2-05-15750/10 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Gaida Kivinurm ja Urmas Reinola Otsusese tegemise aeg ja koht 03.november 2006. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-05-15750 Tsiviilasi M.Mi hagi Pärnumaa kohtutäituri R.Ai ja T OÜ vastu kinnistu asukohaga x Pärnu maakond võõrandamiseks korraldatud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 13. aprilli 2006. a. otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Kohtuistungi toimumise aeg

M.Mi apellatsioonkaebus 16.oktoobril 2006. a. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M.M (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x,); Kostja Pärnumaa kohtutäitur R.A (x), tema volitatud esindaja Kaire Aus; Kostja T OÜ (registrikood xxxxxxxx, asukoht x), tema seaduslik esindaja Marko Langund ja volitatud esindaja Annika Murulaid

RESOLUTSIOON: Jätta Pärnu Maakohtu 13.aprilli 2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Välja mõista M. M´ilt R.A´i kasuks kohtukuluna tasu õigusabi eest summas 1700,00 (üks tuhat seitsesada) krooni.

EDASIKAEBE KORD

Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

4. augustil 2005. a. esitas M.M hagi Pärnu Maakohtusse kinnistu x (kinnistu registriosa xxxxx) võõrandamiseks korraldatud enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.

Hageja ja AS-i B vahel sõlmitud laenulepingu tagamiseks oli hagejale kuuluv kinnistu asukohaga x (kinnistu registriosa nr. xxxxx) koormatud hüpoteegiga AS-i B kasuks. Hageja makseraskuste tõttu loovutas AS B laenulepingust tuleneva nõude T OÜ-le. T OÜ pööras Pärnumaa kohtutäituri R.Ai vahendusel nõude hageja vastu sundtäitmisele. Täitemenetluse käigus arestis kohtutäitur kinnistu x, ning korraldas kinnistu võõrandamiseks enampakkumise alghinnaga 300.000 krooni, millekohase teate sai hageja kätte 27. mail 2005. a. Korduva täitekutse sai hageja 21. juunil 2005. a., millele oli kohtutäitur lisanud ka enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti, kordusenampakkumise teksti ning otsuse täitekulu kohta. Kuna enampakkumine kinnistu võõrandamiseks nurjus ostjate puudumise tõttu, hindas kohtutäitur kinnistu väärtuse ümber 191.000 kroonile ning kinnistu võõrandati 22. juulil 2005. a. kordusenampakkumise tulemusena T OÜ-le. Kinnistu ümberhindamine toimus hageja teadmata ja nõusolekut küsimata. Hageja ei olnud ka teadlik, et ümberhindamist saab vaidlustada.

Kinnistu müügiks toimunud kordusenampakkumine on õigustühine. T OÜ-l oli sissenõudjana TMS § 6446 lõike 1 kohaselt õigus ühe kuu jooksul alates enampakkumise nurjumisest osta nimetatud kinnistu alghinnaga, kuid ta jättis selle võimaluse kasutamata, millest järeldub, et ta ei soovinud nimetatud kinnistut osta. TMS § 51 lg. 1 kohaselt tuleb vara hinnata võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel, kuid hagejat ümberhindamise juurde ei kutsutud. TMS § 6447 kohaselt võib sissenõudja nõuda kordusenampakkumise korraldamist ainult juhul, kui ta ei soovi kinnisasja ise ära osta. Kuna T OÜ näitas oma soovimatust kinnistu ostmiseks esmasel enampakkumisel mitteosalemise ja kordusenampakkumise korraldamise taotlemisega, ei oleks ta tohtinud kordusenampakkumisel osaleda. Kinnisasja müük sissenõudjale alla keskmise turuväärtuse on ebaseaduslik ja sellega on rikutud enampakkumise olulisi tingimusi ja kinnistu müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta.

Kostjate vastuväited Kohtutäitur R.A hagi ei tunnista. T OÜ esitas 6. aprillil 2005. a. kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks M.Milt võlgnevuse 183.000 krooni sissenõudmiseks. Kohtutäitur väljastas võlgnikule teate laekunud avaldusest, mille kättesaamist on M. M allkirjaga tõendanud. Hageja teatele ei reageerinud ning 6. mail 2005. a. algatas kohtutäitur TMS § 1 lg.

