2-06-14089/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-06-14089

K O H T U M Ä Ä R U S

Tsiviilasja number 2-06-14089 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Ulvi Loonurm ja Mare Merimaa Määruse tegemise aeg ja koht

6. november 2006, Tallinn Tsiviilasi AS T (registrikood xxxxxxxx; asukoht: x) kandeavaldus

23. märtsi 2006 aktsionäride üldkoosoleku otsuse äriregistrisse kandmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi

26. aprilli 2006 määrus AS T kandeavalduse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise kohta registriasjas nr x Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS T määruskaebus Menetluse liik Kirjalik hagita menetlus Resolutsioon

1. Tühistada Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 26. aprilli 2006 määrus ja saata AS T kandeavaldus 23. märtsi 2006 aktsionäride üldkoosoleku otsuse äriregistrisse kandmiseks Harju Maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada AS T määruskaebus.

3. Toimetada käesolev määrus kätte avaldajale AS T (asukoht x) ja Harju Maakohtu registriosakonnale (asukoht: Pärnu mnt 142, 11317 Tallinn). Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata (TsMS § 599 ja § 696 lg 3 2. lause).

Asjaolud ja menetluse varasem käik 21.04.2006 esitas AS T Harju Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse, milles palus teha AS T aktsionäride 23.03.2006 üldkoosoleku otsuse kohta kanded äriregistrisse. Nimetatud otsusega kinnitati aktsiaseltsi põhikirja uus redaktsioon, vähendati aktsiakapitali suurust

84 000 krooni võrra aktsiate tühistamise teel, mille järel aktsiakapitali uueks suuruseks oli

372 000 krooni, ja seejärel suurendati aktsiakapitali suurust fondiemissiooni teel aktsiate nimiväärtuse suurendamisega. Aktsionäride 23.03.2006 üldkoosolekul vastuvõetud otsuse kohaselt on AS T aktsiate uueks nimiväärtuseks 700 krooni ja aktsiakapitali uueks suuruseks pärast fondiemissiooni 520 800 krooni.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

2(5) Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi andis 26.04.2006 määrusega äriseadustiku (ÄS) § 54 alusel avaldajale AS T kande tegemist takistavate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja

30 päeva alates määruse kättetoimetamisest. Nimetatud määruse põhjendustel ei saa AS T avalduse alusel teha äriregistrisse taotletud kannet, kuna:

1. ÄS § 353 lg 4 kohaselt, kui aktsiakapitali vähendamisega samaaegselt otsustatakse aktsiakapitali suurendamine, võib aktsiate eest, mis lastakse välja samaaegselt aktsiakapitali vähendamisega, tasuda ainult sularahas. Seadus ei näe ette võimalust, et aktsiakapitali suurendamisel samaaegselt aktsiakapitali vähendamisega saab aktsiakapitali suurendada fondiemissiooni teel.

2. Tulenevalt ÄS § 343 lg 1 p-st 61 on aktsiaseltsi juhatus kohustatud teavitama Eesti väärtpaberite keskregistrit aktsiakapitali suurendamisest. Eesti väärtpaberite keskregistri andmebaasi kontrollimisel kohtu poolt ei nähtunud, et avaldaja oleks keskregistrit seaduses ettenähtud korras teavitanud.

Määruskaebuse nõue ja põhjendused AS T ei nõustunud Harju Maakohtu registriosakonna 26.04.2006 määrusega ja esitas selle peale määruskaebuse, milles palub teha äriregistrisse kanne 21.04.2006 esitatud avaldaja kandeavalduse alusel, juhindudes ÄS § 33 lg-test 1, 2 ja 6, §-st 338 ja § 353 lg-st 4.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt võeti AS T aktsionäride 23.03.2006 korralisel üldkoosolekul ühehäälselt vastu otsus aktsiakapitali üheaegseks vähendamiseks ja suurendamiseks. ÄS § 353 lg 4 sätestab aktsiakapitali üheaegsel vähendamisel ja suurendamisel uute aktsiate väljalaskmise teel nende eest tasumise ainult rahas. Seadus ei keela aktsiakapitali suurendamist fondiemissiooni teel samaaegselt aktsiakapitali vähendamisega. Avaldaja lähtus kandeavalduse esitamisel asjaolust, et äriseadustiku koostajad toetusid mandri-Euroopa õigussüsteemile, milles kehtib seaduse dispositiivsuse põhimõte − kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Seega puudus maakohtu registriosakonnal alus jätta rahuldamata avaldaja kandeavaldus aktsiakapitali vähendamise ja suurendamise äriregistrisse kandmiseks. ÄS § 33 lg 6 kohaselt ei ole registripidajal õigust keelduda kande tegemisest, kui kõik seaduses nõutavad dokumendid on esitatud ja vastavad seaduse nõuetele.

