2-05-14932/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht

13. november 2006.a. Tallinn, Kentmanni 13 Tsiviilasja number 2-05-14932/277 (endine number 2/227 – 7540/05) Tsiviilasi OÜ (pankrotis) hagi VK vastu 55 227,85 krooni nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ (pankrotis) Hageja esindaja JS; Kostja VK Kostja esindaja vandeadvokaat ML

Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalesid

06. november 2006.a. Hageja esindaja JS Kostja esindaja vandeadvokaat ML RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Mõista välja OÜ-lt (pankrotis) VK`i kasuks kohtukulude katteks 2761,40 (kaks tuhat seitsesada kuuskümmend üks krooni ja 40 senti) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGIAVALDUSE ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED .a. kuulutas Tallinna Linnakohus välja OÜ pankroti ning pankrotihalduriks nimetati ES. Vastavalt OÜ raamatupidamise dokumentidele omandas VK(end.nimi G ) ajavahemikul .a. – .a. ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta 58 277,85 krooni. Tallinna Linnakohtu registriosakonna andmete kohaselt on OÜ asutaja, osanik ja juhatuse liige ajavahemikul .a. – .a. VK(end.nimi G ). Ajavahemikul .a. – .a. on kostja välja võtnud või endale välja maksnud hageja kassast sularaha kokku 28 050,00 krooni. Väljaminekut tõendab OÜ kassa väljamineku order nr. .a., millega kostjale maksti välja majanduskuludeks avanss summas 25 000,00 krooni. Antud summa on kostja poolt hagejale tagastamata. Kassadokumendid ajavahemikul .a. – .a. tõendavad, et kostja poolt jäi OÜ-le üle andmata kassa jääk summas 3050,00 krooni. .a. on koostatud ja allkirjastatud OÜ põhilao revisjoniakt, kus on fikseeritud kauba puudujääk summas 30 227,85 krooni. Kostja on nimetatud vara omandanud. Hageja leiab, et kostja vara on suurenenud hageja vara arvel. Hageja vara on 58 277,85 krooni võrra vähenenud. Kostja vara on suurenenud hageja vara omandamisel. Hageja palub kostjalt VK´ilt (end.nimi G ) välja mõista alusetult saadud 58 277,85 krooni ja kohtukulud. .a. eelistungil hageja esindaja vähendas oma haginõuet 3050,00 krooni võrra ning palub kostjalt välja mõista 55 227,85 krooni. Hageja esindaja leidis, et kostja vastus pole piisavalt põhjendatud. Hageja pöörab tähelepanu, et 30 227,- krooni nõuet on kostja ise ka aktsepteerinud. Akt on tehtud .a. Samuti on raamatupidamisdokumendid väljastatud kostja allkirjaga. Hageja arvates aegumist kohaldada ei saa, kuna post oli välja saadetud .a.. Hageja arvates oleks nõue aegunud .a.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et väide nagu tema oleks ajavahemikul .a. – .a. sularaha

28 050,00 krooni välja maksnud paljasõnaline ja tõendamata. .a. väljastatud väljamineku orderilt nr nähtub selgelt, et kostja on vastu võtnud 25,00 krooni. .a. Hoiupanga kviitung tõendab, et kostja kontolt nr on OÜ kontole nr üle kantud 3050,00 krooni. .a. OÜ põhilao revisjoniakt tõendab kauba puudujääki summas 30 227,85 krooni. OÜ põhilao revisjoniaktist nähtub, et üleandmisel on puudujäägid, kuid miski ei viita sellele, nagu oleks kostja antud kauba omandanud. Kostja leiab, et hagi 58 227,85 krooni nõudes on põhjendamatu ja leiab, et kohtukulud tuleb välja mõista hagejalt.

