2-06-20472/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-06-20472

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht

31. oktoober 2006. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-20472 Tsiviilasi Lxxxxxxx Lxxxxxxxx hagi Axxxx Kxxxx vastu alaealiste elukoha määratlemiseks, ülalpidamiseks elatise välja mõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Lxxxxxxx Lxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: Axxxx Kxxxxx(isikukood xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Armand Mark, Turu Õigusbüroo OÜ, Turu 17-21, 51004 Tartu, e-mail:armandmark@ho Kohtuistung

18.oktoobril 2006 RESOLUTSIOON

Kinnitada poolte kokkulepe, mis seisneb järgnevas:

1.Poolte ühiste laste Axxxxxx Kxxxx, isikukoodxxxxxxxxxxxxxja Axxxx Kxxxx, isikukood xxxxxxxxxxxx elukoha 2.Kostjal on õigus võtta lapsi enda juurde Eestimaale puhkusele tulles. Eelnevalt teavitatakse hagejat, kus ja Kostja Eestisse tööle ja elama asudes võib ta võtta lapsi enda juurde iga kuu esimesel ja kolmandal nädala

3. Axxxx Kxxxx maksab elatist kummalegi lapsele pooles ulatuses miinimumpalgast kuus alates 1.oktoobrist

Kokkuleppe sõlmimise ajal on pool miinimumpalka rahaliselt 1500 krooni. Elatise maksmine laste ülalpidamiseks toimub kuni laste täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb maksta iga kuu 25.kuupäevaks hageja pangaarvele.

Lõpetada tsiviilasjas nr . 2-06-20472 menetlus.

Kohtukulude jaotus

Määrata, et riigilõivu tuleb tasuda elatisehagilt 600 krooni. Pooltel tuleb tasuda riigilõiv võrdsetes osades. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr . 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas, viitenum

Asja läbivaatamise kulud on 123.20 krooni. Asja läbivaatamise kulud tuleb kanda pooltel võrdselt.

Asja läbivaatamise kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr . 10220034800017 SEB Eesti Ühis

Menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva arvates kohtumääruse jõustumisest.

Muud poolte kohtukulud jäävad nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1 Tartu) Tartu Maakohtu Jõ määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Lxxxxxxa Lxxxxxxx on esitanud Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale 01.08.2006.a. hagiavalduse Axxxx Kxxxx vastu poolte ühiste laste elukoha määramiseks, lastega suhtlemise korra kehtestamiseks ja laste ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks.

Pooled on elanud vabaabielu aastaid, kuid hageja on teatanud kostjale, et ta ei soovi enam kooselu jätkata. Kostja töötab teist aastat püsivalt Iirimaal. Poolte ühised lapsed Axxxxxx ja Axxxx on hageja kasvatada. Kuna kostja töötab psivalt Iirimaal, palub hageja määrata laste elukohaks hageja elukoht. Hageja ei ole nõus sellega, et Iirimaalt tulles võtab kostja lapsed kaasa hagejale midagi ütlemata. Hagejale ei ole teada, kus isa koos lastega on või millal tagasi tuleb. Seetõttu palub hageja määrata kindlaks lastega kokkusaamise kord järgmiselt: Iirimaalt puhkusele tulles võin kostja võtta lapsi enda juurde, leppides eelnevalt hagejaga kokku, kui kauaks ja kuhu ta lastega läheb. Eestisse elama asudes võib Axxxx Kxxxx võtta lapsi enda juurde iga kuu esimesel ja kolmandal nädalalõpul. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis summas 2000 krooni kuus kummagi lapse ülalpidamiseks. Õigusabikulud ja muud kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja põhjendab nõutava elatise suurust Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud lapse ülalpidamiskulude uurimuse tulemusega; et saadavalt elatiselt tuleb tasuda tulumaks ja et laps Axxxxxx põeb keskkõrvapõletikku, mille ravimid on kallid. 12.09.2006 teatas hageja kohtule, et kostja on tasunud 7 kuu jooksul tekkinud elatisraha võlgnevuse. Hageja esitas tõendeid laste elukoha ja oma sissetulekute kohta (tl. 6,7,12,15,16,38-49 ). Hageja kulud õigusabile on 900 krooni (tl.8).

Kostja kirjalikus vastuses hagi õigeks ei võta. Kostja on teinud hagejale rahaülekandeid alates maikuust 2005 ja summas 264966 krooni ja kostja loeb sellest summast poolte ühiste laste ülalpidamiseks makstuks 48520 krooni, s.o. aastal 2005 igakuiselt 2690 krooni ja aastal 2006 igakuiselt 3000 krooni. Hagejal on olnud võimalus kasutada kostja kantud rahalisi vahendeid suures ulatuses ja elatisraha on ette makstud. Hagejal ei ole ühelgi juhul tekkinud olukorda, kus tal ei ole olnud võimalik kostja poolt üle kantud summade arvel katta laste ülalpidamiskulusid igakuiselt kostja kohustuse ulatuses. Kostja leiab, et ta ei ole rikkunud kohustust lapsi ülal pidada ja seetõttu on elatisenõue esitatud põhjendamatult. Seetõttu on põhjendamatu jätta kohtukulud kostja kanda. Õiguslikult on tegemist ülalpidamiskohustuse suuruse kindlaksmääramise hagiga. Kostja ei nõustu elatise määramisega hageja kasuks hageja nõutud summas. Arvestades sotsiaalministeeriumi uurimuse tulemusi ja PkS § 61 lg.4, peab kostja õiguspäraseks ja nõustub maksma kummalegi lapsele ülalpidamiseks 1500 krooni kuus. Kostja väidab, et ei vasta tõele hageja väide, et kostja võtab lapsed kaasa hagejat informeerimata. Hageja on olnud alati informeeritud laste kaasavõtmisest, sellest, kus käiakse ja millal tagasi tullakse.

