3-06-977/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-06-977 Otsuse kuupäev 07.11.2006 Kohtunik Tamara Hristoforova Kohtuasi X Xi kaebus Tartu Vangla peale seoses tema taskunoa kadumisega ning varalise kahju 1100 kr ja mittevaralise kahju 15 000.- hüvitamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 18.10.2006 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja X. X, vastustaja esindaja A. Lauk Resolutsioon

1. Kaebus rahuldada osaliselt.

1.1. Tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toiming – X. Xi taskunoa hävitamine.

1.2. Välja mõista Tartu Vanglalt kaebaja kasuks varaline kahju 1100 kr.

1.3. Jätta rahuldamata X. Xi nõue mittevaralise kahju 15

000 kr väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

X X on kinnipeetav.

19.05.2006 esitas X. X Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla peale. Kaebuse kohaselt kinnipeetav X. Xi Tartu Vanglas viibimise ajal läks kaduma taskunuga „Gerber“.

23.05.2006 kohtumäärusega jättis kohus kaebuse käiguta kaebuses esinevate puuduste tõttu (sh riigilõivu tasumiseks ja kaebuse täpsustamiseks).

09.06.2006 esitas X. X kohtule maksekorralduse riigilõivu 10 krooni tasumise kohta ja kaebuse täienduse „Puuduste kõrvaldamine haldusasjas nr 3-06-977“ koos lisadokumentidega.

27.07.2006 kohtumäärusega jäeti X. Xi kaebus teistkordselt käiguta, kuna täpsustamata oli mittevaralise kahju suurus ja tasumata oli riigilõiv kahju hüvitamise taotluselt.

16.08.2006 kohtumäärusega kohus vabastas X. Xi riigilõivu tasumisest maksujõuetuse tõttu.

KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS

X. X saabus Tartu Vanglasse 29.04.2004 Jõgeva arestimajast koos asjadega, mis tal olid Jõgeva arestimajja paigutamisel. X. Xi isiklike asjade hulgas oli nuga „Gerber“.

Eeluuritavana viibis kaebaja Tartu Vanglas kuni 23.08.2005, peale kohtuotsuse jõustumist suunati kaebaja karistuse kandmisele Ämari Vanglasse ja sinna minnes ta avastas, et tema isiklike asjade seas ei ole nuga „Gerber“, alles on ainult noavutlar. Tartu Vanglasse saabumise asjaajamise käigus läks nuga kaduma.

Kaebaja on seisukohal, et Tartu Vangla ebaausad ametnikud võtsid ära tema noa vanglasse saabumisel läbiotsimise käigus. Kaebaja küll kirjutas alla mingile dokumendile, kuid kuna ta ei valda eesti keelt, ei oska öelda, mis dokument see oli. Kaebajale anti kviitung nr 0002369, mis ei ole arusaadav. Kaebaja väidab, et ei ole konfiskeerimise aktile alla kirjutanud ja seega on nuga kaduma läinud Tartu Vangla ametnike süül. Akti koostamisel öeldi, et asjad võetakse hoiule ja ta sai aru, et lattu (tl 68). Keegi ei ole teda teavitanud, et nuga hävitatakse.

Esmakordselt sai kaebaja aru, et noa kadumine rikub tema õigusi alles siis kui ta etapeeriti Ämari Vanglasse, s.o 23.08.2005, siis alustas ka kaebuste ja järelepärimiste kirjutamist. Arreteerimise ajal 23.03.2004 ja selle käigus läbiotsimisel nuga ära ei võetud ja kaebaja Jõgeva arestimajas viibides nuga oli seal laos hoiul.

Nuga maksis 1100 kr (see oli titaanist kattega), seega varaline kahju on 1100 kr; mittevaralise kahju suuruseks hindab kaebaja 15 000.- krooni. Mittevaraline kahju on tekkinud asjaajamisel nähtud vaeva pärast, psühholoogiliselt tekitatud ebameeldivuste pärast. Et nuga on hävitatud, sai kaebaja teada 25.08.2006 kohtuasja käigus.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

Vastustaja Tartu Vangla vaidleb kaebusele vastu alljärgnevalt.

