3-06-78/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht

7. november 2006. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-78 Haldusasi S.P. kaebus Ämari Vangla direktori 04.10.2005. a otsuse nr 1- 8/2504-2 tühistamiseks Menetlusosalised Kaebuse esitaja – S.P. Vastustaja – Ämari Vangla Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 8. detsembril 2006. a. Esitatud apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 01.08.2005 esitas S.P. esindaja Valve Piirsalu Ämari Vangla direktorile taotluse teha kohtule esildis S.P. vabastamiseks seoses parandamatu raske haigusega. Ämari Vangla direktor jättis 04.10.2005 teatisega nr. 1-8/2504-2 taotluse rahuldamata. S.P. esitas Ämari Vangla direktori otsuse peale 16.11.2005 vaide Justiitsministeeriumile, milles palus tunnistada Ämari Vangla direktori otsus kehtetuks ja teha ettekirjutus uue otsuse tegemiseks. Justiitsministeeriumi asekantsler jättis oma vaideotsusega 29.12.2005 nr. 4-1-08/1785 vaide rahuldamata.

2. S.P. palub kohtul tühistada Ämari Vangla direktori 04.10.2005 otsus nr 1-8/2504 . Vastavalt kaebusele, ei vaja kaebuse esitaja uue otsuse tegemiseks ettekirjutust, kuna on ümber paigutatud Tartu Vanglasse resotsialiseerumistingimuste tagamiseks. Ta põhjendab oma taotlust järgmiste asjaoludega:

1. Ta on haigestunud parandamatult, millist prognoosi täiendava raviga ei ole võimalik mõjutada, karistuse kandmise ajal. Süüdimõistmise ajal ja ka peale kohtuotsuse jõustumist ei olnud tuvastatud, et haigus on parandamatu ja seda ei ole võimalik täiendava raviga mõjutada. Kui see oleks nii olnud, oleks Valga maakohus kaalunud KarS§ 79 lg 1 kohaldamist.

2. Ämari Vangla direktor on jätnud tähelepanuta Kriminaalmenetluse seadustiku § 431, mis annab reguleerimata küsimuste ja muude kohtulahendi täitmisel ilmnevate küsimuste lahendamise lahendi teinud kohtuniku või täitmiskohtuniku pädevusse.

3. Vastustaja Ämari Vangla palub jätta kaebuse täiesulatuses rahuldamata järgmistel põhjenduste alusel:

1. Vaidlustatud haldusakt selge, põhjendatud ja üheselt mõistetav.

2. Taotlusest keeldumise faktilise asjaoluna on selles välja toodud, et S.P. tervise kahjustus tekkis 10-ne aasta tagusest liiklusavariist. Ämari Vangla tellis arstliku hinnangu S. P. tervise kohta ja sellest lähtuvalt on tema tervise halvenemine vähetõenäoline.

2. Õigusliku alusena keeldumiseks on vastustaja välja toonud asjaolu, et Kriminaalmenetluse seadustiku § 425 lg 1 kohaselt vabastatakse süüdimõistetu, kui ta on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud. Seda kaebuse esitajaga juhtunud ei ole.

3. Kuigi Ämari Vangla direktori 04.10.2005 teatises nr 1-8/2504 ei ole välja toodud vaidlustamisviidet ja see ei ole seetõttu kooskõlas haldusaktile esitatavate vorminõuetega, ei mõjutanud see asja sisulist otsustamist. Tuginedes Haldusmenetluse seaduse § 58 ei saa ainult sellel põhjusel haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda.

KOHTU PÕHJENDUSED:

4. Käesolevad asjas tuleb haldusakti õiguspärasuse või õigusvastasuse tuvastamiseks analüüsida Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 425 lg 1 ja § 431 sõnastust ja kaebaja tervisliku seisundiga seotud asjaolusid.

