2-05-14361/3 · Tallinna Ringkonnakohus

2-05-14361

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Kai Kullerkupp, liikmed Margo Klaar ja Ülle Jänes Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2006.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-05-14361 Tsiviilasi I.R hagi A.R vastu 530 034,75 krooni saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 26. juuni 2006.a määrus menetluse taastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.R määruskaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad I.R (IK xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Indrek Kukk A.R (IK xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja adv Helen Tomberg RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 26. juuni 2006.a määrus muutmata.

2. I.R määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebe kord Määruse peale ei saa edasi kaevata (TsMS § 412 lg 5)

Menetluse varasem käik

1. I.R esitas 01.07.2005 Harju Maakohtule hagi A.R vastu 530 034,75 krooni saamiseks.

2. 18.01.2006 määrusega jättis kohus hagi TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna hageja ega tema esindaja ei ilmunud eelistungile ega esitanud kohtule tõendeid seadusliku takistuse kohta istungile mitteilmumiseks.

3. 30.01.2006 esitas hageja avalduse menetluse taastamiseks. Avalduse kohaselt ei saanud

2(4) hageja istungist osa võtta seoses haigushooga. Kommunikatsioonihäirete tõttu esindajaga teatas hageja esindaja kohtule alles tund pärast istungi algust hageja soovist istung edasi lükata. Hagejal endal puudus eelnevalt võimalus kohtu teavitamiseks.

4. Kostja palus jätta taotluse rahuldamata.

Maakohtu määruse põhjendused

5. Harju Maakohus jättis taotluse menetluse taastamiseks rahuldamata ja arvas hageja poolt 05.06.2006 tasutud kautsjoni 13 750 krooni riigituludesse.

6. Kohtumääruse kohaselt ei põhjendanud hageja kohtule piisavalt 17.01.2006 määratud kohtu eelistungile mitteilmumist ning asjaolu, miks ta ei saanud mitteilmumisest kohtule õigeaegselt teatada. Hageja ja tema esindajad olid eelistungist teadlikud. Avalduses välja toodud põhjus mitteilmumisest teatamata jätmise kohta - kommunikatsioonihäired esindajaga - on asjakohatu. Volikirja kohaselt (tl 11) on hagejal menetluses kolm esindajat – OÜ A C juristid M. K, I. K ja

A. S, kes kõik koos või igaüks eraldi olid volitatud hagejat esindama. Ühtegi esindajat kohtuistungil kohal ei olnud ja nad ei teatanud kohtule oma mitteilmumise põhjusest. Esindajad olid teadlikud istungi toimumise ajast ja kohast, kuna OÜ A C oli kohtukutse 03.10.2006 kätte saanud. Hageja ei tõendanud kõigi kolme esindaja mõjuvat põhjust kohtuistungile mitteilmumiseks.

7. Hageja ei esitanud kohtule tõendit, mis vastaks sotsiaalministri 22.06.2004 määrusega nr 85 kehtestatud „Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta vormistatava tõendi vormile ja väljaandmise korrale“. Hageja on kohtule esitanud töövõimetuslehe, millel on märgitud hageja töövabastuse perioodiks 16.01.2006–18.01.2006. Seega haigestus hageja päev enne istungit. Hagejal oli võimalus kohtule teatada oma haigusest õigeaegselt. Töövõimetuslehelt ei selgu hageja haigus ja asjaolu, kas haigus oli sellist liiki, mis takistas hagejal kohtule õigeaegselt oma haigestumisest teatada või kohtuistungile ilmuda.

Määruskaebuse põhjendused

8. I.R palus määruskaebuses määruse tühistada ja menetluse taastada. Kohus tõlgendas esindajate volitusi kaebuse esitaja suhtes laiendavalt. Kaebuse esitajal oli kolm esindajat. Kohtuistungil nimetas kaebuse esitaja, et M. K ei ole enam tema esindaja. Kaebuse esitajat pidi kohtuistungil esindama A. S. Ka tema volitused on käesolevaks ajaks lõppenud. Kaebuse esitaja suhtles ainult ühe esindajaga ning teistel puudus teave kohtuasja käigust. Kaebuse esitaja soovis istungil isiklikult kohal olla, mistõttu teavitas esindajat haigushoost ning soovist istung edasi lükata. Kohtu teavitamise osas ilmnesid möödarääkimised, mistõttu esindaja teavitas kohut tund pärast istungi algust. Määravaks ei saa olla teavitamise kellaaeg, lähtuda tuleb kaebuse esitaja soovist kohut teavitada. Hageja on huvitatud asja kohtulikust läbivaatamisest, mistõttu ei saa kaebuse esitaja käitumist tõlgendada pahauskse käitumisena.

