2-05-6768/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatednovember 2006.a, tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2-05-6768 (endine nr 2/27-12536/05) Kohtuasi OÜ hagi EV vastu 3 468,42 krooni väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Hageja lepinguline esindaja: SE Kostja: EV Asja läbivaatamine Lihtmenetluses
Legislator headnote
AI generated2-05-6768/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6].
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Epp Haabsaar Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
13. november 2006.a, tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2-05-6768 (endine nr 2/27-12536/05) Kohtuasi OÜ hagi EV vastu 3 468,42 krooni väljamõistmise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Hageja lepinguline esindaja: SE Kostja: EV Asja läbivaatamine Lihtmenetluses
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada.
2. Välja mõista EV`lt võlgnevus 3 468,42 (kolm tuhat nelisada kuuskümmend kaheksa krooni ja 42 senti) krooni OÜ kasuks.
Menetluskulude jaotus
3. Välja mõista EV`lt menetluskulud 679,05 (kuussada seitsekümmend üheksa krooni ja
05 senti) krooni OÜ kasuks.
4. Välja mõista EV`lt menetluskulu 167,50 .
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6].
HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD .a esitas OÜ kohtule hagi EV vastu 3 468,42 krooni väljamõistmiseks. Ühtlasi on hageja kohtule esitanud .a täiendava hagi selgituse ja täiendavad materjalid. Hagiavalduse ja täiendava hagi selgituse kohaselt sõlmis AS (AS õigusjärglane) kostjaga .a tähtajalise (tähtajaga kuni .a) lepingu nr , mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuse eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja valis teenuspaketiks , mille kuutasu oli 354,00 krooni kuus. Kostja tasus vastavalt ettemaksu arvele nr esimese kuumaksu ja mobiiltelefoni soodushinna eest kokku summa 2 154,00 krooni. Kostja sai enda kasutusse kaardi ning soodustingimustel mobiiltelefoni Nokia 3110 ja asus temale pakutavaid kasutama. Kostja tasus 1 300,00 krooni .a, 700,00 krooni .a ja 1 002,00 krooni .a (arvestatud 07.04.1998.a lepingu alusel tekkinud võla katteks). Kostjal on tasumata kuumaksete eest summa 1 734,21 krooni. Kostja poolt .a sõlmitud lepingu alusel tasutud summa 1 002,00 2-05-6768
krooni on arvestatud arve nr alusel mobiiltelefoni subsideeritud hinna ja väljaostu hinna vahe hüvitamiseks, mida teenuse osutaja käsitles leppetrahvi nime all. Kostjale .a sõlmitud lepingu alusel tulenevalt Üldtingimuste punktist 2.5 teenust ei avatud seoses võlgnevusega eelmise lepingu alusel kostjale osutatud teenuste eest. AS (AS õigusjärglane) saatis teenuste eest kostjale arved lepingujärgsele aadressile . Kostjal on tasumata järgmised arved: nr . Kostja ei täitnud oma kohustust tasuda saadud teenuse eest esitatud arveid. Seisuga .a oli kostja põhivõlgnevuseks AS-i ees 1 734,21 krooni. Vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks oleva Kasutamise Tingimustele (edaspidi nimetatud üldtingimused) kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Kostja oli lepingu sõlmimise perioodil kehtinud üldtingimuste peatüki VII alusel kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma AS-ile Tele2 Eesti viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kuigi perioodil 27.04.1997.a kuni 28.02.2001.a on vastavalt kehtinud üldtingimustele viivise määraks 0,5% päevas, arvestab hageja ka nimetatud perioodil viivisvõlgnevust määraga 0,15% päev. Poolte vahel lõpetati leping mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimuste punkti 8.5 kohaselt kostja avalduse alusel (vt hagiavalduse lisa nr 5 .a leping ja pakkumine nr , mille kohaselt kostja sõlmis .a uue sama telefoninumbriga lepingu ja tasus lepingu ühepoolse lõpetamise tasu). Poolte vahel lõpetati leping enne tähtaja lõppu. AS`il oli tulenevalt üldtingimuste punktist 7.12 õigus nõuda kostjalt kuutasude maksmist kuni lepingu tähtaja lõpuni, s.o .a. Maksed kuutasude eest kajastuvad lõpparvel nr , millele lisanduvad ka arvestuslikud igakuised tasumata arvetel kajastuvad kuumaksed. Kuutasud kajastuvad saldo kinnitusel märksõna „telefonimaksed“ all. Kostja ei reageerinud AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. AS loovutas hagejale nõude kostja vastu summas
1 734,21 krooni, millele lisanduvad viivised. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja oma võlgnevust hagejale tasunud. Kostja põhivõlgnevuselt arvestas hageja viivist 0,15% päevas alates .a kuni .a kokku 2 553,95 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivist 1 734,21 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1 ja §
230 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS; kehtetuks muutumise kuupäev 01.01.2006.a) § 4 lg 1 ja § 60 lg 1, alusel põhivõlana võlgnevuse 1 734,21 krooni, viivised
1 734,21 krooni ja kohtukulud (hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõiv 280 krooni, 295,00 krooni kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kostjale kättetoimetamise eest ja esindajale makstud õigusabi kulud summas 173,42 krooni). Kostja ei ole hagiavaldusele ega täiendavale hagi selgitusele vastanud
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus hagi menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Sama sätte lõige 2 kohaselt kuulab kohus poole tema taotlusel ära. Taotlusi suuliseks ärakuulamiseks või tagaseljaotsuse tegemiseks ei ole kohtule esitatud. Seega lahendab kohus asja lihtmenetluses sisulise otsusega.
Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002. a sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002. a tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama sätte lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoole õigusi ja kohustusi, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002. a. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002. a, kohaldatakse senikehtinud seadust. Nimetatud seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002. a, kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Pooltevaheline vaidlus seostub kostjale osutatud telekommunikatsiooniteenusega, s.o kestvuslepinguga, eeldades kuni 01.07.2002. a kehtinud seaduste (eelkõige TsK vastavate sätete)
kohaldamist. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele, lepingule või selliste sätete puudumise korral vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. Sama seaduse § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. Kohtule esitatud .a lepinguga nr , mille alusel kohustus AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt vastavalt igakuiselt esitatud arvetele tasuma; -i teenuste kasutamise tingimuste (kehtinud kuni ); arvete nr .a saldokinnituse; 20.04.2005 nõude loovutamise teatisega ja .a võlateatisega on tõendatud hagiavalduses märgitud põhivõlgnevus 1 734,21 krooni. Vastavalt lepingu lahutamatuks lisaks oleva -i mobiiltelefonsideteenuste Kasutamise Tingimuste (üldtingimused) punktile 7.4 on kostja kohustatud tasuma kostjale osutatud teenuste eest esitatud arve 15 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast arvates. Kohtule esitatud arvete koopiatega on tõendatud, et kostjale saadeti arved lepingus märgitud aadressile , aadressi muutumisest ei ole kostja hagejat teavitanud. Lepingu juurde kuuluvate üldtingimuste punkti 12.6 kohaselt saadetakse kõik -i lepingust tulenevad arved ja teated aadressil, mille kostja on märkinud lepingus, välja arvatud juhul, kui kostja on kirjalikult AS`i informeerinud oma aadressi muutusest.
Tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 8.5, juhul kui kostja soovib lõpetada tähtajalise -i lepingu enne ühe aasta möödumist Q -i lepingu sõlmimisest, peab kostja teenuspaketis sisalduva mobiiltelefoni AS`ile tagastama või tasuma selle väärtuse AS`i poolt esitatava lõpparve alusel. Samuti on kostja kohustatud tasuma AS`ile kuutasud -i lepingu lõppemiseni. Kostja poolt .a sõlmitud lepingu alusel tasutud summa 1 002,00 krooni on arvestatud arve nr alusel subsideeritud hinna ja mobiiltelefoni väljaostu hinna vahe hüvitamiseks, mida teenuse osutaja käsitles leppetrahvi nime all. Kostjale .a sõlmitud lepingu alusel tulenevalt Üldtingimuste punktist 2.5 teenust ei avatud seoses võlgnevusega eelmise lepingu alusel kostjale osutatud teenuste eest. TsK § 222 lg 1 kohaselt, kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud.
TsK § 190 lg 1 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Sama seaduse § 191 lg 1 järgi loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 231 lg 1 sätestab rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgniku kohustuse tasuda viivitamisaja eest aastas 3% viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Vastavalt lepingu üldtingimuste VII peatükile on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% päevas tasumata summalt kuid mitte vähem kui 60 krooni kokku. Hageja on hagiavalduses toodud viivisearvestuse kohaselt arvestanud kostja võlgnevuselt (1 734,21 krooni) perioodil 09.02.1999.a – 18.06.2005.a (s.o 2319 päeva eest) viivist 0,15% päevas, kokku 2 553,95 krooni, kuid esitanud viivise nõude põhivõla ulatuses, s.o summas 1 734,21 krooni.
Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 3 468,42 krooni (sh põhivõlg 1 734,21 krooni, viivis
1 734,21 krooni).
Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §- ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 280,00 krooni TsMS § 60 lg 1 alusel. Arvestades lihtmenetlust ning asja raskusastet, peab kohus piisavaks õigusabi kuluna kostjalt välja mõista 3 % hagi rahuldatud osast, s.o 104,05 krooni. Ühtlasi tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel kohtukuluna välja mõista 295,00 krooni kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kostjale kehtiva TsMS § 326 järgi kättetoimetamise eest. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuludena 679,05 krooni, kuna hagiavaldus rahuldati. Kostjalt kuulub TsMS § 52 p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu 167,50 krooni, mis seisneb hagimaterjalide ja pooltele menetlusdokumentide kättetoimetamise kulus. Kohtuotsuse vabatahtlikul täitmisel tuleb kostjal märkida maksekorraldusele viitenumber ja selgitusse kohtumaja nimetus, kohtuotsuse number ning toimingu nimetus, mille eest tasumine toimub.
Epp Haabsaar Kohtunik