Kaebaja X. X saabus Tartu Vanglasse 29.04.2004 Jõgeva arestimajast. Läbiotsimise käigus leiti temalt taskunuga „Gerber“, mida kaebajale ei tagastatud, kuna see on vanglas keelatud ese. Kinnipeetav jättis noa vööle ja ei andnud keelatud eset ära, kui tal paluti kõik keelatud asjad vabatahtlikult enne läbiotsimist ära anda. Noa äravõtmise kohta koostati akt, millel X. X alla kirjutas. On üldteada tõsiasi, et noa omamine on vanglas keelatud ja see pidi kaebajale mõistetav olema.

Nuga hävitati komisjoni poolt 21.12.2004 mehhaanilise purustamise teel, mille kohta koostati vastav akt. Selleks ajaks oli noa äravõtmisest möödunud piisavalt aega ja kaebaja ei olnud vaidlustanud noa äravõtmise fakti ega esitanud seonduvaid taotlusi ega avaldusi.

Nuga otsustati hävitada põhjusel, et võõrandamisega seotud kulutused oleksid olnud suuremad noa väärtusest, noa tagastamine aga oleks vastuolus õiguskorra kaitse, avaliku huvi, tavade ja heade kommetega. Noa hävitamine on vangla diskretsiooniõigus.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

Kohus leiab, et kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele alljärgnevalt.

Käesolevas asjas kaebaja ei vaidlusta 29.04.2004 taskunoa „Gerber“ äravõtmist esemete äravõtmise akti alusel. Ta vaidlustab noa hävitamist, sest noa äravõtmisel arvas, et nuga antakse lattu hoiule koos temalt samal päeval äravõetud isiklike väärtasjadega – kuldkett, kuldrist, kuldsõrmus ja välgumihkel „Zippo“ (tl 3). Kui X. X etapeeriti 23.08.2005 Tartu Vanglast Ämari Vanglasse (tl 6), ta sai esmakordselt teada, et tema isiklike asjade hulgas ei ole enam taskunuga „Gerber“, on alles ainult noavutlar, ja ta pöördus justiitsministeeriumi poole 13.01.2006 märgukirjaga noa „Gerber“ Ämari Vanglasse saatmata jätmise kohta (tl 5).

Isikul on õigus pöörduda kohtusse mittevaralise kahju nõudes HKMS § 9 p-i 4 alusel ja seega kaebus on lubatav ja tähtaegne.

VangS § 14 lg 1 kohaselt vanglasse saabumisel kuuluvad kinnipeetav ja tema isiklikud asjad hoolikale läbiotsimisele. VangS § 15 kohaselt vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetavaga kaasasolevad isiklikud asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid võtab vangla juhtkond hoiule. Sama § lg 2 kohaselt asjade loetelu, mille omamine kinnises või avavanglas on kinnipeetavale lubatud, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra kehtestab justiitsminister.

VSE § 57 lg 1 kohaselt kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasavõetud asju ja vangla vahendusel soetatud isiklikke asju. VSE § 58 kohaselt kinnipeetavale lubatud asjade loetelus ei ole terasest nuga (plastkööginõude hulgas on nuga lubatud). VSE § 61 reguleerib vanglas lubatud asjade hoidmist – vanglasse vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetavaga kaasas olevad §-s 63 nimetamata asjad lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse või tuppa, arvestades § 57 lg 3 toodud piirangut. VSE § 63 reguleerib vanglas lubamatute asjadega toimimise. VSE § 63 lg 1 kohaselt vanglasse vastuvõetavalt kinnipeetavalt, keda ei tooda sinna teisest vanglast ega arestimajast, võetakse ära temaga kaasas olevad isiklikud asjad, mida tal ei tohi vanglas olla. Asjadega toimitakse p-de 1-4 kohaselt.

On kindlaks tehtud, et X. X 29.04.2004 toodi Tartu Vanglasse Jõgeva arestimajast (tl 27) ja seega VSE § 63 temale ei laiene ja seega X. Xile ei saanud kohaldada § 63 lg 1 p-i 4, mille kohaselt muud asjad pannakse lattu hoiule või kui see on ebaotstarbekas, siis hävitatakse ettenähtud korras.