9. Töövõimetusleht on piisavaks aluseks kaebuse esitaja haigusliku seisundi tuvastamisel. Kohtu viidatud sotsiaalministri 22.06.2004 määrus nr 85 „Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu raske haiguse kohta vormistatava tõendi vormi ja väljaandmise kord“ ei kehti, kuna tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § alusel tunnistati määruse aluseks olnud tsiviilkohtumenetluse seadustik kehtetuks. Kehtetu seaduse alusel kehtestatud määrus ei saa olla kehtiv. Kehtiva TsMS § 422 lg 2 kohaselt esitab menetlusosaline oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast, kohtule tõendi, millest nähtub, et

3(4) haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast või kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. TsMS § 422 lg 3 kohaselt ei välista sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõendi puudumine või puudulikkus haiguse põhistamist muude tõenditega. Kaebuse esitaja esitas kohtule haiguslehe, mis vastab kehtiva seaduse nõuetele.

Vastus määruskaebusele

10. A.R ei nõustunud määruskaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu põhjendused

11. Tsiviilkolleegium, tutvunud asja materjalidega, leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 412 lg 3 kohaselt, kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. TsMS § 345 kohaselt, kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, tunnistaja, ekspert või tõlk ei saa kohtusse ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. TsMS § 422 lg 1 kohaselt loetakse mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestust, poole ootamatut haigestumist või lähedase ootamatut rasket haigust, mille tõttu isik ei saanud kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Lõike 2 kohaselt esitab menetlusosaline või tema esindaja oma haiguse põhistamiseks, mis takistas kohtuistungile ilmumast, kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. Lõike 3 kohaselt ei välista lõikes 2 nimetatud tõendi puudumine või puudulikkus haiguse põhistamist muude tõenditega.

13. Kaebuse esitaja esitas enda haiguse tõendamiseks töövõimetuslehe, millest nähtuvalt oli hageja töövõimetu ajavahemikul 16. jaanuarist kuni 18. jaanuarini 2006.a. Kohus saab arvestada töövõimetuslehte muu tõendina TsMS § 422 lg 3 mõttes ning loeb tõendatuks, et hageja ei saanud 17.01.2006.a eelistungile ilmuda. Samas ei ole kaebuse esitaja tõendanud ega põhistanud, mis takistas tal kohtule õigeaegselt teatada eelistungile ilmumise võimatusest. Õigeaegseks teatamiseks saab lugeda üksnes niisugust teatamist, mis leiab aset enne kohtuistungi algust. Möödarääkimised esindajaga ei ole käsitatavad mõjuva põhjusena, mis takistanuksid hagejal või tema esindajal kohtule oma mitteilmumisest teatada.

14. TsMS § 217 lg 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Volikirjast nähtuvalt (t lk 11) oli hagejal menetluses kolm esindajat, kellest ükski eelistungil ei viibinud ega teatanud istungile mitteilmumisest või selle põhjusest. Ka määruskaebuses ei tõendatud ühegi esindaja mõjuvat põhjust eelistungile mitteilmumiseks ning mitteilmumisest kohtule õigeaegselt teatamise võimatusest. Kaebuses viidatud kommunikatsioonihäired esindatava ja esindajate vahel ei saa olla menetluse taastamise aluseks. Kaebuse väide, et hageja esindajaks on üksnes I. K, ei ole kaebuse lahendamisel asjakohased, kuna toimiku materjalidest ei nähtu, et kohut oleks vastavast asjaolust enne eelistungit või menetluse taastamise avalduses teavitatud. Samuti ei ole põhistatud Indrek Kuke mõjuv põhjus eelistungile mitteilmumiseks ega võimatus eelistungile mitteilmumisest kohtule õigeaegselt teatada.

4(4)

15. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja menetlus taastamata.

16. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Kohtunikud:

K. Kullerkupp

M. Klaar

Ü. Jänes