1 p. 14 alusel täitemenetluse ja väljastas hagejale täitekutse, kohtutäituri tasu ja esmase täitekulu väljamõistmise otsuse vabatahtliku täitmise tähtajaga kuni 12. maini 2005. a. Nimetatud tähtajaks hageja võlga ei tasunud, mistõttu kohtutäitur arestis 13. mail 2005. a. hagejale kuuluva kinnistu asukohaga x (kinnistu registriosa nr. xxxxx), pindalaga 981 m2 , hinnaga 300.000 krooni. 19. mail 2005. a. avaldas kohtutäitur väljaandes Ametlikud Teadaanded nimetatud kinnistu enampakkumisteade ning 27. mail 2005. a. saatis samasisulise teate ka hagejale. 21. juunil 2005. a. toimunud enampakkumisele hageja ei ilmunud, samuti puudusid enampakkumisel ostjad ja sissenõudja kinnistu ostu soovi ei avaldanud, seetõttu juhindudes TMS § 6445 lg. 2 vormistas kohtutäitur enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti. Tuginedes TSM § 6447 hindas kohtutäitur vara alla 36,33 %, määrates kordusenampakkumise kinnistule hinnaga 191.000 krooni. Sellekohane teade ilmus väljaandes Ametlikud Teadaanded 21. juunil 2005. a. Hagejale saatis kohtutäitur teate kordusenampakkumise kohta ja üritas korduvalt hagejaga ühendust saada ka telefoni teel. Kordusenampakkumise ajaks, mis toimus 22. juulil 2005. a., hageja kohtutäituri büroosse ei ilmunud. Kordusenampakkumise tulemusena võõrandati hagejale kuuluv kinnistu asukohaga x, hinnaga 191.000 krooni OÜ-le T. TSM § 6446 lõikes 1 sätestatud sissenõudja õigus osta kinnistu alghinnaga ühe kuu jooksul alates enampakkumise nurjumisest ei tähenda ostmise kohustust. Samuti ei keela TSM sissenõudjal osalemast kordusenampakkumisel.

T OÜ hagi ei tunnista. Vara ümberhindamise akt on koostatud 21. juunil 2005. a., mille kättesaamist kinnitab ka hageja. Vara ümberhindamine on kohtutäituri tegevus, mille peale saab puudutatud isik TSM § 77 kindlaks määratud korras esitada 10 päeva jooksul kaebuse. Hageja ei ole kinnistu arestimise hinda vaidlustanud. T OÜ-l ei olnud kohustust enampakkumise nurjumisel ühe kuu jooksul osta kinnistut alghinnaga, samuti ei ole sissenõudjal keelatud osaleda kordusenampakkumisel. Seega ei ole kinnistu kordusenampakkumise läbiviimisel rikutud enampakkumise tingimusi.

Esimese astme kohtu otsus

13. aprilli 2006. a. otsusega jättis Pärnu Maakohus hagi rahuldamata. Kordusenampakkumise toimumise ajal, 22. juulil 2005. a. kehtinud TMS § 6444 kohaselt, võisid puudutatud isikud esitada kohtule kahe nädala jooksul, arvates enampakkumise päevast, avalduse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks TSM § 647 nimetatud põhjustel. Kohus tunnistab enampakkumise kehtetuks, kui asi müüdi isikule, kellel ei olnud õigust seda osta või rikuti teisi enampakkumise olulisi tingimusi.

Vara arestimisel hinnati kinnistu hinnaga 300.000 krooni, mis on ka hageja seletuse kohaselt mõistlik hind. Kinnistu enampakkumine 21. juunil 2006. a. nurjus ostjate puudumise tõttu. Sissenõudja kinnistut alghinnaga osta ei soovinud, vaid nõudis kordusenampakkumise korraldamist. TSM § 6447 lg. 2 kohaselt võib kohtutäitur kordusenampakkumiseks vara alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 50% kinnisasja kohaliku keskmise müügihinnaga võrreldes. Kohtutäitur hindas vara alla 36,4%, s.o hinnale 191.000 krooni. Hagejale saatis kohtutäitur

21. juunil 2005. a. korduva täitekutse ilmumiseks kohtutäituri juurde 22. juulil 2005. a. kell 10.00, kinnisasja enampakkumise nurjunuks tunnistamise akti ja vara ümberhindamise akti, mille kättesaamist hageja tunnistab. Seega oli hageja ümberhindamisest teadlik, kuid kinnisasja hinda hageja ei vaidlustanud. Vara ümberhindamise akti all on märge, et kohtutäituri tegevuse peale võib esitada kaebuse 10 päeva jooksul kohtutäiturile, alates kaevatava toimingu tegemisest või päevast, mil kaebaja sellest teada sai. Kohtutäituri toimingud peale enampakkumise nurjumist on kooskõlas TMS-is sätestatuga.