Samuti on ebaõige kaevatavas määruses tuvastatu, et AS T ei ole teavitanud Eesti väärtpaberite keskregistrit aktsiakapitali suurendamisest. Kaevatav määrus on tehtud 26.04.2006, Eesti väärtpaberite keskregistri andmetel on AS T avaldus aktsiakapitali suurendamise kohta neile laekunud 10.04.2006.

Asja lahendanud Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi võttis AS T määruskaebuse 30.05.2006 menetlusse ja jättis selle 31.05.2006 määrusega registriasjas nr x rahuldamata. Kohtunikuabi leidis, et jääb 26.04.2006 määruse (registriasi nr x) punktis 1 toodud seisukoha juurde ja ei pea määruskaebust selles osas põhjendatuks. Kohtunikuabi edastas AS T määruskaebuse kooskõlas TsMS § 663 lg-ga 6 Harju Maakohtule, kes jättis määruskaebuse samuti rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 26.04.2006 määrus AS T kandeavalduse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise kohta tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel täies ulatuses tühistada ja saata kandeavaldus Harju Maakohtu registriosakonnale uueks läbivaatamiseks. Vastavalt TsMS § 667 lg-le 2, kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks

3(5) lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Antud juhul leiab ringkonnakohus, et AS T määruskaebus on põhjendatud. Kuivõrd äriregistri kande tegemiseks esitatud avalduse lahendamine kuulub TsMS § 591 p-st 1, § 595 lg-st 1 ja § 596 lg-st 1 tulenevalt maakohtu registriosakonna pädevusse, saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi esimese astme kohtule.

AS T aktsiakapitali suurus oli enne aktsionäride 23.03.2006 korralise üldkoosoleku toimumist äriregistri andmete kohaselt 456 000 krooni ja on ka praegu, kuivõrd aktsiakapitali suuruse muutmise kohta nimetatud koosolekul ei ole äriregistrisse kannet tehtud. Maakohtu registriosakond jättis AS T vastava kandeavalduse käiguta ja asus kaevatavas määruses seisukohale, et aktsiakapitali üheaegse vähendamise ja suurendamise korral on ÄS § 353 lg 4 järgi lubatud aktsiate eest tasuda ainult sularahas. Seega on vaidlusküsimuseks käesolevas registriasjas aktsiakapitali suurendamise viis ja tasumise kord. Asja õigeks lahendamiseks tuleb muuhulgas välja selgitada ÄS § 353 lg 4 eesmärk ja sisu.

Ringkonnakohus ei nõustu esimese astme kohtu järeldusega, et aktsiakapitali üheaegse vähendamise ja suurendamise korral ei ole fondiemissioon lubatud. Selline seisukoht ei põhine seadusel. Alates 01.01.2006 kehtiva äriseadustiku (ÄS) § 338 redaktsiooni kohaselt võib aktsiakapitali suurendada uute aktsiate väljalaskmisega või olemasolevate aktsiate nimiväärtuse suurendamisega. Aktsiakapitali suurendatakse täiendavate sissemaksetega või sissemakseteta. ÄS § 350 lg-tes 1 ja 4 sätestatust tulenevalt toimub fondiemissiooni korral aktsiakapitali suurendamine aktsiaseltsi omakapitali arvel sissemakseid tegemata, kusjuures iga aktsionäri osa aktsiakapitalis suureneb võrdeliselt tema aktsiate nimiväärtusega. Sellega vastuolus olev otsus on tühine. Aktsiakapitali vähendamist, sealhulgas aktsiakapitali vähendamist koos selle samaaegse suurendamisega käsitleb ÄS § 353, mille 1. lõike kohaselt aktsiakapitali ei või vähendada alla käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud minimaalse aktsiakapitali suuruse, kuid ÄS § 353

