2-05-21673/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-05-21673

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

9. november 2006. a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-21673 Tsiviilasi N.G hagi A.G vastu elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad

• Hageja N.G (isikukood xxx, elukoht xxx)

• Kostja A.G. (isikukood xxx, asukoht xxx)

• Esindaja Maria Marfitševa Kohtuistungi toimumise aeg

1. november 2006. a RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista A.G N.G kasuks välja lapse A.G (isikukood xxx) ülalpidamiseks 1500 kr (üks tuhat viissada krooni) kuus alates 06.12.2004 kuni lapse täisealiseks saamiseni 08.12.2010. a. Kohtukulude jaotus

1. Mõista A.G riigituludesse kohtukuludena välja riigilõiv 1400 kr (üks tuhat nelisada krooni), postikulud 160.10 kr (ükssada kuuskümmend krooni ja 10 senti) ja tõlgi tasu 1059.50 kr (üks tuhat viiskümmend üheksa krooni ja 50 senti) . Riigilõiv tuleb 10 päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispanka või arvelduskontole nr 221023778606 Hansapanka, viitenumber 2900072123, selgituseks märkida kostja nimi, tsiviilasja number ja sõna „riigilõiv“. Postikulu ja tõlgi tasu tuleb 10 päeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispanka või arvelduskontole nr 221023778606 Hansapanka, viitenumber 2800049777, selgituseks märkida kostja nimi, tsiviilasja number ja sõna „postikulud ja tõlgi tasu“.

2. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada N.G (isikukood xxx) arveldusarvele 25.09.2006 tasutud kohtutäituri tasu 295 (kakssada üheksakümmend viis) krooni. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

N.G esitas A.G vastu hagi elatise väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista elatis 2200 krooni kuus ning mõista see välja tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist. Kohtus vähendas hageja oma nõuet 1500 kroonini kuus. Hageja palus jätta kohtukulud kostja kanda.

Hageja seletuste kohaselt abiellusid pooled 06.09.1991, poolte abielu lahutati 11.04.2005. Abielust on sündinud tütar A.(sünd xxx). Laps elab hageja juures, kes kasvatab last üksinda. Alates 1994. a märtsist kuni 2001. a viibis kostja kinnipidamiskohas. Alates 15.09.2005 asub kostja Rootsis vanglas. Hageja ei ole kostjalt tütre kasvatamiseks elatusraha saanud. Hageja on muretsenud kõik lapsele vajaliku (toit, riided, ravimid) ning tema kanda on eluasemekulude tasumine.

Hageja töötasu on 4690 krooni kuus. Hageja kulud tütrele on spordisaal 700 kr kuus, toit 1200 kr kuus, muud kulud 1600 kr kuus. Kommunaalteenuste eest tasub hageja umbes 900 kr kuus.

Hageja esitas tõenditena abielulahutuse tunnistuse, A.G sünnitunnistuse, väljavõtte rahvastikuregistrist, palgatõendid ja konto väljavõtte 01.12.2004-14.06.2006 kohta.

KOSTJA VASTUVÄITED A.G vaidles hagile vastu.

Kostja seletuste kohaselt saab ta vanglas sissetulekut, mis on sümboolne ning antud selleks, et ta saaks säilitada hügieeni ning suhelda posti teel oma sugulaste ja sõpradega. Tema rahaline seis ei võimalda elatusraha tasumist hageja nõutud summas. Kostja kandis 1994-2001 karistust Eestis ning oli hagejaga pidevalt ühenduses. Hageja elukohaks oli kostja poolt abielu ajal soetatud korter. Hageja keeldus muust materiaalsest abist, mis kostja talle pakkus. Hagejal olid tõsised probleemid alkoholiga. Kostja pidas ülevalt last, kes elas enamuse ajast tema juures.

Kostja volitas ennast kohtus esindama oma praegust abikaasat Maria Marfitševat. Kostja esindaja ei vaielnud kohtus vastu elatise summale 1500 kr kuus, kuid palus see jätta välja mõistmata ajaks, kui kostja viibib vanglas. Esindaja lisas, et enne ja pärast lahutust maksis kostja hagejale raha lapse ülalpidamiseks, kuid seda ei kasutatud otstarbekohaselt. Siis hakkas kostja ostma lapsele riideid ja jalatseid ning andis talle 300 krooni nädalas. Käesoleval ajal viibib kostja vanglas ja töötab seal, tema palk on umbes 200 SEK nädalas (umbes 1200 EEK kuus). See kulub tal enda ülalpidamisele. Kostja ei tea, et tütar käiks spordisaalides ning hageja ei ole tõendanud, et tema muud kulud lapsele oleks 1600 kr kuus. Hageja elab koos tütrega 2-toalises korteris, mille kommunaalkulud on 600-700 kr kuus ning pool summast ei saa olla 900 kr kuus. Kostja palus tunnistada kostja vanglas viibimine mõjuvaks põhjuseks elatise mittetasumiseks ning mitte määrata elatist kostja vanglas viibimise ajaks.