Kostja nõustub hageja nõudega määratleda laste elukohaks hageja elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja nõustub ka hageja nõudega määrata kostjal lastega suhtlemise kord vastavalt hagiavalduses esitatule. Kostja on seisukohal, et hagi on esitatud põhjendamatult. Kostja taotleb kõigi kohtukulude jätmist hageja kanda ja palub hagejalt mõista välja kostja kohtukulud, mille suuruse ja koosseisu esitab kostja täiendavalt. Kostja leiab, et vaidlus elatise suuruse üle on poolte vahel võimalik lahendada kompromissi sõlmimise teel. Kompromissi sõlmimisel palub kostja vabastada kohustatud isiku riigilõivu tasumisest. Kostja esitas tõeneid oma väidete ja seisukohtade tõendamiseks (tl.22-28).

Kohus kutsus pooled ärakuulamiseks ja kompromissi sõlmimiseks kohtuistungile. Kohtuistungile 18.10.2006 ilmusid hageja ja kostja esindaja. Hageja kohtuistungil kinnitas, et kostja on maksnud elatist seni nii, nagu hageja on nõudnud

– 1000 krooni lapse kohta. Hagejale tundus, et kostja hakkas koguma mingeid pabereid hageja vastu ja siis otsustas hageja nõuda kohtu kaudu 2000 krooni lapse kohta. Hageja kinnitab, et kostja on varasema elatisevõla tasunud. Hageja andis asja kohtusse sellepärast, et kui ta kostjale ütles, et hakkab ametlikult nõudma, siis lubas kostja lastest loobuda ja hageja tahtis näha, kuidas ta lastest loobub. Kostja on kogu aeg ka vastu vaielnud, et miks ta peab 3000 krooni maksma kui eelmine mees maksab ainult 300. Hageja on nõus elatisesummaga pool miinimumpalgast lapsele, riigilõivu nõus maksma ei ole. Raha tuleb maksta iga kuu 15.kuupäevaks hageja pangaarvele, mis on kostjale teada. Laste elukohaks tuleb määrata hageja elukoht ja kui isa tahab lapsi enda juurde võtta, peab hagejale teada olema, kus lapsed on ja millal tagasi tuuakse. Kostja esindaja jääb kirjalikus vastuses väidetu juurde. Hageja käsutuses on olnud piisavalt kostjalt saadud rahalisi vahendeid, et selle arvelt katta laste vajadused. Seda, et hagejal on õigus seda raha kasutada laste vajadusteks, on hagejale kostja ka kinnitanud Kostja on olnud nõus maksma lapsele elatist riigi alampalgast pooles ulatuses. Laste elukoha üle pole kunagi vaidlust olnud ja seda nõuet ei ole hageja kunagi ka kohtuväliselt esitanud. Ka lastega suhtlemise osas peab kostja õigeks, et hagejat lastega kokkusaamisest eelnevalt teavitatakse ja see on kostja väitel seni nii ka olnud. Kohtusse pöördumiseks puudus üldse vajadus ja seetõttu peaks riigilõivu maksma hageja.

Kohus tegi kohtumenetluses TsMS § 351 lg.1 kohaselt kokkuvõtte poolte seisukohtadest, mille järgi ei ole vaidlust ei laste elukoha ega suhtlemise korra osas. Poolte vahel ei ole vaidlust ka selle üle, et seni hageja poolt nõutud 1000 krooni elatiseks ühele lapsele vajab suurendamist. Pooled ei ole kohtuväliselt tõsimeelselt arutanud, kui suur peaks olema summa, mida kostja peab ühele lapsele maksma elatiseks. Pooled väljendasid nõusolekut sõlmida kompromiss elatisesummas pooles ulatuses miinimumpalgast. Poolte avaldatu alusel kandis kohus TsMS § 430 lg.2 alusel protokolli nende poolt kokku lepitu. Pooled allkirjastasid protokolli kantu.