4. lõike kohaselt 1. lõikes sätestatut ei kohaldata, kui aktsiakapitali vähendamisega samaaegselt otsustatakse aktsiakapitali suurendamine vähemalt kuni käesoleva seadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruseni. (…) Aktsiate eest, mis lastakse välja samaaegselt aktsiakapitali vähendamisega, võib tasuda ainult rahas. Tsiviilkolleegiumi hinnangul rakendub viimatinimetatud piirav tingimus (ÄS § 353 lg 4 3. lause) tõepoolest ainult aktsiakapitali suurendamise korral uute aktsiate väljalaskmisega, kui tõusetub aktsiate eest tasumise viisi määramine, s. t kas aktsiate eest tuleb tasuda rahalise või mitterahalise sissemaksega. Selle sätte eesmärgiks on tagada võlausaldajate ja ka teiste aktsionäride huvide kaitse, kuna rahalise sissemakse laekumine aktsiaseltsi pangaarvele ja selle väärtus on kindlalt kontrollitav. Kuivõrd aktsiakapitali vähendamise korral koos selle samaaegse suurendamisega vähemalt senise suuruseni välistab ÄS § 353 lg 4 vajaduse teatada kooskõlas ÄS §-ga 358 aktsiaseltsi võlausaldajatele aktsiakapitali vähendamisest ja tagada nende nõuded, siis peab olema ÄS § 353 lg-s 4 ette nähtud abinõu, mis kindlustaks, et võlausaldajate huvid ei saa kahjustada selle tagajärjel, et aktsiakapitali ei kaasata tegelikult uusi vahendeid vastavuses kapitali nimiväärtusega seoses probleemidega mitterahaliste sissemaksete hindamisel. (Teatavasti ei näe äriseadustik ette üldist mitterahaliste sissemaksete hindamise korda, mis peab tulenema aktsiaseltsi põhikirjast.) Samuti peavad olema seadusega tagatud aktsionäride huvid aktsiaseltsi majandusliku funktsioneerimise vastu, millesse nad oma raha on paigutanud, s. t et aktsiaseltsi vara ei väheneks alla seadusega lubatud piiri (ÄS § 301) ka tegelikult, mitte ainult raamatupidamislikult. Ka seda eesmärki täidab ÄS § 353 lg 4 3. lause. ÄS § 353 lg-st 4 tulenevas nõudes, et aktsiakapitali vähendamise ja samaaegse suurendamise korral tohib uusi aktsiaid välja lasta ainult rahaliste sissemaksete eest ning otsus aktsiakapitali suuruse muutmise kohta tuleb kanda äriregistrisse, esineb ka avaliku huvi element. Nimelt on

4(5) lisaks konkreetse aktsiaseltsi võlausaldajatele laiem avalikkus samuti huvitatud, et aktsiaseltsi majanduslik seisund kajastuks õigesti avalikult kättesaadavas andmebaasis nagu seda on äriregister ning äriregistri usaldatavuse peab tagama riik. Üheks vahendiks tagada avaliku registri usaldatavus on seadusega (ÄS § 353 lg 4 3. lause) selliste piirangute kehtestamine, mis ei võimalda aktsiakapitali suuruse muutmisel aktsiaseltsi tegelikku majanduslikku seisundit varjata.

Järgnevalt vaatleb ringkonnakohus, kas AS T aktsiakapitali vähendamise ja samaaegse suurendamise puhul aktsionäride 23.03.2006 üldkoosoleku otsusega oli eksitud ÄS § 353 lg-s 4 kehtestatud nõude vastu, mis tooks kaasa AS T esitatud kandeavalduse alusel äriregistri kande tegemise võimatuse Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi 26.04.2006 määruses toodud põhjendustel.

Kandeavaldusele lisatud AS T aktsionäride 23.03.2006 üldkoosoleku protokolli p 4 kohaselt otsustasid aktsionärid tühistada ÄS § 284 lg 4 alusel 168 AS T võõrandamata omaaktsiat ja vähendada aktsiakapitali 84 000 krooni võrra, mille järel aktsiakapitali suuruseks jäi

372 000 krooni (s. t 744 aktsiat nimiväärtusega igaüks 500 krooni). Kuna tulenevalt ÄS § 353 lg-st 1 ei või aktsiakapitali vähendada alla äriseadustiku §-s 222 nimetatud aktsiakapitali miinimumsuuruse ehk alla 400 000 krooni, otsustas aktsionäride üldkoosolek ühehäälselt (100 % häältega kohalviibinud 587 häälest) viia läbi fondiemissioon olemasolevate aktsiate nimiväärtuse suurendamisega jaotamata kasumi arvelt. Kinnitada olemasolevate aktsiate uueks nimiväärtuseks 700 krooni ja aktsiakapitali uueks suuruseks 520 800 krooni. Eelkirjeldatud asjaoludest nähtuvalt suurendas AS T aktsiakapitali ilma uute aktsiate väljalaskmiseta. Olemasolevate aktsiate nimiväärtust suurendati aktsiaseltsi omakapitali arvel sissemakseid tegemata. Äriregistrile esitatud AS T 2005. aasta bilansist ilmnevalt oli aktsiaseltsil 31.12.2005 seisuga eelmiste aastate jaotamata kasumi jääk 28 820 589 krooni ja 2005. aasta puhaskasum oli 2 959 903 krooni. Jaotamata kasumi arvelt suurendatigi pärast dividendi väljamaksmist aktsiakapitali raamatupidamisoperatsiooniga, millega AS T 2005. aasta auditeeritud majandusaasta aruandest nähtuvast kasumist kanti 148 800 krooni üle aktsiakapitali suurust nimiväärtuses kajastavale bilansireale. Põhimõtteliselt ei erine selline tehing rahaülekandest aktsiaseltsi pangakontole, millega toimub aktsiate eest rahas tasumine (ÄS § 247 ja § 343 lg 1 p 4). Pangakontol ei hoita sularaha, vaid teatud rahasumma olemasolu arvelduskontol annab konto omajale õiguse nõuda pangalt summa väljamaksmist sularahas (VÕS § 709 lg 1). Seega on äriseadustikuga vastuolus maakohtu seisukoht, nagu oleks aktsiaseltsil aktsiakapitali ükskõik mis viisil suurendamise korral õigus nõuda aktsiate eest tasumist sularahas. Ka täiendavate sissemaksetega aktsiakapitali suurendamise korral tasutakse aktsiate eest ÄS §-de 247 ja 344 järgi ülekandega seltsi pangaarvele.