KOHTU SEISUKOHAD Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.

PkS § 61 lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, st. 1500 kr.

Hageja esitatud sünnitunnistustega on tõendatud, et A.G (sünd xxx) ema on N.G ja isa A.G (tl 6). Kohus loeb rahvastikuregistri väljavõttega tõendatuks, et A.G elab koos emaga (tl 7). Hageja esitatud palgatõenditega on tõendatud, et hageja brutotöötasu oli 2005. a keskmiselt 5858 kr kuus (tl 8),2005. a detsembris ja 2006. a keskmiselt 4632 kr kuus (tl 51, 52).

Kostja ei vaidle vastu elatisele 1500 kr kuus, kuid on palunud jätta elatise välja mõistmata aja eest, kui kostja viibib vangis. Seaduses sätestatud miinimum on 1500 kr ja hageja ei pea selle summa välja mõistmiseks lapsele tehtavaid kulutusi tõendama. Kostja pole sellele summale vastu vaielnud.

Riigikohus on asunud 30.11.2004 otsuses nr 3-2-1-121-04 seisukohale, et vanemal on õigus nõuda elatist üksnes siis, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Kohus võib hageja nõudel mõista elatise PkS § 70 lg 2 alusel välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Kostja esindaja seletas kohtuistungil, et kostja andis lapsele umbes 300 krooni nädalas ning kõik kostja viidatud summad on antud sularahas otse A.G. Kostja ei suuda raha üleandmist tõendada.A.G, kes viibis kohtuistungil, vastas, et ta ei ole isa käest raha saanud. Samuti eitas raha saamist hageja. Kuna kostja ei suuda lapsele elatise tasumist tõendada, asub kohus seisukohale, et kostja ei ole oma tütre ülalpidamiseks elatusraha tasunud ning hagi tuleb rahuldada. Elatis tuleb hageja kasuks välja mõista tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist. Kõik kostja väited raha andmise kohta on paljasõnalised.

PkS § 61 lg 6 p 3 võib kohus jätta elatise välja mõistmata, kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus leiab, et vanglas viibimine ei võta kostjalt kohustus oma last üleval pidada. Kostja ei ole töövõimetu, ta käib ka vanglas tööl xxx kinnipidamiskoha kriminaalhoolduse 18.04.2006 kirja kohaselt on kostja alates 03.04.2006 tööle paigutatud. Normaalse tööjõudluse korral on tasu 0.0247% hinnapõhisest summast tunni kohta, käesoleval aastal on hinnapõhine summa 29 700 krooni (tl 30). Seega on kostjal võimalik teenida 7.30 SEK tunnis ehk umbes 1168 SEK (7.3 x 8 x 20) ehk 1985.6 EEK kuus. Kostja elatise maksmise kohustusest vabastamine PkS § 61 lg 6 p 3 alusel vanglas viibimise tõttu rikuks lapse õiguseid.

Kohus leiab eeltoodu alusel, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.

Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (alates 01.01.2006.a. kehtinud redaktsioon) § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS-s sätestatut. Tsiviilasjas on alustatud menetlus 06.12.2005. Tulenevalt kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS §-st 64 lg 1; 48 lg 1 p 3 ja riigilõivuseaduse lisa 2 mõistab kohus kostjalt riigi kasuks kohtukuludena välja riigilõivu 1400 krooni. Kostjalt kuulub riigituludesse väljamõistmisele TsMS § 54 lg 4 järgi postikulu 160.10 krooni ja TsMS § 52 p 1 järgi tõlgi tasu 1059.50 krooni. Hageja tasus 25.09.2006 kostja esindajale hagimaterjalide ja kohtukutse kättetoimetamiseks kohtutäituri tasu 295 kr. Kohus edastas materjalid kättetoimetamiseks kohtutäitur Kristiina Feinmanile, kes ei ole kohtule kättetoimetamise kohta arvet esitanud ning hageja on taotlenud nimetatud summa tagastamist. Seega tuleb analoogia alusel kehtiva TsMS § 150 lg 5 kohaselt hageja poolt ette tasutud täituri tasu tagastada.

Gerty Pau Kohtunik