Legislator Case Law & Legislation
2-06-17920/4 AI generated

2-06-17920/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-06-17920/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

14.07.2006. a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise väljamõistmiseks lapsele. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud ... a, abielust sündis ... a poeg D. Laps on hageja ülalpidamisel ning kostja materiaalselt ei toeta. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista elatisraha lapsele igakuise summana 1 500 krooni.

Legislator headnote

AI generated

2-06-17920/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49).

Keywords

AI generated
living expenses childcare allowance child protection costs cost of assistive devices cost-covering rent legal aid costs
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-06-17920 Otsuse tegemise aeg ja koht

10. november 2006. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg

09. november 2006. a Kohtuasi

T. R. hagi R.R. vastu elatise nõudes lapsele Menetlusosalised Hageja: Kostja:

T. R. (IK…; elukoht: …)

R. R. (IK…; elukoht: …)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt R.R. hageja T. R. kasuks elatis alates 14.07.2006. a igakuise elatusrahana 1 500 (üks tuhat viissada) krooni alaealise poja D. R.(IK…) ülalpidamiseks kuni D. R. täisealisuseni s.o. ... a või kuni vanema varalise seisu või lapse vajaduste muutumiseni.

3. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Hagiavalduse sisu

1. 14.07.2006. a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise väljamõistmiseks lapsele. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud ... a, abielust sündis ... a poeg D. Laps on hageja ülalpidamisel ning kostja materiaalselt ei toeta. Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista elatisraha lapsele igakuise summana 1 500 krooni.

II Kohtuistung

2. Hageja jäi nõude juurde ja taotles, et kohus mõistaks kostjalt välja elatise miinimumsuuruses (1 500 krooni kuus) alates elatisehagi kohtusse esitamisest. Kostja on 2006. aasta jooksul maksnud lapse ülalpidamiseks vaid 2 500 krooni.

3. Kostja arvates on elatise summa 1 500 krooni kuus liialt suur. Kostja oli nõus maksma elatist mitte rohkem kui 500 krooni kuus, kuna ta tööl ei käi, elatub juhutöödest ning teenib ühes kalendrikuus keskmiselt 2 500 krooni tulu.

III Kohtu põhjendused

4. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud.

5. Perekonnaseaduse (PkS) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49).

6. Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).

7. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (PkS § 61 lg 2).

8. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist seadusega sätestatud miinimumsummas (PkS §

61 lg 4), mis alates 01.01.2006. a on pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2006. aastal on kuupalga alammäär 3 000 krooni, millest ½ on 1 500 krooni). Elatise miinimumsumma tähendab seda, et see peaks katma lapse hädapärased kulutused ning sellisest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel (PkS § 61 lg 6), siis, kui lapsevanem on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud.

9. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks töövõimetu, mistõttu ta ole suuteline oma lapsele ülalpidamist kindlustama. Kohus märgib, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut (vähemalt kuupalga alammäära ulatuses) nii endale, kui lapsele. Õiglane ei ole olukord, kus laps kannatab puudust seetõttu, et lapsevanem isiklikust mugavusest või muudest isiklikest põhjustest tulenevalt ei pea vajalikuks töötada. Perekonnaseaduse § 61 lg 4 kaudu realiseerub vanemate kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne ja piisav ning ainult sel juhul saab asuda seisukohale, et ülalpidamiskohustus on täidetud. ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artikkel 21 p 1 sätestab, et vanematel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamisel ja arendamisel. Lapse huvid peavad olema nende keskpunktis.

10. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kuivõrd hageja nõuab elatise suurendamist minimaalmäärani, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust.

11. Elatis kuulub väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest s.o 14.07.2006. a PkS § 70 lg

1 alusel.

IV Kohtu selgitused

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus viivitamatult täidetavaks elatise väljamõistmise otsuse hagejale hädavajalikus ulatuses.

13. PkS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (TsMS § 459).

Kohtunik