5. KrMS § 425 lg 1 oli Ämari Vangla direktori vaidlustatud teatise tegemise ajal sõnastatud järgmiselt

§ 425. Süüdimõistetu ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine tema haiguse tõttu

(1) Kui süüdimõistetu on karistuse kandmise ajal parandamatult raskesti haigestunud, teeb karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik karistust täitva asutuse juhi esildise ja arstliku komisjoni otsuse alusel karistusseadustiku § 79 kohaselt määruse süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise kohta.

6. KrMS § 431 oli Ämari Vangla direktori vaidlustatud teatise tegemise ajal sõnastatud järgmiselt: § 431. Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine Käesoleva seadustiku §-des 424–428 ja 430 reguleerimata küsimused ning muud kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtulahendit täimisele pöörava maavõi linnakohtu täitmiskohtunik määrusega.

7. KrMS § 425 lg 1 sõnastusest nähtub selgesti, et selles sisalduv regulatsioon on suunatud nende isikute ennetähtaegselt karistusest vabastamise lahendamisele, kes on karistuse kandmise ajal parandamatult ja raskesti haigestunud.

8. KrMS § 431 annab lahendi teinud kohtule või kohtulahendit täitmisele pöörava kohtu täitmiskohtunikule võimaluse kahtluste ja ebaselguste lahendamiseks.

9. Nimetatud sätete koosmõjuna võib järeldada, et seadusandja ei ole siinkohal otseselt välistanud võimalust, et ka enne süüdimõistetu karistuse kandmisele asumist tekkinud raske parandamatu haiguse korral oleks võimalik karistust täitva asutuse juhil esitada esildis süüdimõistetu ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamiseks. Taolise võimaluse olemasolu tuleb pidada mõislikuks juhtudel, kui kohtuotsuse langetamise ajal mingil põhjusel küsimus kohtualuse tervisliku seisundi arvestamisest karistuse täitmisele pööramisel ei tõusetu.

10. Kaebuse esitaja on kohtule esitanud tõendina Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kohtuniku A. Pellja vastuse tema teabenõudele 29.09.2006 nr 1-188-03/8641-06 (t.l. 98), millest nähtub, et kohtulike vaidluste käigus 21.05.2004.a. Valga Maakohtus ei ole kaebaja taotlenud lugeda oma tervislikku seisundit karistust kergendavaks asjaoluks ja seetõttu ei ole nimetatud asjaolu olnud võimalik täpselt kirjeldada ja põhistada. Esitatud tõendist nähtub, et eelmises punktis nimetatud küsimus ei tõusetunud karistuse määramisel ja täitmisele pööramisel ja seetõttu võib tõusetuda küsimus KrMS §§ 425 lg 1 ja 431 rakendamisest.

11. Käesoleva kaebuse puhul vajab enne nimetatud KrMS §-de rakendamise või rakendamata jätmise õiguspärasuse üle otsustamist selgitamist küsimus kaebuse esitaja tervislikust seisundist vaidlustatud haldusakti väljaandmise ajal.

12. Kaebuse esitaja ja vastustaja on esitanud kohtule mitmeid tõendeid, mis puudutavad kaebuse esitaja tervislikku seisukorda. Neist omavad käesoleva kaebuse lahendamisel tähendust ainult enne vaidlustatud haldusakti vastuvõtmist olemas olnud tõendid, sest hilisematele süüdimõistetu tervist iseloomustavatele tõenditele ei olnud haldusakti andjal võimalik tugineda. Kohus leiab, et käesolevas asjas omavad eelpooltoodu alusel tähendust Virumaa Pensioniameti VEK-i Kohtla-Järve koosseisu Arstliku Ekspertiisi otsus nr. 030894 06.05.2003, Tallinna Vangla vastus taotlusele 28.06.2005 nr 1-13/12607-1 (t.l.7), SA Põhja Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juhataja Ruth Sepperi 24.08.2005 vastus nr 2-3/6714 Ämari Vangla poolt tehtud järelepärimisele (t.l.47).

