagejat kodutöödes, ostnud ja toonud hagejale toiduaineid, hoolitsenud hageja ja korteri eest juba 2,5 aastat enne kinkelepingu sõlmimist. Poolte omavahelised suhted halvenesid kolmandate isikute mõjutuste tõttu. Kostja ostis 20 000 krooni eest ehitusmaterjale korteri remontimiseks, kuid hageja vahetas ukseluku ja kostja ei pääse alates 2005.a septembrist korterisse ega saa remonditöid lõpetada. Kostja ei ole kunagi kavatsenud korterit võõrandada. Hageja kahtlused on alusetud ja paljasõnalised.

Vastus erikaebusele

6. E. G palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

8. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust kohtumääruse tühistamiseks ja vaidlustatud kohtumäärus tuleb jätta muutmata.

9. TsMS § 377 lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Üheks võimalikuks hagi tagamise abinõuks on vara käsutamise keelumärke tegemine vararegistris (TsMS § 378 lg 1 p 2). Hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks (TsMS § 378 lg 4). Ringkonnakohus leiab, et hageja taotletud ja kohtu valitud hagi tagamise abinõu ei koorma kostjat liigselt ning hagi tagamisel ei ole kohus seadust rikkunud. Hagejal on õigus saada kindlust selles, et kohtumenetluse ajal ei lähe vaidlusaluse korteriomandi omandiõigus üle kolmandatele isikutele, mis võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

10. Hagi tagamise avalduse lahendamine on reguleeritud TsMS §-s 384. Nimetatud paragrahvi lg 3 kohaselt kostjale ja teistele menetlusosalistele hagi tagamise avalduse läbivaatamisest ei teatata. Kohus võib kostja eelnevalt ära kuulata, kui see on ilmselt mõistlik, eelkõige kui avalduses taotletakse vaidlusaluse õigussuhte esialgset reguleerimist. Määruskaebusest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis annaks alust järeldada, et kohus oleks pidanud käesolevas asjas kostja enne hagi tagamist ära kuulama. Kostja viide TsMS § 5 lg 2 rikkumisele ei ole õige.

11. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta määruskaebuses toodud väited kinkelepingu täitmise kohta, kuivõrd hagi tagamise määruse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel pooltevahelist vaidlust sisuliselt ei lahendata.

Ande Tänav kohtunik