2-05-1906/1 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Ene Tsefels Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 08.11.2006.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-1906 (endine number 2/24-3834/05) Tsiviilasi SA hagi TA vastu ühisvara jagamise nõudes, kolmas isik EVK kaudu

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja SA hageja esindaja adv GK kostja TA kolmas isik kostja poolel EVK kaudu, esindaja EL Istungi toimumise aeg .a., Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Istungil osalenud isikud Hageja esindaja GK Kostja TA Kolmanda isiku esindaja EL Kohtuotsuse resolutsioon

1. Hagi rahuldada. Jagada SA ja TA ühisvara järgmiselt:

1.1. Hageja SA omandisse jätta kinnistu nimega , milline on kantud kinnistusosakonna Võru jaoskonna registriossa number , (registreeritud SAik nimele). 1.2.Välja mõista hagejalt SA kostja TA kasuks enamsaadud ühisvara arvelt rahaline hüvitus summas 100 000 krooni.

2. Välja mõista kostjalt TA hageja SA kasuks 2600 kr tema kohtukulu katteks. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud .a. esitas hageja hagi kostja TA vastu ühisvara jagamise nõudes ja .a. selle täpsustuse. Hageja palub jagada ühisvara selliselt, et kinnistu jääb tema ainuomandusse. Enamsaadu 100000 kr lugeda tasutuks võla likvideerimiseks kulutatud summaga 105000 kr ja välja mõista kostjalt hageja kasuks enamsaadu summas 5000 kr. Kohtukulu jätta kostja kanda. Poolte ühisvaraks oli kinnistu asukohaga , milline müüdi .a. täitemenetluses kostja võlgade katteks täitemenetluses ja kinnistu , milline on kantud kinnistusraamatu kinnistusregistriossa nr . Kinnistusraamatusse on omanikuna sisse kantud hageja, kinnistu väärtus on 200 000 kr. Kostja TA on .a. võlakirja kohaselt saanud laenu 120 000 kr ja .a. võlakirja kohaselt 90 000 kr so kokku 210 000 kr. Võlg on võetud kostja poolt tema isiklikuks tarbeks, kuid kuna seda on hagejal raske tõendada, leiab, et võla tagastamine on abikaasade solidaarne kohustus. Hageja on võlakirjadest tuleneva kohustuse kostja eest täitnud oma vahendite arvelt.

Seega poolte jagamata ühisvaraks on kinnistu väärtusega 200 000 kr ja kohustused kokku summas 210 000 kr. Kuna hageja on oma lahusvara arvelt täitnud poolte ühisvaraks oleva kohustuse, tuleb ühisvara jagada selliselt, et hagejale jääb kinnistu väärtusega 200 000 kr ja kostja hüvitab hagejale 5000 kr enamsaadu arvelt.

Kostja seisukoht Kostja vastuväiteid ei esitanud. Kostja on seletanud, et kõnealused laenud on ta võtnud enda tarbeks, nimelt käis ta sel ajal …. Kolmanda isiku seisukoht

Kolmas isik ei nõustu hageja nõudega selles, et vaidlusalune kinnistu jääb kogu ulatuses hageja ainuomandisse. .a. otsusega kriminaalasjas nr mõisteti TA K kasuks välja keskkonnakahju 159671,65 kr ning jäeti kuni tsiviilhagi täieliku hüvitamiseni aresti alla kinnistu maakonnas, mis on poolte ühisvara. Väljamõistetud kahju on hüvitamata

Kohtu põhjendused TsMS § 4 lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuse esitamise, § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega, hagiasjas pool ise määrab , millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Poolte abielu lahutati .a. Abielulised suhted poolte vahel lõppesid .a. ja selle asjaolu üle vaidlus puudub. PkS § 14 lg 1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. PkS §

18 lg 2 kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhte lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Pooled ei vaidle selle üle, et abielu kestel on omandatud kinnistu asukohaga ja see on poolte ühisvara. Pooled ei vaidle selle üle, et osundatud kinnistu väärtus on 200 000 kr. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on sõlminud lihtkirjaliku võlakirja .a., millest nähtub, et ta on isiklikuks otstarbeks võtnud laenu 90000 kr KJ. Tagatiseks on maja . Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja on võtnud laenu .a.

JJ. Võlakirja kohaselt on tagatiseks maja . PkS § 20 lg 2 sätestab, et perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvara ja mõlema abikaasa lahusvaraga. Hageja väide, et kõnealused laenud on võetud perekonna huvides on vastuolus kostja vastuväitega, et laenud ei olnud võetud perekonna huvides. Tõendeid selle kohta, et laenud oleksid võetud perekonna huvides, kohtule esitatud ei ole. Ka tunnistaja JJ ütlused ei tõenda hageja väidet, et laen oli võetud perekonna huvides. Ainuüksi asjaolu, et laen on võetud abielu ajal, ei tõenda hageja väidet, et laen on võetud perekonnahuvides.

Kuivõrd asja kohtuliku arutamise käigus ei ole tõendamist leidnud , et kõnealused laenud on võetud perekonna huvides, ei ole laenukohustus kokku summas 210 000 kr käsitletav varalise kohustusena poolte ühisvara tähenduses. Asjaolu, et hageja on täitnud peale abielusuhete lõppemist ja abielu lahutamist kostja lahusvaraks oleva varalise kohustuse, ei puutu antud vaidluse esemesse. PKS § 19 lg 1 järgi abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, lg 3 järgi abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et ühisvaraks olev kinnistu jääb hageja omandusse. Seega tuleb poolte jagamata ühisvara, milleks on kinnistu , väärtusega 200 000 kr, jagada poolte vahel selliselt, et hageja omandusse jääb kinnistu ja hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista rahaline hüvitis summas 100 000 krooni. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.

Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulu summas 2600 kr jätta kostja kanda. Ene Tsefels Kohtunik