Kostja lisab oma täiendavas vastuses, et tal ei ole võimalik tõendada 25 000,00 krooni mitte saamist. Revisjoniakt ei kajasta tegelikkust ja on vormistatud puudulikult (esinevad mahatõmbed, ülekirjutused). Samuti ei kajasta see kauba tegelikku olukorda, sest puuduvad kostja poolt samal päeval töökojast üleantud materjalid, mis olid väljaspool põhiladu ja mille kohta on samuti koostatud dokument ja mis peab olema pankrotihalduri käsutuses. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud ja taotleb aegumise kohaldamist. Kui .a. kuulutati OÜ pankrot välja, siis antud ajast muutus ühtlasi ka esitatud nõue sissenõutavaks.

KOHTU PÕHJENDUSED Asja materjalidele lisatud kassa väljaminekuorderi nr 13 (tlk 6) kohaselt on kostja tasunud endale OÜ poolt .a. 25 000 krooni. Kostja täpsustatud vastuväidete kohaselt ei ole kostjal võimalik tõendada, et seda summat ta hagejalt saanud ei ole. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on nimetatud summa saanud hagejalt ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. .a.on koostatud ja kostja poolt allkirjastatud OÜ põhilao revisjoniakt (tlk 7-10), kus on fikseeritud kauba puudujääk summas 30 227,85 krooni.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja oli .a. kuni .a. hageja juhatuse liige. 1998.a. kehtinud äriseadustiku § 187 lg 3 kohaselt oli juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. Viie aastane juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg kehtis ka .a. Hageja hagiavaldus jõudis kohtusse . Hagiavaldus postitati .a. Seega oli hagiavalduse esitamisel kostja kui juhatuse liikme vastu suunatud kahju hüvitamise nõue aegunud isegi kui asuda seisukohale, et hageja nõue kostja vastu muutus sissenõutavaks 10.10.1999.a. mil kuulutati välja hageja pankrot.

Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002. VÕSRS § 9 lg 2 kohaselt, kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002.

Hageja on seisukohal, et tema nõude aluseks on kostja alusetu rikastumine hageja arvel. Alates 01.07.2002.a. kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 150 lg 2 kohaselt kui kahju hüvitama kohustatud isik on õigustatud isiku kulul seoses kahju tekitamisega rikastunud, on ta ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aegumistähtaja möödumist kohustatud andma saadu välja alusetu rikastumise sätete järgi. Kuni 30.06.2002 kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 113 lg 1 sätestas, et hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Kehtiva TsÜS § 151 lg 1 kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue.

VÕSRS § 9 lg 2 sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 1. juulist 2002. Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 135 lg 1 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähataja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus leiab, et VÕSRS § 9 lõikega 2 määrati seadusega kindlaks tähtaja kulu esimene päev s.o., et aegumistähtaja kulgemise esimene päev on 1. juuli 2002. Tõlgendus, mille kohaselt on 1. juuli 2002 päevaks, millega määrati kindlaks tähtaja algus ning aegumistähtaeg hakkas kulgema sellele järgnevast päevas ehk 2. juulist 2002, ei oleks kooskõlas seaduse mõttega. Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 136 lg 2 sätestab, et kui tähtpäeva saabumine on kindlaks määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Kuna alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema 1. juulist 2002, siis saabus tähtpäev . Kuna hagi postitati , siis on ka alusetule rikastumisele tuginev hagi aegunud. Alates 01.07.2002 kehtiva TsÜS § 142 lg 1 teise lause kohaselt võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata.

Riigikohus on kohtuasjas nr leidnud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb jätta hagi rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid.

Eeltoodust tulenevalt puudub kohtu arvates vajadus tuvastada, kas hagejal on kostja vastu tõeline nõue ning anda hinnangut poolte muudele väidetele. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kostja kohtukulud on tema poolt esindajale tasutud õigusabikulud summas 3540 krooni. Juhindudes kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-st 61 lg 1 p 1 ja arvestades haginõude suurust tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 2 761,40 krooni

Krista Kirspuu Kohtunik