Arestimaja sisekorraeeskirja § 6 lg 6 kohaselt ese ja aine, mida arestikambris ei tohi hoida, võetakse arestimajja hoiule. Arestimaja sisekorraeeskirja § 16 lg 1 kohaselt esemed ja ained, mida ei tohi tsiviilkäibes või arestimajas hoida, võetakse arestialuselt ära ning nendega toimitakse seaduses ettenähtud korras. Sama § lg 3 kohaselt vahistatu ümberpaigutamisel ühest arestimajast teise või vanglasse antakse sinna üle ka temalt hoiule võetud esemed, ravimid, dokumendid jms.

Kohtus kaebaja seletas, et taskunoa tera oli 7-8 cm pikkune, vutlar oli 10-12 cm pikkune.. Relvaseadust ei kohaldata terariistade (nuga, puss, kirvest jt) suhtes, mis on valmistatud kasutamiseks koduses majapidamises või olmes ja millel puuduvad relvaseaduse § 20 lg 2 p-s

2 nimetatud eritunnused, seega taskunuga ei kuulu külmrelvade nimekirja. Relvaseaduse § 2 p-i 5 kohaselt taskunoa suhtes relvaseadus ei kuulu kohaldamisele

Ülaltooduga on tõendatud, et Jõgeva arestimajas X. Xile kuulunud taskunuga oli lubatud tsiviilkäibes ja seda oli lubatud arestimajas hoida.

Kui X. X toimetati Tartu Vanglasse, anti vanglale üle ka X. Xilt hoiule võetud esemed. Kui Jõgeva arestimaja andis X. Xile kätte tema taskunoa, siis sellega rikuti arestimaja sisekorraeeskirja § 16 p-i 3 ja X. X ei pruukinud sellest teadlik olla. 29.04.2004 seletuskirjas

X. X selgitas, et enne Tartusse etapeerimist talle anti kätte kõik temale kuuluvad asjad ja nende seas oli nuga (tl 72). Kui Jõgeva arestimaja ametnikud ei oleks rikkunud arestimaja §

16 p-i 3, oleks taskunuga läinud Tartu Vanglasse üldkorras koos X. Xile kuulunud asjadega.

VSE § 65 kohaselt vangla, mille territooriumilt on ese leitud, korraldab eseme hoidmise, võõrandamise, tagastamise ja hävitamise ning kannab hoidmise, tagastamise ja hävitamisega seotud kulud. VSE § 66 lg 2 p-i 3 kohaselt leitud ese kas võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve tuludesse või tagastatakse kinnipeetavale, kui vangla tuvastab, et leitud eseme omanik on kinnipeetav või vahistatu ise. Vastustaja ei seadnud kahtluse alla asjaolu, et X. X oli taskunoa „Gerber“ omanik, ja vastustaja pidi VSE § 65 lg 1 kohaselt otsustama, kas leitud noa osas on mõistlikum kohaldada hoiule võtmist või hävitamist. Kohtu arvates vastustajal ei olnud mingit takistust korraldada taskunoa laos hoiule võtmist ja nuga tagastada X. Xile tema vabanemisel VSE § 63 lg 4 kohaselt.

Kui vastustaja valis eseme hävitamise, siis seda oli vaja teha seadusi järgides. Vastustaja ei ole järginud ja ignoreeris järgmisi kohustuslikke nõudeid eseme hävitamise puhul.

21.12.2004 aktis esemete hävitamise kohta ei ole märgitud VSE § 68 lg 3 kohaselt nuga iseloomustavaid andmeid (on ainult märgitud jrk nr 31 all „taskunuga 4 tk“; tl 62). VSE § 71 lg 1 p-i 4 kohaselt aktis esemete äravõtmise kohta peab olema märgitud ettepanek eseme tagastamise, võõrandamise või hävitamise kohta, mida ei ole tehtud (tl 60). VSE § 71 lg 2 kohaselt akti kinnitab vangla direktor või tema määratud isik, kes otsustab ka politseile eseme edastamise või eseme võõrandamise, hävitamise, riigi tuludesse pööramise või kinnipeetavale tagastamise (redaktsioon kehtib alates 26.01.2004). 29.04.2004 aktil on ainult Tartu Vangla direktori asetäitja vangistusalal J. Lubergi kinnitus (allkiri) (tl 60), kuid ei ole otsustatud esemega edasist toimimist. Toimikumaterjalist ei nähtu, kes otsustas leitud noa hävitada. 21.12.2004 aktiga ainult konstateeritakse hävitamise protseduuri.