ÄS § 353 lg 4 on vastu võetud olukorra reguleerimiseks, kus aktsiakapitali vähendamisega samaaegselt kaasatakse täiendavat kapitali aktsiaseltsi vastavusse viimiseks ÄS §-s 222 ja §-s 301 sätestatud kapitalinõuetele. Reeglina toimub selline lisainvesteeringute kaasamine aktsiate emissiooni teel, mille usaldusväärsuse tagamiseks ongi ÄS § 353 lg-s 4 sätestatud piirang, et uute aktsiate eest võib tasuda ainult rahas. Antud juhul toimus AS T aktsiakapitali vähendamine ja samaaegne fondiemissiooniga suurendamine hoopis teistel asjaoludel. Nimelt ei tinginud aktsiakapitali vähendamist aktsiaseltsi vara vähenemine, vaid seadusest tulenev kohustus tühistada omaaktsiad. AS-l T oli eeltoodust nähtuvalt bilansis piisavalt omakapitali, et selle arvelt aktsiakapitali suurendada, kusjuures mingeid sissemakseid ei tehtud ja iga aktsia nimiväärtus suurenes ühepalju (200 krooni võrra). Kolleegiumi hinnangul ei ole AS T aktsiakapitali suuruse muutmisel (samaaegsel vähendamisel ja suurendamisel) võimalik täheldada ÄS § 353 lg 4 rikkumist, kuna nimetatud sätte mõtteks ei ole välistada äriühingul

5(5) olemasoleva omakapitali ümberstruktureerimist. Raamatupidamise seaduse lisas 2 oleva bilansiskeemi järgi on nii aktsiakapital kui jaotamata kasum omakapitali osad. Vastavalt ÄS § 343 lg-le 42 ei pea registripidaja kontrollima aktsiakapitali suurendamise aluseks oleva bilansi sisulist vastavust seadusele. Määruskaebuse esitanud AS T on õigesti tuginenud tsiviilõiguse dispositiivsuse printsiibile ja tema määruskaebus kuulub rahuldamisele.

Ringkonnakohus ei anna hinnangut määruskaebuse väitele Eesti väärtpaberite keskregistri teavitamise kohta aktsiakapitali suurendamisest. Nimelt on Harju Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi AS T määruskaebuse läbivaatamisel 31.05.2006 määruses registriasjas nr x selgelt öelnud, et ta ei pea määruskaebust põhjendatuks üksnes kaevatava 26.04.2006 määruse punkti 1 osas, mis käsitles aktsiakapitali vähendamise ja samaaegse fondiemissiooni teel suurendamise lubatavust. Samas ei rahuldanud asja läbivaadanud kohtunikuabi AS T määruskaebust üheski osas. Siit on võimalik teha kaks järeldust: kas maakohus jättis AS T määruskaebuse TsMS § 663 lg 6 korras läbivaatamisel ekslikult hinnangu andmata määruskaebuse väitele kandeavaldusele lisatud dokumentide vastavuse kohta ÄS § 343 lg 1 p

61 nõudele (s. t ei vaadanud määruskaebust täies ulatuses läbi) või on maakohtu 31.05.2006 määruse resolutsioon ja põhjendused omavahel vastuolus. Mõlemal juhul tuleb registriasi tagasi saata esimese astme kohtule määruskaebuse punkti 2 menetlemisel tekkinud menetlusvigade kõrvaldamiseks, kuna tulenevalt TsMS § 9 lg-st 3 ja §-st 663 ei vaata ringkonnakohus määruskaebust sisuliselt läbi enne, kui esimese astme kohus on selle põhjendatuse kohta oma seisukoha andnud. Seega peab Harju Maakohtu registriosakond AS T kandeavalduse uuel läbivaatamisel võtma seisukoha ka selle osas, kas aktsiakapitali suurendamisest Eesti väärtpaberite keskregistri teavitamise nõue oli AS T poolt ÄS § 343 lg 1 p 61 kohaselt täidetud ehk kas kõik kandeavalduse esitamisel nõutavad dokumendid olid registripidajale esitatud.

Margo Klaar

Ulvi Loonurm

Mare Merimaa