Hageja ei ole põhjendanud väiteid, nagu oleks vara kordusenampakkumisel ostnud isik, kellel ei olnud selleks õigust. Sissenõudjal oli õigus nõuda kordusenampakkumise läbiviimist. Ühestki TMS sättest ei tulene, et sissenõudjal ei ole õigust osaleda kordusenampakkumisel ja teiste osalejate puudumisel, vastavalt TSM § 6446 lõikele 1, oli sissenõudjal õigus kinnisasi alghinnaga ära osta.

M.Mi apellatsioonkaebus Apellant palub Pärnu Maakohtu 13. aprilli 2006. a. otsuse tühistada ja tema hagi rahuldada.

Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja seetõttu ei kuulu rahuldamisele. Arusaamatu on kohtu seisukoht, et kuna T OÜ ei soovinud kinnisasja alghinnaga, s.o 300.00 krooniga osta, nõudis ta kordusenampakkumist. Sellist fakti asja materjalidest ei nähtu. Kohtutäitur on vastuses hagile viidanud asjaolule, et ajaks, mil kohtutäitur hindas kordusenampakkumiseks kinnisasja hinna alla 36,33%, s.o vahetult kohe peale enampakkumise nurjumist, ei olnud T OÜ mitte mingil viisil avaldanud, et ta ei soovi ka alghinnaga kinnisasja ära osta, veel vähem aga seda, et ta soovib kinnisasja allahindamist 36,33%.

Vastused apellatsioonkaebusele Vastustajad kohtutäitur R.A ja T OÜ paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuna apellandi väited ei ole asjakohased ja apellant ei ole kaebust sisuliselt põhjendanud.

Ringkonnakohtu seisukoht Kohtukolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu 13.aprilli 2006 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult otsuse põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS §-st 654 lg 6 korrata.

Kaebuses on hageja korranud hagiavalduses toodud asjaolusid ja väiteid ning neile kõigile on maakohus oma hinnangu andnud. Kohus on õigesti tuvastanud asjas esitatud tõendite alusel, et enampakkumised on viidud kohtutäituri poolt läbi kooskõlas kuni 01.01.2006 kehtinud täitemenetluse seadustiku sätetega. Paljasõnaline on hageja väide, et peale esimese enampakkumise nurjumist ei ole sissenõudja avaldanud, et ta ei soovi 1 kuu jooksul kinnistut ära osta ja nõudnud kordusenampakkumist. T OÜ kinnitab oma vastulauses hagile, et ta eeltoodud avaldused kohtutäiturile esitas (t.l.55-56). TSM § 64.46 lg 1 ei kohusta sissenõudjat esimese enampakkumise nurjumisel müüdavat kinnistut alghinnaga ära ostma, vaid annab õiguse sissenõudjal seda teha. Kostja on korduvalt avaldanud, et ta teatas kohtutäiturile, et peale esimese enampakkumise nurjumist kinnistut osta ei soovinud ja soovis kordusenampakkumist (t.l.55, 73). Sama kinnitab kostja ka vastuses apellatsioonkaebusele. Samuti leidis maakohus õigesti, et vara ümberhindamine toimus kohtutäituri poolt kooskõlas täitemenetluse seadustikus sätestatuga, mida hageja ka ei vaidlustanud. Ülaltoodu alusel ei anna ükski kaebuses toodud väide alust kaevatava maakohtu otsuse tühistamiseks ja hagi rahuldamiseks. Kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja kohtutäitur R.A on esitanud taotluse kohtukuluna õigusabikulude hüvitamiseks summas 1700,00 krooni. Taotlus kuulub TsMS (kuni 01.01.2006 kehtivas red-s) § 60 lg 1 ja 8 ja 61 lg 1 alusel rahuldamisele. Hagejalt tuleb kostja R.Ai kasuks välja mõista 1700,00 krooni.

R. Allikvere G. Kivinurm U. Reinola