Ülaltooduga kohus leiab, et X. Xi taskunoa „Gerber“ hävitamine oli teostatud seadusevastaselt ja sealjuures oli rikutud X. Xi õigust teada saada, mida otsustati teha tema isikliku esemega, ja lähtuvalt võetud otsusest seda vaidlustada või sellega nõustuda.

Kohus ei nõustu vastustaja seisukohaga, et X. X 29.04.2004 Jõgeva arestimajast Tartu Vanglasse saabudes rikkus Tartu Vangla kodukorra (redaktsioon 29.04.2004 seisuga) p-i

7.3.5.1 (tl 70), mille kohaselt kinnipeetavatel on keelatud omada igat liiki tulija külmrelvi, gaasirelvi, -balloone, laskemoona, - kuna talle ei olnud veel tutvustatud Tartu Vangla kodukorda (ta alles saabus), ja taskunuga ei saa lugeda külmrelvaks.

Kohus leiab, et vastustaja rikkus Euroopa vanglareeglistiku p-e 15d, 31.1 ja 31.4, mille kohaselt kinnipeetava vara kohta koostatakse nimekiri ja vara võetakse vastutavale hoiule sama reeglistiku p-i 31 kohaselt. Euroopa vanglareeglistiku p-i 31.1 kohaselt kogu vara, mis ei ole lubatud sisekorraeeskirja kohaselt omada vanglas, pannakse vangide vastuvõtmisel vastutavale hoiule ja p-i 31.4 kohaselt, kui osutub vajalikuks ese hävitada, tuleb see fakt registreerida kinnipeetavale teatamisega. Vastustaja ei eita, et noa hävitamisest X. Xit ei olnud teavitatud.

Kohtu arvates kaebajale kuulub väljamõistmisele hävitatud eseme maksumus summas 1100 kr, sest see on mõistlik hind firma „Gerber“ titaanist kattega vutlariga taskunoa eest.

Kohus ei nõustu kaebaja nõudega mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 15 000 kr. Kohus leiab, et kaebajale ei ole tekitatud mittevaralist kahju. Ei ole tõendatud vastustaja süülise käitumisega kaebaja väärikuse alandamine, tervise kahjustamine, vabaduse võtmine, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumine, au või hea nime teotamine ja seega ei kuulu käesolevas asjas kohaldamisele riigivastutuse seaduse § 9. Kaebaja väide, et talle on tekitatud mittevaraline kahju seoses asjaajamisega nähtud vaevaga ja psühholoogiliselt tekitatud ebameeldivuse pärast, ei ole kaebaja poolt tõendatud ja tõsiseltvõetavad. Toimikus asub kaebaja ja justiitsministeeriumi vaheline tavapärane kirjavahetus, mis toimus ka riigi kulul. Kohus leidis, et kaebajale kuulub hüvitamisele varaline kahju, millega taastatakse kaebaja varaline olukord, milles ta oleks siis, kui tema õigusi noa hävitamisega ei oleks rikutud. Vanglas olles X. X nagunii ei oleks saanud nuga kasutada, seda oleks olnud laos hoiul. X. X ei ole vanglast vabanenud, ta jätkab käesoleval ajal oma karistuse kandmist ja vabanemise ajaks tema varaline kahju peaks olema hüvitatud. Seega kohtu arvates vastustaja ei ole X. Xile tekitanud mittevaralist kahju ja X. Xi kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.

Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st ja lg 3, kohus tunnistab Tartu Vangla toimingu – X. Xile kuulunud taskunoa „Gerber“ hävitamine – õigusvastaseks ja mõistab välja vastustajalt kaebaja kasuks varalise kahju 1100 (üks tuhat ükssada) kr.

Tamara Hristoforova kohtunik