13. Nimetatud tõenditest nähtub, et kaebuse esitajal on umbes 10 aastat tagasi (1994) toimunud autoavarii tagajärjel raske seljatrauma, „mille jääknähtutena esineb jalgade nõrkus ja tundehäired ning põietalituse häired ja alaseljavalud. Viiteid sümptomite progresseerumisele ei ole.”( SA Põhja Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juhataja Ruth Sepperi 24.08.2005 vastus nr 2- 3/6714 Ämari Vangla poolt tehtud järelepärimisele). Samas vastuses öeldakse ”Kui S.P. tervislik seisund on senini võimaldanud vanglakaristust kanda, on tõenäoline, et ta on selleks võimeline ka edaspidi. Arvestades aga tema olulist füüsilist puuet, ei ole mõeldav, et ta suudaks seda võrdselt teistega”. Sisuliselt sama meditsiinilise seisukoha võib välja lugeda ka Virumaa Pensioniameti VEK-i Kohtla-Järve koosseisu Arstliku Ekspertiisi otsusest nr. 030894 06.05.2003, mille alajaotises ”Puude raskusaste, lisakulutuste vajadus” on öeldud „Keskmine puue, põhjustab lisakulutusi”.

14. Tallinna Vangla vastusest taotlusele 28.06.2005 nr 1-13/12607-1 nähtub, et S.P. on viibinud Tallinna Vangla tervishoiuosakonnas statsionaaris ravil 14.03.2005-28.03.2005 ja 09.05- 26.05.2005. Mõlemal korral oli diagnoosiks posttraumaatiline põie atoonia. Vastuse punktist 4 nähtub, et neurokirurg dr. Andres Kreisi otsuse järgi olulist paranemist ette näha ei ole.

15. Hinnates kaebuse esitaja tervislikku seisundit puudutavaid tõendid nende koosmõjus leiab kohus, et need ei anna alust väiteks, et kaebuse esitaja oli Ämari Vangla teatise tegemise ajal või enne seda haigestunud raskelt ja parandamatult. Seljatrauma tagajärjel tekkinud puuet ei kvalifitseeri arstid mitte haigusena, vaid puudena, ning peavad võimalikuks karistuse kandmise jätkamist. Samas peavad nad vajalikuks rõhutada, et arvestades kaebuse esitaja olulist füüsilist puuet, ei ole mõeldav, et ta suudaks seda võrdselt teiste kinnipeetavatega.

16. Tulenevalt eelpooltoodust leiab kohus, et Ämari Vangala direktori 04.10.2005 teatis nr 1- 8/2504 ja selles sisalduv otsus on õiguspärane ja puuduvad põhjused selle tühistamiseks.

17. Kohus peab vajalikuks lisada, et kaebaja on korrektselt jõudnud järeldusele, et arvestades muutunud faktilist olukorda ja eelkõige tema üleviimist Tartu Vanglasse 2005 lõpus, ei saa kohus teha ettekirjutust Ämari Vangla juhile KrMS § 425 lg 1 ettenähtud esildise tegemiseks. Küll aga on kaebuse esitajal, juhul kui tema tervislik seisukord oluliselt halveneb ja tekivad alused KrMS § 425 lg 1 rakendamiseks, võimalik pöörduda vastava taotlusega Tartu Vangla juhi poole.

18. Vastavalt HKMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kaebuse esitaja kanda. Kuna kaebuse esitaja on vastavalt Tallinna Halduskohtu 04.04.2006 määrusele vabastatud riigilõivu tasumisest riigituludesse maksejõuetuse tõttu ja vastustaja ei ole esitanud täiendavaid taotlusi menetluskulude väljamõistmiseks, siis täiendavaid kulutusi kaebuse esitajal teha ei tule.

19. Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinn Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ja juhindudes Halduskohtumenetluse seadustiku §§ 31 ja 32 sätestatust.

Daimar Liiv Kohtunik