Kohtu seisukohad ja õiguslik põhjendus

Kostja valmisolek maksta lastele elatist rohkem kui senine 1000 krooni lapse kohta on tõendamist leidnud ka kirjalikes tõenditesnii hageja enda esitatutes kui ka kostja esitatutes. Seega on tegemist nõudega muuta kokku lepitud elatise suurust. Sellise nõude esitamise võimalus tuleneb PkS § 61 lg.3. Kostja on nõustunud elatise suuruse muutmisega ja pooled on sõlminud selles osas kokkuleppeet kostja hakkab maksma elatist kummalegi lapsele pooles ulatuses miinimumpalgast. Kokku lepitud elatisemäär on kooskõlas PkS § 61 lg.4. Õigusselguse ja kohtumääruse täidetavuse huvides märgib kohus kohtumääruses, et kokkuleppe sõlmimise ajal on pool miinimumpalgast rahaliselt 1500 krooni. Sõlmitud kokkulepe on laste huvides, poolte poolt alla kirjutatud ja ei ole vastuolus seadustest tulenevate nõuetega. Hageja taotleb elatise maksmise kuupäevaks märkida 15.kuupäev, kostja – 25.kuupäev.

Hageja on soovinud ja kostja nõustunud, et kohtu vahendusel vormistatakse kostja suhtlemise kord lastega. PkS § 52 lg.2 sätestab: kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. Käesoleval juhtumil on poolte vahel tegelikkuses kokku lepitud ja toimib kord, mil viisil saab lastest lahus elav kostja lastega suhelda. Seega ei ole tegelikkuses poolte vahel vaidlust selle üle, missugune on kostja suhtlemise kord lastega. Hageja soov, et talle teatataks, millal, kuhu ja kui kauaks kostja lastega läheb, on lapsi kasvatava vanema poolt mõistetav ja kostja on nõustunud selle sooviga arvestama. Samas juhib kohus poolte tähelepanu PkS § 50 lg.2, lg.4 ja § 52, mille kohaselt vanemate esitatud nõuded teenigu laste huve ja vanem ei või oma õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.

Kohus määratleb kostja suhtlemise korra lastega poolte seisukohtade alusel, mis on kokkulangevad.

Hageja on esitanud nõude määrata laste elukohaks tema elukoht. Seda nõuet ei ole kohtuväliselt esitatud. Kostja ei vaidlusta hageja nõuet määratleda laste elukohana hageja elukoht xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxega on pooltel olemas faktiliselt kokkulepe laste elukoha osas ja kohus vormistab selle kokkuleppe PkS § 51 alusel.

Kohus leiab, et poolte kokkuleppes fikseeritu saab kinnitada TsMS § 430 lg 1 alusel esitatud kujul, kuna selles ei ole vastuolu heade kommetega ega seadusega, kokkulepe on sõlmitud kahe füüsilise isiku vahel, rikkumata olulist avalikku huvi ja see on täidetav. Kokkulepe elatisemäära osas on kooskõlas PkS § 61 lg.4. Kokkuleppe kinnitamise ajal on poolte poolt kokku lepitud elatisemäär rahaliselt 1500 krooni. PkS § 60 lg.1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last; § 60 lg.2 järgi kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Selle seadusest tuleneva elatise maksmise tähtaja märgib kohus ka määruses. Samuti määrab kohus elatise maksmise kuupäeva – hiljemalt 25.kuupäevaks.

Kohtukulude jaotus

Elatisenõudes on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel Riigilõivuseaduse alusel. Arvestades elatisenõude suurust käesolevas asjas, on riigilõiv elatisenõudelt TsMS §

129 lg.2 alusel 1750 krooni. TsMS § 168 lg.3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Elatisehagis oli hageja riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 168 lg.6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 164 lg.3 sätestab tingimuse, mille esinemisel võib kohus jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda. Käesoleval juhtumil selliseid tingimusi ei esine. Kostja on koheselt nõustunud hagiga. Hageja kohtumenetluses avaldab, et ta soovib juristile tehtud kulutuste hüvitamist ja riigilõivu ei ole nõus maksma. Kostja esindaja taotleb riigilõivu panemist hageja kanda ja taotleb riigilõivu vähendamist poole võrra. Menetluskulude nimekirja ja tõendeid ei ole esitatud. Kohus on seisukohal, et arvestades poolte jõudmist kokkuleppele elatise maksmises asjas, on võimalik ja tuginedes TsMS § 190 lg.5, § 150 lg.2 p.1 õigustatud määrata tasumisele kuuluv riigilõiv elatisehagilt summas 600 krooni. Kõik hageja esitatud nõuded olnuks võimalik soovi korral vormistada kohtuväliselt ja hageja avaldatud kohtumenetluse alustamise põhjused (tl.54) ei õigusta kohtukulude panemist kostja kanda. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks mõista riigi tuludesse makstavaid kohtukulusid välja täies ulatuses kostjalt, vaid need tuleb panna poolte kanda võrdselt. Muud poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Asjas on tehtud läbivaatamiskulusid menetlusdokumentide kättetoimetamiseks pooltele kokku summas 123.20 krooni. Arvestades menetluse kulgu, tuleb need kulud panna võrdselt poolte kanda. Kohus teeb otsustused menetluskulude jaotuse kohta TsMS eespoolloetletud sätete (§ 168 lg.3, § 168 lg.4, § 164 lg.3) koosmõjus alusel.

Kohtunik Ü.Raag