2-06-2376/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus

Kohtunik Sirje Õunpuu

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

10. november 2006, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-2376

Tsiviilasi P.R. hagi U.V. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudes

Menetlusosalised Hageja P.R. (isikukood xxx; elukoht xxx); kostja U.V. (isikukood xxx; elukoht xxx).

Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu P.R. avaldus hagist loobumiseks põlvnemise tuvastamise nõudes ja lõpetada menetlus P.R. hagis U.V. vastu põlvnemise tuvastamise nõudes.

2. Hagi elatise väljamõistmise nõudes rahuldada.

3. Välja mõista U.V. elatis summas 1 300 (üks tuhat kolmsada) krooni kuus alaealise lapse A.C.R. (isikukood xxx) ülalpidamiseks alates 02.02.2006 kuni tema täisealiseks saamiseni xxx lapse ema P.R. kasuks.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud U.V. kanda elatise nõude osas täies ulatuses ja põlvnemise tuvastamise nõude osas pooles ulatuses.

Edasikaebamise kord

2-06-2376

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

P.R. esitas 02.02.2006 Harju Maakohtule hagi U.V. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise nõudes.

Hagiavalduse ja sellele lisatud materjalide kohaselt olid pooled ajavahemikul detsember 1999.a. kuni mai 2000.a. lähedastes suhetes. Veebruaris 2000.a. sai hageja teada, et ta on rase. Raseduse kuuendal kuul teatas kostja, et on isaks saamiseks liiga noor. Peale seda ei ole pooled kohtunud. 29.09.2000 sündis hagejal tütar A.C.R.. 2005.a. võttis hageja kostjaga telefoni teel ühendust. Vestluse käigus ei eitanud kostja oma isadust, kuid andis mõista, et ei soovi lapse kasvatamisel osaleda. Hageja hinnangul kulub tütre ülalpidamiseks kuus keskmiselt 3 400 krooni. Kostja ei ole hagejat kordagi materiaalselt toetanud lapse ülalpidamisel. Seetõttu palub hageja tuvastada, et A.C.R. põlvneb kostjast ning mõista kostjalt välja elatis 1 700 krooni kuus tagasiulatuvalt alates aasta enne hagi esitamist kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Kostja möönab, et A.C.R. on tõenäoliselt tema laps, kuid väidab, et ei ole lapse ülalpidamise kohustust täitnud, kuna hageja soovis last ise koos oma uue elukaaslasega kasvatada. Kostja leiab, et hagiavalduses toodud kulutused lapse kohta on liialt suured ja ei vasta tegelikkusele. Kostja väidab, et ei ole võimeline maksma elatist hageja poolt nõutud summas.

16.10.2006 toimunud istungil väitis kostja, et tema neto töötasu on hetkel keskmiselt 5 000 krooni kuus ning tema ülalpidamisel on veel teine alaealine laps. Seetõttu suudab ta maksta elatist tütre ülalpidamiseks 1 300 krooni kuus. Hageja oli nimetatud summaga nõus ja taotles elatusraha väljamõistmist alates hagi esitamisest. Pooled andsid nõusoleku lahendada elatise väljamõistmise hagi kirjalikus menetluses. Põlvnemise tuvastamise vaidluse lubasid pooled lahendada kohtuväliselt ning hageja lubas kohtule esitada loobumise avalduse.

20.10.2006 on hageja esitanud kohtule avalduse hagist loobumiseks põlvnemise tuvastamise nõudes. Koos hagist loobumise avaldusega on hageja esitanud kohtule A.C-R. sünnitunnistuse, millest nähtub, et lapse isa on U.V..

Kohus on 16.10.2006 toimunud istungil määranud menetleda P.R. hagi U.V. vastu elatise nõudes kirjalikus menetluses ning andnud menetlusosalistele tähtaja seniesitamata tõendite esitamiseks.

Kostja on 08.11.2006 esitanud kohtule oma palgatõendi, millest nähtub, et tema sissetulek on keskmiselt 5 000 krooni kuus neto.

Kohtu põhjendused

2-06-2376

Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus leiab, et loobumine on põhjendatud, need ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab menetluse Piret Reinmaa hagis Urmas Varese vastu põlvnemise tuvastamise nõudes.

Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) §-le 60 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja § 61 lg 1 kohaselt on kohtul õigus teise vanema nõudel ülalpidamiskohustust mittetäitvalt vanemalt elatis välja mõista. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 määruse nr 328 „Palga alammäära kehtestamine“ §-le 1 on kuupalga alammäär täistööaja korral 3 000 krooni. PKS § 61 lg 5 kohaselt võib kohus elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lõikes 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

29.09.2006 on pooltel sündinud tütar A.C.R.. Lapse põlvnemine kostjast on tuvastatud ning hageja on põlvnemise tuvastamise nõudest loobunud. Hageja taotleb elatise väljamõistmist alaealise lapse A.C.R. ülalpidamiseks, kuna kostja ei ole hagejat lapse ülalpidamisel toetanud. Kostja on nõus maksma elatusraha summas 1 300 krooni. Hageja on nõus kostja poolt pakutud elatusraha summaga ja nõustub, et kostja tasub elatusraha alates hagi esitamisest. Kuna poolte vahel ei ole vaidlusi elatise suuruse osas, leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista elatis 1 300 krooni kuus alaealise lapse A.C.R. ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni hageja kasuks. Arvestades kostja majanduslikku olukorda ja asjaolu, et kostja ülalpidamisel on veel teine alaealine laps, on põhjendatud mõista kostjalt välja elatis alla seaduses sätestatud suuruse, sest vastasel korral osutuks teine laps varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 3 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi elatise nõudes kuulub täies ulatuses rahuldamisele, tuleb elatisehagi menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

Vastavalt TsMS § 179 lg-le 2 lahendab kulude väljamõistmise asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

Sirje Õunpuu Kohtunik